Etikett erinevates olukordades (1)

Tervitamine
Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänaval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis tervitamisel eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võeti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades.
Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud. Endistest aegadest on säilinud komme ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel , kannab see formaalset zest üsna palju informatsiooni ning mõjub otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse.
Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste seas sügavama kummarduse.
Püstitõusmine tervitamisel
Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti, soliidses eas härra võib tervitada mööduvaid tuttavaid ka istudes. Seltskondlikel koosviibimistel tõuseb noormees iga saabunud naise puhul püsti, kummardub vastutevituseks ja istub alles siis, kui daam on oma kohale istunud. Samamoodi tuleb käituda ka eaka mehe sisenemisel.
Kättpidid tervitamisel peavad mehed alati, vaatama vanusele, püsti tõusma. Kohtades, kus püsti tõusmine võib teisi kohalviibijaid häirida (restoraanis, teatris, autos vm), pole vaja mehel tõusta, vaid ta ulatab väikese kummarduse saatel käe.
Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, kergitavad nad ennast veidi istmelt või tõusevad püsti. Viimane näitab lugupidamist teise daami suhtes. Meeste tervitamisel ei pea naised tõusma. Erandina tõusevad naised eakate härrade tervitamisel ning ametialases suhtlemises oma ülemusega tervitamisel.
Kes tervitab esimesena?
Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat. Saabuja tervitab esimesena kohalolijaid (olenemata soos ja vanusest ).
Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse enne ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat ning esimesena tervitab (soost olenemata) see, kelle nimel kutse adresseeriti.
Vastu- ja kaasatervitamine
Tervitamise viis ei tohi olla lärmakas ja teisi inimesi häirida. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Rahvarohketes kohtades võib tervitada ka lihtsalt peanoogutuse või kerge kummardusega.
Kaaslase tervitamisel kellegi kolmanda isiku poolt, vastatakse koos (ka siis, kui tervitaja pole isikule tuttav). Kui kaaslane tervitab oma vastutulevat tuttavat, siis tuleks koos temaga tervitada. Kui kaaslase tervitaja on anisele võõras, siis võib ta ka tervitamata jätta. Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ja teda enam tervitada ei jõuta, siis tuleks järgneval kohtumisel kindlasti viimase ees vabandada . Viisakas komme nõuab tervitamist ka siis, kui kohtutakse ühe inimesega päeva jooksul mitu korda.
Käeulatamine tervitamisel
Kätlemisel sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, jälgitakse, et käte kohtumisel tervitajate peopesad kokku puutuksid, ning pigistatakse kergelt teineteise kätt. Tervitatava kätt ei tohiks väga kiiresti haatata ning pigistada, sest siis ei jõua peopesad kohtuda ja pigistatakse vaid teise sõrmi. See võib aga tervitatavas kohmetuse või ebameeldiva tunde tekitada. Tervituseks ulatatav käsi ei tohiks olla lõtv. Viisakal tervitamisel ei tohi käepigistus olla valus , loid, kauakestev ega väga raputav. Daamide sõrmustatud käe pigistamisel tuleks olla ettevaatlik, sest suured kividega sõrmused võivad daami kätt vigastada või haiget teha. Sobiva tugevuse ja kestvusega käepigistuse peab igaüks ise leidma. See aga on juba iseenda ja tervitatava tunnetamise küsimus ning seetõttu ka suhtlemisel oluline tegur.
Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. Erandiks on vaid noored naised ja neiud, kellele ulatab esimesena käe vanem härra. Abielupaaride kohtumisel tervitavad naised omavahel kättpidi ja sama teevad ka mehed, seejärel kätlevad naised meestega. Hoiduda tuleb käte ristamisest tervitamisel.
Tervitamiseks ulatatud käsi tuleb alati vastu võtta, kuna teisiti käitumimist loetakse solvavaks. Kui tõesti mingil põhjusel kätt anda ei saa, siis tuleb viisakalt vabandada. MEES ei tervita kunagi kinnastatud käega, NAISE puhul on see lubatud. Kinda ära võtmine näitab aga sügavat austust ja lugupidamist teise inimese vastu.
Tervitamine ja peakatted
Naine ei võta tervitamisel kunagi peakatet ära. Mees ei võta tervitamisel peast selliseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (nt barett, läkiläki, spordimüts vms). Sellisel juhul tervitatakse vaid kerge kummardusega. Kungai ei kergitata ka sõjaväelase vormimütsi. Tervitamisel võetakse kaabul pealt ja nokamütsil nokast kinni ning viiakse umbes õla kõrgusele.
Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse kaabut parema käega, paremalt möödumisel tehakse seda vasaku käega. Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitab mees peakatet vasaku käega, et oma kaaslast mitte häirida. Raske kandami puhul tervitatakse vaba käega, kui mõlemad käed on kinni, siis tehakse väike kummardus .
Leinarongist möödumisel võib mees oma pea paljastada puusärgi ja leinajate kohale jõudes.
Kui kaabu võetakse peast, siis hoitakse teda käes nii, et põhi jääks enda poole.
Käesuudlemine
Käesuudlus on austusavaldus, suudlus põsele aga sõpruse tunnuseks. Daamide kätt sobib suudelda ainult kinnises ruumis ning mitte tänaval ja avalikes kohtades. Üldiselt sobib suudelda abielus naise kätt, kuid erilise tänu täheks võib suudelda ka vallaliste naiste kätt. Kui vastuvõtul on palju külalisi, suudeldakse ainult peo perenaise kätt. Kunagi ei suudelda noore tütarlapse kätt. Sobiv pole ka oma naisülemuse kätt suudelda.
Käe suudlemiseks tõstab naine oma käe pisut kõrgemale (umbes rinna kohale) ning mees kummardub talle ulatatud käe kohale. Vältida tuleb aga daami käe tõstmist oma huulteni. Mees huultega daami kätt ei puuduta ! Daam ei ulata käesuudluseks kunagi kinnastatud kätt.
Põsesuudlus, embamine
Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule. XVI sajandil Itaaliast alguse saanud ja ka Prantsusmaale ning teistesse Euroopa riikidesse levinud tervitamisviis arenes mõne aja möödudes veelgi intiimsemaks ning hea tooni juurde kuulus ka see, kui tervitatavale naise oma keel suhu lükati. Sajand hiljem hakkasid aga siniverelised ise selle kombe vastu protestima ja peagi arvati selline ülimalt intiimne tervitus heade kommete hulgast välja. Nüüdsest soovitati daame suudelda ainult põsele ning sedagi juhul, kui daam ise selleks märku andis ja oma põse suudlemiseks ulatas. Mõne aja möödudes aga taandus seegi komme ja suudlus põsele jäi lähedaste inimeste intiimseks tervitusviisiks ning on sellisena säilinud tänapäevani. Lõuna-Euroopa riikides peetakse sobivaks kummalegi põsele üks tervitussuudlus anda. Mõnedes islamimaades aga koguni kolm suudlust .
Tervisejoomine
Tervisejoomisel tõustakse püsti ja hoitakse klaasi silmade kõrgusel. Alkohoolsete jookide klaase hoitakse alati kinni alumisest servast või klaasi jalast. Klaaside kokkulöömine vastuvõttudel pole üldiselt kombeks, kuid loomulikult pole see ka keelatud. Kodustel pidudel, sünnipäevadel, uusaastapidudel ja õnnitlemistel on see aga kindlalt meie peokultuuri lahutamatu ja sugugi mitte taunitav osa. Klaaside kokkulöömisel tuleb neid kindlasti hoida kinni jalaosast ning kokku lüüakse õrnalt klaasi ülemisest servast.
Suitsetamine

• Suitsetamiseks tuleb luba küsida pererahvalt, läheduses viibivatelt daamidelt ja vestluskaaslaselt
  
• Suitsetamiseks tuleb valida selline koht, kus teisi külalisi ei häirita
  
• Viisakas käitumine eeldab endiselt, et sigarette või sigarit pakutakse enne oma sigareti või sigari läitmist kõigepealt vestluskaaslasele
  
• Söömise ajal ei suitsetata lauas mitte kunagi, sest see näitaks ebaviisakat suhtumist perenaisesse
  
• Sobivaim aeg suitsetamiseks on siis, kui pakutakse kohvi või konjakit
  
• Vastuvõttudel, kus laudadel on valmis pandud nii tuhatoosid, sigaretid kui ka tikud , on suitsetamine lubatud
  
• Sigarite suitsetamine vastuvõttudel pole lubatud
  
• Viisakas pole rääkida sigaret suus
  
• Suitus ei tohi puhuda oma naabrile või vestluskaaslasele näkku
  
• Daamiga kohtumisel ja vestlemisel tuleb sigaret kustutada või hoida käes
  
• Sigarette pole viisakas jätta tuhatoosi põlema
  
• Jälgige, et tuhk ei kukuks põrandale
  
• Konide viskamine põrandale on äärmiselt jäme viisakusnormide eiramine
  
• Mees pakub naisele alati tuld , ootamata, et seda temalt palutakse
  
• Ühe tikuga pole viisakas süüdata rohkem kui kaks sigaretti
  
• Suitsetades pole viisakas, kui teid kellelegi tutvustatakse, tervitamisel ja tantsimise ajal
  
• Naised hoiavad oma sigaretipakki ridikülis, mehed taskus.
  

Sigareti suitsetamine
Ametlikel vastuvõttudel, kokteilidel, lõunatel, restoranides ja teistes avalikes kohtades, kus sigarisuits võib teisi häirida, pole sigarite suitsetamine lubatud. Intiimsematel ja mitteametlikel vastuvõttudel, kui võõrustajad annavad sigari suitsetamiseks nõusoleku, võib seda teha pärast õhtusööki.
Sigari suitsetamine on omaette rituaal , mis oluliselt erineb sigarettide suitsetamisest. Enne sigari süütamist valmistatakse sigar suitsetamiseks ette:

• Muljutakse sõrmede vahel
  
• Eemaldatakse paberetikett
  
• Lõigatakse spetsiaalse noa või lõikuriga sigari ots lahti
  

Sigarit süüdatakse aeglaselt ja reeglina tikuga. Ideaalsel juhul kasutatakse spetsiaalseid sigarite süütamise tikke , mis on tavalistest tikkudest tunduvalt pikemad. Sigarit ei süüdata kunagi tulemasinaga või küünla tulest !
Erinevalt sigarettide suitsetamisest ei raputata sigarituhka väga sageli ning hoitakse pikka aega sigari otsas, et tagada tubaka põlemiseks vajalik temperatuur. Kui sigar kustub, pole viisakas seda koheselt uuesti süüdata. Kallist ja kvaliteerset sigarit ei jäeta pooleldi kasutatuna tuhatoosi.
Riietus
Millest koosnevad ülikond, frakk ja smoking .
Visiitülikond
koosneb mustast kuuest, mustast vestist ja tumehallidest triibulistest või ilma triipudeta pükstest. Nõutav on valge särk, mille juurde kuulub pikk seotav tumehall või must-valges toonis kaelaside.
Visiitülikonda kantakse visiitidel, ennelõunastel vastuvõttudel, pidulikel istungitel. Visiitülikonna juurde kuuluvad mustad nahkkingad ning valged või hallid ilma voodrita nahkkindad.
Lisaks visiitülikonnale kantakse ka teisi, natuke vabamaid ülikondi, kuid tuleb lähtuda järgnevatest tüüpidest, kui minna kuhugi üritusele.

Tumehall, villane .

Tviid, helehall.

Prince-de-Galles, s.t. sotiruuduline, villane.

Beež või tubakavärvi, gabardiin.

Tumesinine, villane.

Bleiser, tumesinine, villane + hallid püksid.
Rätsepaülikond ei ole kunagi kastanpruun, seda peetakse sportliku riietuse värviks.
Käesoleval ajal õmmeldakse üha harvemini kolmeosalist, kuuest, vestist ja pükstest koosnevat ülikonda. Soositud on mõnest teisest materjalist (kašmiir, villane) ja erinevat värvi (tumesinine, bordoo, punane, helesinine, kollane) vest.
Ülikonna juurde kantavad päevasärgid on reeglina popliinist ja värv valitakse vastavalt ülikonnale. Kuue all ei kanta lühikeste varrukatega särki. Päevasärgi käitised ei tohi kuue varruka otsast üle kolme sentimeetri välja paista. Härrasmees valib tagasihoidlikud mansetinööbid, ilma säravate kivideta.
Smoking
Smoking on eranditult õhtuülikond, seepärast kantakse teda ainult pärast kella seitset õhtul kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides.
Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest , kuid tänapäeval ka tumesinisest, veinpunasest, suveks ka valgest materjalist. Smokingu reväärid on siidist, pükste küljeõmblustel satiin pael. Varem kanti ainult musta värvi vesti , kuid viimasel ajal kasutatakse pidulikumail puhkudel ka valget, värvilist või brokaadist vesti, teravate või veidi ümarate nurkadega ; vesti asemel on lubatud ka must siidivöö.
Smokinguga kantakse murtud nurkadega püstkraega valget särki ja musta ristlipsu.
Smokingu juurde kuuluvad mustad lakk - kingad või elegantsed nahkkingad ja mustad läbipaistmatud siidisokid, ballil ka valged glassee- kindad . Smokingus ei käida tänaval.
Frakk
Frakki kantakse pärast kella kuut õhtul suurtel vastuvõttudel, bankettidel, teatris esietendustel, ballidel või teistel pidustustel, kus fraki kandmine on ette nähtud. Frakki võib kanda päevalgi gala-dineedel, pulmas, akadeemilisel peol.
Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub , käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiin pael. Frakk on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega.
Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. See võib olla ühe- või kaherealine; vesti ääred õmmeldakse pikeest, nööbid peavad kinni olema. Kikilips on vestiga ühte värvi. Soliidsete restoranide peakelnerid kannavad musta vesti ja kikilipsu.
Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Kui kantakse aumärke - frakk on ainuke õhturiie, millega neid sobib kanda -, siis taskurätti ei panda.
Kui etikett lubab smokingu juurde ka peenest mustast nahast kingi , siis fraki juurde kuuluvad ainult mustad lakk-kingad ja loomulikult mustad siidsokid.
Nagu juba eespool öeldud, ilma mantlita õhturiietuses tänaval ei jalutata. Õhtumantel on lihtne, mustast materjalist, üherealine, revääridega. Selle juurde sobib ainult lihtne valge siidisall. Kui õhtumantlit kantakse frakiga, siis peakatteks silinder, talvel madalakarvaline karusnahkne müts, käes valged kindad. Smokingülikonna puhul kantakse silindri asemel musta kaabut, kindad on tavalised.
Nagu enne mainitud, üritustel, mis toimuvad enne kella kuut õhtul (pulmad, pidulikud vastuvõtud jne), on mehel sobilik kanda tumedat ülikonda ja naisel visiitkostüümi: elegantset kleiti ja jakki või pükskostüümi. Smokinguga võib mees minna üritusele, mis algab pärast kella kuut õhtul: pidulik õhtusöök, galakontsert vms. Smoking dikteerib naise riietust kõige vähem: hästi sobib pidulik riietus – näiteks ühe- või kaheosaline õhtukleit, mis võib olla (aga ei pea olema) ka maani. Väga pidulik üritus eeldab aga frakki ja õhtutualetti. Sel juhul on naise puhul kohased aksessuaarid pikad kindad ja tilluke ridikül.
Tavaliselt on oodatav õhturiietus kutsel üsna selgelt ära märgitud soovitatava lipsutüübiga. Näiteks musta kikilipsu kantakse smokinguga. Väljend “black tie!” eeldab seega õhturiietuse kandmist. Valget kikilipsu kantakse frakiga. Päris isiklikku frakki või smokingut iga mees ei vaja – neil ettetulevatel harvadel puhkudel võib pidulikke rõivaid ka laenutada
Täispika õhtukleidi kandmist nõuab vaid kutsel olev märge frakk. Isegi siis, kui härra asendab fraki tumeda ülikonnaga, võib daam tulla pikas kleidis. Kui pikka kleiti pole, sobib alati panna selga rahvarõivad. Seda ka siis, kui kutsel on märge päevane ülikond, tume ülikond, smoking.
NB! Kinnastatud kätega võib daam kätelda, tõsta pokaale, võtta väikeseid suupisteid, kuid enne söögilauda istumist, võtab daam, teiste pilkude alt märkamatult, kindad käest.
Aitab siinkohal see, kui pöörate tähelepanu sündmuse tähistusele: vabam seltskondlik koosviibimine või väärikas- rangem õhtune vastuvõtt. Alati on sobiv küsida lisainformatsiooni korraldajatelt, kui eelnev teave on kutsel mittetäielik.
Õhturiietuse kangavalik: siid, brokaat , samet jt hinnalisemad materjalid.
Riietuse erinevad nimetused:
Suur õhtukleit: maani ulatuv ja avara dekolteega, väga pidulike õhtuste vastuvõttude tualett, mida katab keep või kleidi juurde kuuluv sall , sest kätlemistseremooniale on sobiv ilmuda väljapeetud ja varjatumas stiilis.
Pidulik kostüüm: üldjuhul ei ole bleiserlõikeline, vaid lõige on pehmem ja materjalivalik kangalt samuti õhtune.
Tantsukleidid: on meelelahutuslikemate õhtuste vastuvõttude kleidid , millel on seelikuosas avarust, välimuses emotsiooni ja mis võivad olla kas õlapaeltega või avara dekolteega, pikkuselt varieeruvad.
Ridikül. Ridikül on tähtsaim valik õhtul välja minnes! Õhturidikülid on väikesed, mugavad , mida daam ei riputa kunagi toolileenile, vaid hoiab enda juures käevangus ka siis, kui läheb härraga tantsupõrandale. Kui istutakse söögilauda, siis õige valikuga tehtud ridikülide koht võib olla laual, vasakul.
NB! Need on väikesed õhtukotid tekstiilmaterjalist, pehmed ja väikesed, mitte range vormiga . Sageli õmmeldakse igale õhtutualetile oma väike ridikül.
Kingad. Kingade valik lähtub õhtutualetist. King on kindlasti kõrgema kontsaga ja pidulik ning mitte tänavaking ega saabas . Võib kanda kinnist ja rihmikkinga, see sõltub kandja stiilist. Mugavusnõue on tähtis, sest stiilne inimene liigub vabalt ja elegantselt
Kuna ballikutsel on reeglina märge riietuse kohta; tavaliselt kas smoking või frakk, mõnikord ka tume ülikond. Daami riietus valitakse sellele vastavalt ning kingad omakorda selliselt, et need sobiksid valitud kleidiga.
Kinnised kingad on kahtlemata klassika ning seega on ka eksimisvõimalus väiksem. Kui siiski soovitakse kanda lahtisi kingi, tuleb kindlasti jälgida, et need sobiksid üldise stiiliga. Samuti tasub meeles pidada, et rihmikkingad ei jäta kahtlust, kas ja kui palju kandja on oma jalgade eest hoolitsenud.
Kokkuvõttes tuleks pidulikuks puhuks kingi valides lähtuda sellest, et need oleksid elegantsed, kõrge kontsaga, rõivastega sobivad toonis ning kandjale mugavad
Vabamas õhkkonnas ei tohi juhtida tähelepanu soole ega seksuaalsusele. Korrektne välimus annab võimaluse keskenduda tööalasele tegevusele, mitte isikutele.
Meestele sobivad tumedad – mustal, sinisel , hallil põhjal – triibulised ülikonnad, mille juurde kuuluvad hele päevasärk, lips , tumedad sokid ja tumedad kingad.
Musta ülikonda tuleks argipäevadel vältida, sest see kuulub ametlike vastuvõttude juurde.
Lips on veel üheks lisandiks, mis võib parandada riietuse üldmuljet. Mehed patustavad sageli hea maitse vastu sellega, et ei oska triiksärki ja lipsu ülikonnaga kokku sobitada. Aja jooksul moekombinatsioonid muutuvad, muutub ka lipsusõlme kuju. Vanemad mehed kannavad vähem kirevaid lipse, eelistavad tumedamaid toone, noored valivad aga erksamad toonid ja modernsema kuju. Liiga karjuv lips ei räägi kõige paremast maitsest. Ülikonna juurde kuuluv lips on enamasti siidist, värvilt tumepunane, tumesinine, hall või kollastes toonides. Kunagi ei kasutata violetseid, rohelisi või valgeid lipse. Halba maitset näitavad samuti loomade, lindude, madude või paljaste naistega lipsud.
Elegantsel riietumisel panevad mehed pintsaku rinnataskusse ilutaskurätiku. See võib olla kas valge, ühevärvline või hoopis mustriline. Kui taskurätik on värviline või kirju, peab see harmoneerima ülikonna või lipsu värviga. Tihti müüakse koos lipsuga ka samast riidest ilutaskurätikut. Õhtul ja musta ülikonna puhul kasutatakse ainult valget ilutaskurätikut
Tähelepanu tuleb pöörata ka lisanditele, mis kuuluvad riietuse juurde: lipsunõel, püksirihm, sõrmus, kell, randmekett jne. Sobimatud on suured kullast või mingist muust metallist randme- ja kaelaketid ning kiviga sõrmused. Pitsatsõrmust sobib kanda vasaku käe väikses sõrmes.
Naistele sobivad klassikalised kleidid ja kostüümid, nende juurde kuuluvad mõõduka kontsaga kingad, klassikaline ridikül ja tagasihoidlikud ehted. Vähem tähtis pole korralik soeng, meik , hoolitsetud käed ja küüned.
Rõivaste värviga kooskõlas peab olema ka sokkide värv. Tänapäeval tehakse sokke kõige erinevama värvi, kvaliteedi ja mustriga, mistõttu pole rakse sobivat valida. Üldiselt kehtib tava pruuni ülikonna juurde kanda selliseid sokke, kus ülekaalus on pruun värv, halli juures - hall. Musta ülikonna, fraki ja smokingiga kantakse alati ühevärvilisi musti sokke.
Järgmisteks meesteriietuse tähtsaks lisandiks on kingad, sest jalatsite ebaõige valikuga võib rikkuda hea mulje elegantsest ülikonnast. Näiteks musta või tumedama ülikonna juurde ei sobi pruunid kingad, need peavad alati olema mustad. Pruuni ülikonnaga võib aga kanda nii musti kui pruune kingi. Pruunid kingad sobivad ka heledama ülikonna juurde. Suvel kantakse mitmesuguseid sandaale ja mokassiine, seltskonda ja muudesse pidulikumatesse kohtadesse minekul sobivad aga alati ainult kingad. Teatrisse, tantsupeole ja muudele pidudele paneme jalga pidulikumad kingad, sportlikud kõlbavad ainult sportliku ülikonna juurde. Mõne riietuse juurde on kingad lausa ette kirjutatud: frakk ja smoking nõuavad ainult musti lakk-kingi. Tantsuks sobivad nahktallaga kingad.
Vihmase ilmaga, eriti aga talvel kantakse paksu kummitallaga kingi. Nende tallamustrisse jääb lund ja pori , mistõttu tuppa me taolistes kingades ei astu.
Kingad on ilusad ainult siis, kui nad on puhtad, korralikult hooldatud ja lääpa kulumata. Kingade elegants peitub kvaliteedis, maitsekas kujus, aga ka moemuutuste arvestamises. Vihmase ilmaga, eriti aga talvel kantakse paksu kummitallaga kingi. Nende tallamustrisse jääb lund ja pori, mistõttu tuppa me taolistes kingades ei astu. Kingad on ilusad ainult siis, kui nad on puhtad, korralikult hooldatud ja lääpa kulumata. Kingade elegants peitub kvaliteedis, maitsekas kujus, aga ka moemuutuste arvestamises.
Kunagi nõudis mehe täiuslik rõivakompleks kaabut ja kindaid . Tänapäeval käivad mehed, eriti soojemal aastaajal, enamasti ilma kaabuta. Oma värvilt peab kaabu alati riietusega, eelkõige mantliga kooskõlas olema.
Matustel kantakse ainult musti. Pidulikel puhkudel, esinduslikule ballile , pulma ja muudesse taolistesse kohtadesse minekul pannakse kätte valged kindad.