Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Piibel (0)

1 Hindamata
Punktid
Piibli kontrolltöö X klassile
1. Vana ja Uue Testamendi erinevus, tekkeaeg , algkeel, jagunemine.
Vana Testament :
Oli algselt kirja pandud heebrea keeles,
Sisaldab 39 raamatut
Juutide pühakiri
Loodi enne kristuse sündi, 1200 eKr
Jaguneb neljaks suuremaks grupiks: Seadus- ja, Ajalooraamatud, Õpetusraamatud, Prohvetiraamatud.
Uus Testament:
Kreeka keeles.
Sisaldab 27 raamatut
Kristlaste pühakiri
Loodi pärast Vana Testamenti
Raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: Evangeeliumid, Ajaloolised raamatud (õpetussõnad, prohvetiraamat)
2. Testamentide 5-6 olulisemat tegelast, nende roll.
  • Aabraham - Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa. Et ta on Iisraeli rahva esiisa. Jumal tõotas Aabrahamile: Ma teen sinust suure rahva. See oli Jumala leping Aabrahamiga, et tõotus läheb täide, kui Aabraham kuuletub Jumalale ja asub uude kohta. See oli esimene leping, mille Jumal Iisraeli rahvaga tegi. Sellest lepingust sai Iisraeli rahvas alguse.
  • Mooses - Piibli järgi iisraellaste juht, kes juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest ning edastas kümme käsku. Ta on Teise Moosese raamatu peategelane.
  • Aaron - Vanas Testamendis Moosese vanem vend ja Iisraeli esimene preester . Tema peamiseks ülesandeks oli Moosese abistamine. Aaroniga on seotud mitmed vastuolud nagu näiteks kuldvasika valmistamine ja kummardamine .
  • Matteus - üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist ja apostlist. Jeesus kutsus Matteuse aga enda õpilaseks ning Matteus jättis oma maksude koguja töö. Kirikliku pärimuse järgi oli Matteus ka Matteuse evangeeliumi autor, mistõttu teda kutsutakse Evangelist Matteuseks.
  • Markus - Markuse evangeeliumi kirjutaja, kes hukati 67. aastal. Arvatakse, et oli Aleksandria kiriku rajaja ja selle esimene piiskop.
  • Paulus - püha Paulus (umbes 3 pKr – 67 pKr) oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid.

3. Uue Testamendi evangeeliumide autorid

4. Vana ja Uue Testamendi 3-4 müüdi lühikokkuvõte, seos tänapäevaga
Põlev põõsas – Moosese põõsas, eraldab eeterlikke õlisid, tundub päikese käes nagu põleks.
Taevamanna- Tamariski (taime) hangunud mahl
Kaljust vee löömine- Kalju sees on veesooned. Kui õigesse kohta lüüa, tuleb vesi välja. Jeesus tõestas oma jumalikku päritolu.
Punasest merest läbiminek- (Kõrkjameri) Võimalik, et kuumade suveilmadega auras palju vett ära, see võimaldas mere läbimise. Vesi kahte lehte laiali.
5. Loomisloo ja veeuputusloo erinevad versioonid, nende ühised jooned.
Loomislugu
1) Jumal lõi 6 päevaga
2) Suur pauk
3) Hiinlased arvavad , et munast .
Veeuputus
  • Jumal vihastas, kuna Maal oli liiga palju kurjust ja seepärast saatis ta veeuputuse maale. Noa oma laevaga päästis oma pere ja loomaliigid.
    Ühiseks on see, et mõlemal juhul lõi inimese Jumal.
    6. Iisraeli kuldse ajastu kuningad, nende tegevuse lühiiseloomustus, erilisus, tähtsus ja seos müütidega.
    Saul – temasse suhtutakse Piiblis negatiivselt, sest ta ei allunud ülempreestrile. Ta oli hea juht ja tahtis ise valitseda . Saul hukkus lahingus.
    Taavet .- talle antakse Piiblis vastuolulised kohad andeks (Sai omale Patseeba, kuna saatis tolle mehe lootusetussesse lahingusse). Vallutas jubuuslaste (?) võitmatu kindluse Jeruusalemmas (oli 400a püsinud). Küdroni oru allikas. Maa-alune veehoidla Islami mosee varemetes, 13m pikk tunnel.
    Saalomon – Taaveti poeg, tuntud tarkuse poolest, valitses 40 aastat, oli rikas, ei pidanud ühtegi sõda pidama . Müüt: kaks naist last jagamas (pooleks raiuma). Nutumüür, Seeba kuninganna jalgade „päästmine”.
    7. Müütide seos tegelikkusega Vana Testamendi näidete abil (nt kaljust vee löömine, taevamanna jne). Paabeli torni ehitamisel tekkisid keeled. 10 käsust tekkisid seadused. Loodud maal – Pühasöömaaeg. Tehtud film Jeesuse ristilöömisest.
    8. Salome , Juudit, Kristus ja Juudas (tegutsemise ajendid, kajastus Piiblis, mõju tänapäevale).
    Salome – Heroodese tütar, lasi Ristija Johannese kinni võtta ja pea maha raiuda.
    Juudas- ta „müüs maha” Jeesuse, millega ta näitas maailmale, kes Jeesus tegelikult on.
    10.Kristlik sümboolika (värvid, geomeetrilised kujundid )
    must – surma, leina ja kaduvuse värv.
    punane – vere ja tule värv, sümboliseerib nii armastust kui vihkamist.
    roheline – elu ja kasvamise värv.
    sinine – taeva värv, sümboliseerib taevalikku armastust.
    valge – puhtuse , süütuse ja rõõmu värv.
    violett – kahetsuse ja meeleparanduse värv; sümboliseerib armastust ja tõde või passiooni ja kannatamist.
    Hall – alandlikkuse värv.
    Kollane – päikese, jumalikkuse värv, kadeduse ja reeturlik värv.
    Ruut – elav, maine
    Viisnurk – ilmalikkus või kristuse 5 haava.
  • Piibel #1 Piibel #2 Piibel #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Blackgirl12 Õppematerjali autor
    KT 10. klassile

    Sarnased õppematerjalid

    Kristluse teke-Piibel-Vana Testament-Uus Testament
    3
    docx

    Kristluse teke (Piibel, Vana Testament, Uus Testament)

    Kristluse teke Piibel, Vana ja Uus Testament Religioon oli Roomas vabariigi ajast peale riigiga lahutamatult seotud: provintsidesse rajatud Rooma jumalate ja keisrite kultusel oli poliitiline tähendus ­ neile austust avaldades näidati lojaalsust Rooma riigile. Polüteistlike religioonide puhul, kus oma jumalate austamine ei välistanud respekti võõraste vastu ja eripäritolulised jumalused sageli segunesid ning ühte sulasid, ei tekitanud riikliku kultuse formaalse järgimise nõue mingeid probleeme.

    Ajalugu
    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis
    16
    doc

    Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

    Liivalaia Gümnaasium Ristisus teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus..................................................................

    Ajalugu
    Piibli kujunemine
    3
    doc

    Piibli kujunemine

    Piibli kujunemine ­ Piibel koosneb 66st raamatust e. iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr ­ 2. sajand pKr. Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldiselt sisaldab see Iisraeli rahva ajalugu. Vana Testament oli algselt juutide pühakiri, mis hiljem sai kristlaste pühakirjaks. Raamatud jaotuvad: · Seadus · Ajalooraamatud · Tarkuseraamatud · Prohvetiraamatud Uus Testament on kirjutatud kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas. Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus ning tema pühakiri oli Vana Testament. Raamatud jaotuvad: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 10 käsku ­ Lutheri katekismusest: 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva austama. 4. Sa

    Kunstiajalugu
    Lühireferaat Piiblist
    9
    docx

    Lühireferaat Piiblist

    Sissejuhatus Referaat on teemal Piibel. Töös käsitletakse kokkuvõtvalt Piibli loomist, tähendust ja tõlkimist. Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses osas on juttu Piiblist üldiselt, teine osa annab ülevaate Vanast Testamendist. Kolmas osa annab ülevaate Uuest Testamendist e. Evangeeliumist. Neljas osas on juttu Piibli tõlkimisest. Alapeatükkidena on välja toodud Piibli tõlkimine eesti keelde. 1. Piibel Piibel on kristlaste püha raamat. See on kirjanduslik koguteos, mille on kirja pannud Jumala poolt inspireeritud autorid. Piiblil on seljataga pikk ajalugu: tema kõige vanemad osad pärinevad 12. sajandsit eKr, uusimad 2. sajandist pKr. Aastasadade jooksul on Piibel aidanud inimestel leida tarkust, lohutust ja tuge elus ning teeb seda ka tänapäeval. Piibel on elav sõna kristliku usu algusaja eluvee allikas nii kogudusele kui ka igale inimesele

    Eesti keel
    Kristlus
    8
    docx

    Kristlus

    " Ta oli täielikult teostanud töö, mille isa oli talle andnud. Seejärel palvetas ta juudi laste õhtupalve: ,,..Isa, sinu kätte ma annan oma võimu!" Loeme, et Jeesuse surma hetkel rebenes ülalt alla pooleks eesriie, mis varjas kõige pühamat paika templis. Evangeeliumide autorid mõistsid seda nii, et Jeesus on oma surmaga avanud kõigile inimestele juurdepääsu jumala palge ette. Inimene on vaim, kes elab kehas ja kellel on hing. PIIBEL JA KRISTLIK KIRJANDUS Kristlaste püha raamat on piibel, mis koosneb erinevatel aegadel paljude inimeste poolt kirjapandud tekstidest. Piibel jaguneb vanaks testamendiks ja uueks testamendiks. Sõna ,,testament" tähendab tunnistust. Kristlased usuvad, et VT, mis oli antud juutidele kajastab jumala tegevust Iisraeli rahva ajaloos. UT sisaldab aga nende inimeste tunnistusi, kes tundsid ise Jeesust või olid tihedalt seotud sündmustega kiriku alguaegadel.

    Religioon
    Piibel
    12
    docx

    Piibel

    Rakvere eragümnaasium REFERAAT KIRJANDUS ,, PIIBEL ,, Anett Uska 10.A 14.04.2010 1. SISU & alginformatsiooni Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna "Piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis üldiselt tähendab raamatut. Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes kasutusel sama sõna. Piibel koosneb 66 "raamatust" ehk iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 a eKr kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või põhilist raamatut või andmekogu. Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute

    Kirjandus
    Piibli mõisted
    5
    doc

    Piibli mõisted

    Millistest osadest koosneb Piibel? Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Mis keeles on kirjutatud? Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Mis keeles kõneles Kristus? Aramea. Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastupidine. Ükski Iisraeli sõjamees

    Religioon
    Ristiusu teke ja areng
    8
    doc

    Ristiusu teke ja areng

    Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumal

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun