Romaani stiili küsimuste vastused. 12.klass (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

III Romaani ajastu

III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa ­ kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord

Kunstiajalugu

4

docx

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised

Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana

Kunstiajalugu

27

docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

· K lassikaline · H ellenismi periood Templi ehitus oli kunstialaselt kõige tähtsam. Iseloomulik Meander oli kaksik e topeltantidega tempel(sammastega eesruum mõlemas otsas) Sammaste arvu kohta kehtis reegel: Pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem kui lühemal Munavööt küljel +1. Kreeka arhitektuuris esines kolme erinevat stiili sambaid: · D ooria (vanim,lihtsaim) Lainevööt  Poseidoni auks ehitatud tempel Topelt antidega tempel Vasakult:dooria sammas, ioonia sammas, korintose sammas. Vana-Mesopotaamia kunst Vana-Mesopotaamiat loetakse Euroopa kultuuri hälliks. Mesopotaamia asub Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Meopotaamia elanikele, sumeritele, oli Eanna tsikuraat Uri linnas

Kunstiajalugu

19

rtf

Keskaja kunst

tektoonikale, vaid rõhutati pigem värvikirevust · 9. sajand ­ teine õitseaeg o viiskuppelkirik b) Makedoonia ja Palaiologoste dünastia ajajärk. 3. Rahvasterändamine ja merovingid. · Püsivaim Frankide riik V ­VIII sajandini ­ seda valitses Merovingide dünastia ning sedapuhku kutsutakse seda aega Merovingide ajastuks · Uued rahvad tõid kaasa uue kunstikäsitluse, uue stiili ning tehnikad, mis olid vastuolus seniste antiiksete vaadetega ­ o Peamiselt võib uut kunsti tundma õppida kullassepakunsti varal Haualeiud ­ ehted jms · Kaunistamistehnika ­ kärgsulatis o Erinevalt bütsantsi KÄRGEMAILITEHNIKAST, asetatakse antud juhul kuldvaheseinte vahele vääriskivid või värvilised klaasitükid

Keskaja kunst

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

Arhidektuur • 10.-12. saj. Igal suuremal piirkonnal (pr.m., ing.m., saks.m. it.) omapära • Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika • Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept) • Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik.

Kunsti ajalugu

14

doc

Kunstiajaloo I kursus

Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase) Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Iseloomusta neist igaüht! 1) dooria stiil ­iseloomulik on lihtsus, rangus, tugevus. Sambal puudub baas. Sambal püstloodis vaokesed ehk kannelüürid. Samba tüves aheneb veidi ülespoole. Kapiteel koosneb kahest ülestikku asetatud kiviplaadist, üks nelinurkne, teine ümardatud nurkadega. 2) joonia stiil­on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi.

Kunstiajalugu

20

docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Templit katab madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum ­ naos, mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid ­ kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik. Doora still on vanim ja lihtsaim. Madalad jässakad sambad, range, puudub baas ja kapiteel on lihtne plaat. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on 2 püstvagu. Triglüüfidega vahelduvad metoobid on kaunistatud reljeefidega. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum

Kunstiajalugu

12

doc

10. klassi konspekt

2) Klassikaline e. õitseaeg ­ 480 ­ 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr ­ 30 pKr Templid ­ tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike ­ marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast ­ alus,millel tempel seisab ­ krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa ­ baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia ­ hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose ­ erineb joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karikakujuline, mida katavad lopsakad taimevormid(akantuselehed,väädid). Sambad on eriti

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)