Põsesuudlus ja embamine, tervitamised (0)

Põsesuudlus ja embamine,
tervitamised .
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suurima alandlikkuse tunnuseks aga peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või parema käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades.
Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud. Endistest aegadest on säilinud komme ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvas-tel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalne žest üsna palju informatsiooni ning mõjutab otseselt või kaudselt üheinimese suhtumist teistesse. Seetõttu vaatleme seni üldtunnustatud arusaamu tervitamisest veidi lähemalt.
Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse.
Peamised reeglid tervitamisel
Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt.

• Esimesena tervitab ruumi siseneja.
  
• Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni!
  
• Esimesena tervitab positsioonilt madalam.
  
• Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem.
  
• Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost.
  

Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost:

• Esimesena tervitab noorem inimene vanemat.
  
• Mees tervitab naist.
  
• Käe ulatab esimesena vanem või naine.
  

Milliseid tervitamise viise esineb?

• Peanoogutus
  
• Kätlemine
  
• Põsesuudlused
  
• Reveranss
  
• Põlvitamine
  

Tervitamine ja peakatted

• Kummardusega tervitades on härrasmeestel kombeks kergitada peakatet.
  
• Kergitatakse kaabut või nokkmütsi.
  
• Kaabul võetakse kinni pealt ja nokkmütsil nokast.
  
• Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (leinarongist möödudes), siis hoitakse seda nii, et peakatte põhi jääb enda poole.
  
• Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega, ja vastupidi.
  
• Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega.
  
• Peast ei võeta niisuguseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna ( barett , spordimüts jne), v a matustel.
  
• Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku, ega muud vormimütsi.
  
• Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära.
  

Vastu- ja kaastervitamine

• Tervitusele tuleb alati vastata.
  
• Tervitus ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi.
  
• Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid.
  
• Kui võõras tervitab teie kaaslast , siis on viisakas vastata.
  
• Kui kaaslane tervitab oma tuttavat, siis tuleks tervitada koos temaga.
  
• Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta ka tervitamata.
  
• Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõua enam tervitada, siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada .
  
• Kui ühe inimesega kohtutakse päeva jooksul mitu korda, siis on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda, kui üldse mitte. Sobilik on naeratada ja noogutada.
  

Püstitõusmine tervitamise ajal

• Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamise ajal tõusevad noormehed alati püsti.
  
• Soliidses eas härra võib mööduvaid tuttavaid tervitada istudes .
  
• Seltskondlikel koosviibimistel tõusevad mehed daamide tervitamiseks püsti, kummarduvad vastutervituseks ja istuvad alles siis, kui daam on istunud oma kohale (sama eaka mehe sisenedes).
  
• Kui naised tervitavad omavanuseid või vanemaid naisi, siis kergitavad nad ennast veidi istmelt, väljendades nii oma lugupidamist.
  
• Mehi tervitades ei pea naised tõusma.
  
• Erandina tõusevad naised siis, kui tervitavad eakaid härrasid ning ametialases suhtluses oma ülemust.
  
• Kättpidi tervitamise puhul tõusevad mehed, vaatamata vanusele, alati püsti.
  

Kes tervitab alati esimesena

• Noorem tervitab vanemat,
  
• mees naist,
  
• alluv ülemat.
  
• Saabuja, olenemata soost ja vanusest, tervitab kohalolijaid esimesena.
  

Tervitamine mitteametlikel koosviibimistel ja perepidudel

• Esimesena tervitab isik, kes möödub seisvast tuttavast.
  
• Üle õla tervitada pole viisakas.
  
• Üksik mees tervitab esimesena oma meestuttavat.
  
• Saabuv naine tervitab kõige viimasena oma abikaasat.
  
• Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja vahetult enne meeste tervitamist.
  
• Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat.
  
• Esimesena tervitab see, kelle nimele on adresseeritud kutse.
  

Millal käteldakse?

• Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale.
  
• Erandiks noored naised ja neiud , kellele ulatab esimesena käe vanem härra.
  
• Abielupaaride kohtumisel tervitavad naised omavahel, mehed omavahel, ja seejärel kätlevad naised meestega.
  
• Äriringkondades on naised ja mehed võrdsed partnerid
  

Põsesuudlus ja käesuudlus

• Lähedaste inimeste tervitusviis.
  
• Mees suudleb naise kätt.
  
• Sobib suudelda abielus naise kätt,
  
• Ei suudelda noore tütarlapse ega naisülemuse kätt.
  
• Naine tõstab kätt ja mees kummardub selle kohale.
  
• Daamidel pole sobiv käesuudlust paluda ja meest selleks sundida .
  
• Mehel tuleks vältida daami käe tõstmist oma huulteni.
  
• Mees ei puuduta daami kätt huultega, vaid peatub mõni millimeeter kõrgemal.
  
• Kätt ei sobi suudelda tänavatel ja avalikes kohtades.
  

Karl