Põsesuudlus ja embamine, tervitamised (0)

Sarnased õppematerjalid

26

pptx

Tervitamine ja esitlemine

TERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust

Etikett

7

docx

Etikett erinevates olukordades

Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega.

Vabaaeg

6

doc

Etikett kui suhtlemise raamistik

Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012  Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele ­ tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja ­kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on omaks võtnud hästi

Suhtlemispsühholoogia

2

odt

Tervitamised.

Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea;

Avalik haldus

3

doc

Eetika koodeks

halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE ­ kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE ­ kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning

Ärieetika

6

doc

Tervitamine

Koostaja: Tervitamine Lühireferaat Juhendaja: Kuressaare 2009 1  Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................3 2. Vastu- ja kaastervitamine..........................................4 3. Külaliste vastuvõtt ja saatmine..............................................................5 4. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad...........................5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................6 2  Sissejuhatus Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje.

Eesti keel

16

docx

Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks

Kui peakate võetakse peast pikemaks ajaks (nt leinarongi möödumisel), siis hoitakse seda põhjaga enda poole Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega ja vastupidi Kui tervitaja paremal käel kõnnib naisterahvas või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega Peast ei võeta nt. baretti, läkiläkit, spordimütsi vms, v.a. erandjuhtudel (matused) Sõjaväelase, politseiniku ega muud vormimütsi peast ei võeta Naised ei võta tervitamise ajal peakatet peast NB! Tervitusele tuleb alati vastata Tervitada ei tohi lärmakalt ega teisi inimesi häirida Ametiasutuses tervitatakse üksnes tuttavaid Kui tervitatakse kaaslast, siis on viisakas vastata Kui kaaslane tervitab tuttavat, siis tervitatakse koos temaga Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõuta tervitada, on hea toon järgmisel kohtumisel vabandada. Kui ühe inimesega kohtutakse päevas mitu korda, on sobilik tervitada pigem mitu korda kui üldse mitte.

Diplomaatiline etikett ja protokoll

3

docx

Kontrolltöö tervitamise kohta

Kas väide on? a) Õige b) Vale 6. Käe ulatab esimesena tervitamisel positsioonilt kõrgem. Kas väide on? a) Õige b) Vale 7. Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Kas väide on? a) Õige b) Vale 8. Juku on soliidses eas härra, kes läks linna peale jalutama. Linna peal aga kohtab Juku noort naabrinaist Mari. Kes tervitab esimesena? Mari. Kes ulatab esimesena käe? Mari. 9. Millised on reeglid tervitamise ja tutvumise puhul? i. Tervitatakse istudes ii. Tuleb tõusta püsti iii. Tuleb vaadata inimesele silma iv. Naeratades v. Tõsise olekuga vi. Tuleb öelda oma nimi vii. Tuleb anda kätt 10. Kuidas tervitavad rahvarohkel üritusel üksteist tuttavad? Kas... a) Peanoogutusega b) Sügava kummardusega c) Valjusti tere öeldes  d) Silma vaadates e) Kätt surudes f) Kerge kummardusega 11

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)