okkaid, okstel võrgendid), Väike-kuusevaablane (Pristiphora abietina, vastsed toituvad noortel okastel, kuusehekkides), Kase-harivaablane (Arge pullata, vastsed lehtedel, vahel söövad puud raagu), Kirju-lehisevaablane (Pristiphora wesmaeli, Nulg: Must-pahktäi (Aphrastasia pectinatae) valgete vahakarvadega täid okaste vastsed söövad okkaid), Lehise-tupekoi (Coleophora laricella, röövikud kaevandavad alaküljel. Nulu-tüvetäi (Adelges (Dreyfusia) piceae) valge vahakirmega kaetud täid noortes okastes), Männivaksik (Bupalus piniaria, röövikud söövad okkaid), arvukalt tüvel Okkalainelane (Lymantria monacha, peamiselt söövad kuuski võib süüa puud raagu, munakogumikud tüvel), Metsa-külmavaksik (Operophtera fagata, kasel röövikud
-lamapuidul. Harvem leidub leppadel ja teistel lehtpuudel. Iseloomustus Kabjakujuline (pealt kumer, alt rõhtne) mitmeaastane kübar, kuni 25 cm läbimõõdus ja kuni 15 cm kõrge. Pealispind on pruunikashall, mõnede madalate vagudega, mida serva poole, seda heledam. Kõige noorem (kasvav) osa on helepruun, hiljem muutub see halliks. Kübarat katab umbes millimeetripaksune kõva koorik, millele saab siiski küünejälje sisse vajutada. Viljakeha alaküljel on peened ümmargused hallikasvalged (kasvuajal) või punakaspruunid poorid. Seeneliha on tihevatjas ja sitke, kollakas-, kuni punakaspruuni värvusega. Kahjustus Poolparasiit,tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Heleda mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele
Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne
v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael · kännupess · kasekäsn
Sageli leidub neid suurte kogumikena ja need võivad moodustada seeneringe. Kasvab sümbioosis puudega, moodustades nende juurtega mükoriisa. Võib moodustada mükoriisa paljude puuliikidega näiteks kuuse, männi, tamme ja pöögiga. Neid leidub juuni lõpust sügiseste suuremate öökülmadeni, kuid soojal, lumevabal talvel võib neid samuti metsa all kohata. Viljakehad on üleni rebukollased, lehterjad, kübaraserv on sisserullunud ja korrapäratult laineline. Kübara alaküljel on eoslehekesi meenutavad harunenud voldid, mis laskuvad pikalt jalale. Pealt sileda ja mati kübara läbimõõt on 2-12 cm. Jalg on kübarast pisut heledam, seest täis, sile, alt kitsam, 1-3 cm paks ja 4-7cm pikk. Eosed on erekollased ja ellipsikujulised. Harilikule kukeseenele on väga sarnased kahvatu kukeseen ja kuld-kukeseenik, millest esimene erineb heledama valkjaskreemi värvi poolest ja teine mittesöödav seen värvuse ja kübara kuju poolest. Kukeseente kulinaarne levik toimus 18
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb kitiinist,on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. Kaitseb ja toestab seenerakku ning annab kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ...
Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Suurte mütseelide korral on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. SÖÖGISEENED (KANDSEENED) Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel. HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see moodustunud mitmest hallikute liikidest, mis tihti kuuluvad ka üksteise kaugetesse süstemaatilistesse üksustesse. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootium penitsilliin. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. PÄRMSEENED
Mõned liigid, näiteks keerdokkaline mänd, vajab käbide avanemiseks kõrvetavat päikesepaistet või metsatulekahju. Elutsükkel Okaspuudel on isas- ja emasõied eraldi. Emasõied on käbikujulises õisikus. Emaskäbid sisaldavad emassugurakke, mis tavaliselt paiknevad iga soomuse ülapoolel. Isasõied on väikeses peakeses, nn isaskäbis, ja koosnevad hulga tolmukatest. Isaskäbid toodavad õietolmu iga soomuse alaküljel asuvas kotikeses. Küpsenult avanevad isaskäbi soomused ja paiskub õhku õietolmu, mis tuulega kandub emaskäbidele. Kui õietolm on levitatud, kukub isaskäbi maha. Emasõisik puitub käbiks, seemned arenevad käbi sees, mis võib jääda puu külge mitmeks aastaks. Töönduslikud okaspuud Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel. Okaspuude puitu peetakse laialeheliste puidust pehmemaks
Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid. Välimus Koiduliblikas on väike liblikas, mille tiibade siruulatus on 34 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17 23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranziks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranz nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranzid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub sellise lille nagu mets-harakputke või salukõdriku õiel. Sealjuures tiibade roheline värv, kui lähedalt vaadata, koosneb kollasest ja mustast värvist. Tundlad on hallid valge otsaga. Isasliblikal on pea ja
Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest
Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on olemas ka luikede ja öökullide jaoks. Nahkhiirte pesakastid erinevad lindude pesakastidest väiksema ava poolest, mis sageli asub pesa alaküljel. Nahkhiirte pesakastid on keskkonnasõbralik moodus kontrollida sääskede ja teiste putukate arvukust. Pesakaste tuleb kord aastas hooldada. Vana pesamaterjal tuleb välja visata, sest sellesse võivad olla kogunenud parasiidid. Hooldamise hõlbustamiseks on paljudel pesakastidel hingega avanev kaas või külg. Lahtikäivat külge, katust või põhja saab kasutada ka lindude rõngastamiseks või nende munade ärakorjamiseks. Kui
koosnev kiht *viljakehal; tüüpiline näit. eoslavaseente (Hymenomycetes) *eoslavakandjal. Eoslavakandja e. hümenofoor, hymenophore - *eoslava kandev *seenekoest pind eoslavaseente (Hymenomycetes) *viljakehadel, võib esineda *eoslehekestena, *torukestena, *narmastena, *voltidena või olla täiesti sile Eoslehekesed, lamellae - paljude lehikseente ja väheste mittelehikseente *viljakehadel*eoslavakandjat moodustavad plaatjad liistakud, mis tavaliselt paiknevad radiaalselt *kübara alaküljel ja mille välispinnal tekib *eoslava . Eostugi e. sterigma, sterigma -*eoskanna tipus paiknev väljakasv, millele kinnituvad *kandeosed. Etsiospoor, aeciospore - vt. kevadeos. Fragmobasiid, phragmobasidium - risti- või pikivaheseinte abil tüüpiliselt neljaks osaks jagunenud *eoskand Gameet, gamete - diferentseerunud sugurakk või sugulise funktsiooniga tuum, mis on võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema vastassugupoole suguraku või tuumaga.
Vastne koorub juba umbes 12 kuni 14 päeva pärast, toitudes algul planktonorganismidest, vahetades selle hiljem putuktoidu vastu. Harjuse püük on keelatud igal pool, sest sobivate elupaikade vähesus on tinginud selle liigi hävimist. Atlandi tuur on iidne kala, kes meenutab välimuselt natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid: kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta väga haruldaseks muutunud. Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse
Värvuselt valkjas/kollakas. Pea munajas. Silmad ja tundlad puuduvad. Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. Kolme esimese lüli alaküljel paiknevad tikkeljad jätked, esimene jätkepaar alati kahelüliline, tagumised võivad olla väiksemad. Kaheksanda tagakehalüli selgmisele küljele avaneb
! toodab orgaanilisiühendeid tsüanobaket annab ka lämmastikku (N) · samblikel pole organeid · tallus vegetatiivne keha, millel puuduvad juured, varred ja lehed ehituse alusel jagatakse: 1) kooriksamblik kasvavad õhukese kirme või koorikuna (nt. liudsamblik) 2) lehtsamblik tallus lehekujuline; servad jagunenud hõlmadeks; kinnitud substraadile tallusel alaküljel olevate spetsiaalsete moodustiste abil (nt. vagu-lapiksamblik) 3) põõsassamblik tallus tugevasti harunenud; kasvab rippudes või püstiselt (nt. põdrasamblik või erivorm-habesamblik) Ehitus: · ülemine koorkiht => vetikakiht => südamikukiht => alumine koorkiht · ülemises ja alumises koorkihis tihedalt hüüfe Paljunemine: · vegetatiivne:
Sellest suunduvad närvid kõikide kehaosade ja meeleelundite juurde. Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill. Neid paikneb igal pool üle putuka keha, näiteks ainuüksi mesilase tundlal on neid kuni 15000. Kõige tähtsamad on haistmis-maitsmis ning kompimissensillid. Maitsmiskarvakesed tunnevad ära vedelikes lahustunud aineid. Putukate maitsmiselundid võivad paikneda suu ümber ja kobijatel, liblikatel ning kärbestel ka käppade alaküljel. Liblikad tunnevad jalgadega vees 2000 korda väiksemat suhkrukontsentratsiooni kui see, mille juures inimene magusat kõrvalmaitset tajuma hakkab. Haistmine on putukatel palju parem kui inimesel. Nad kasutavad haistmismeelt toidu ja pesa leidmisel ning üksteisega suhtlemisel. Nii näiteks leiavad paljud hämarikuliblikate isased lõhna järgi emased kilomeetrite kauguselt üles. Kompimiskarvakesed paiknevad üle terve keha. Kohati moodustavad nad keerukamaid meeleorganeid,
(Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi) Kollad: *pisikesed, peenikesed lehed * eospead varre tipus, eoslad ka *vars *on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid) Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred *Umbrohuks (põldosi) Sõnajalad: *ei õitse kunagi *varsi pole *juured *suured lehed, lehe alaküljel eoslad *eostega paljunemine *risoom *juured Näiteks: Maarjasõnajalg, laanesõnajalg Kasutamine: dekoratiivne eesmärk, haljastus aedades/pargis, evolutsiooni uurimine Miks vajavad sõnajalgatiamed viljastumiseks vett? V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni. On valdalvalt niisketes kasvukohtades. Paljasseemnetaimed *Nimetus: Kui sigimikku ei moodusta, siis on seemnealgmed viljalehtdedega kaetud-nad on katteta ehk PALJAD. *Puud ja põõsad
soomuste ja ujupõie puudumine, küljeveenide, arteriooskuhiku, paariliste uimede ja keeritskurru esinemine. Soomuste asemel on neil nahahambad. Tuntumad kõhrkalad on haid (hailised) ja raid (railised). Valdav osa kõhrkalu elab meredes. Üle poolte liikidest on röövtoidulised. Kõhrkalade munad on toiduks paljudele väiksematele kaladele. Enamik kõhrkalu on keskmise suurusega või suured kalad (kõhrkalade hulka kuulub ka maailma suurim kalaliik vaalhai). Suu asub pea alaküljel, pea külgedel on silmad ja nende taga viis paari lõpusepilusid. Uimed on (erinevalt alamatest kaladest) kahte tüüpi- paaritud ja paarisuimed. Kuna kõhrkaladel puudub ujupõis, peavad nad vajaliku sügavuse säilitamiseks olema pidevas liikumises, vastasel korral vajuvad nad põhja. Raid kuuluvad kõhrkalade klassi. Nende keha on lamendunud ja neil on pikk saba. Nende mõned nahahambad on muutunud ogadeks või haagikesteks. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades
Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim.
Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud keha eesotsas asetseva suu paksenenud servadest. Üks tuntumaid imiusse on maksa-kakssuulane. Maksa-kakssuulane kinnitub iminappade abil peremees-organismi maksa külge ning toitub peremehe verest ja maksarakkudest. Seedeelundkonna moodustavad neel ja tugevasti hargnenud umbne sool. Tahked toidujäägid väljutatakse suu kaudu. Hargnenud sool täidab ka
Selleks kasutatakse päikeseenergiat. Fotosüntees toimub põhiliselt lehtedes. Vähemal määral leiab see aset taime teistes organites, mille rakud sisaldavad kloroplaste. Nii näiteks toimub fotosüntees ka rohtsetes (rohelistes) vartes. Fotosünteesi lähteaineteks on vesi (H2O) ja süsihappegaas (CO2). Vett saavad taimed juurte kaudu, süsihappegaasi hangitakse õhust. Viimane pääseb lehe sisemusse läbi õhulõhede, mis enamasti paiknevad lehtede alaküljel. Õhulõhede kaudu toimub ka vee aurustumine lehtedest. Ühelt poolt jahutab see taime, kuid teisalt loob võimaluse vee ja selles lahustunud ainete pideva liikumise juurtest lehtedesse. Lisaks glükoosile moodustub fotosünteesi käigus hapnik (O 2). Ehkki ka taimed kasutavad seda hingamiseks, ei suuda nad kogu fotosünteesil eraldunud hapnikku ise ära kasutada. Selle ülejääk väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. Kogu protsess on kirjeldatav järgmise skeemiga:
Noorte Sireli pungamädanik syringae võrsete koorel kortsunud pruunid laigud. · · Lehtedel pruunikasmustad, laienevad laigud, mille alaküljel kohev õrn hallituskirme. Avaldub niiske ilmaga. · Botrytis Õisikus vesised pruunid laigud, mis hiljem kattuvad koheva Hahkhallitus cinerea hallituskirmega. Pungad jäävad puhkemata, sisemuses koed
Eestis 54 liiki MORFOLOOGIA 15 – 150mm Liitsilmad väga suured; tundlad 6 7 lülilised; suised haukamistüüpi. Tuntud Permist Taolistiivalised – Zygoptera (kõrsikud, vesineitsikud) silmad pea külgedel. Eristiivalised – Anisoptera (tondihobud) silmad ulatuvad pealael kokku. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne Isastel tagakeha II lüli alaküljel lisasuguorgan, kuhu viiakse sperma enne paarumist; paarumisel haarab isane emase kaelast v peast; emane kõverdab oma tagakeha isase lisasuguorganite juurde ja võtab sperma vastu. 7. O. Plecoptera – kevikulised Eestis 20 (30) liiki MORFOLOOGIA 3.5 – 40 mm Keha dorsoventraalselt lamendunud; õhukesed kehakatted; tagakehal 1 paar urujätkeid. ELUVIIS/KOHT vastsed vee-elulised vooluveekogudes, kestuvad 20-30x; valmikud ei toitu.
Tõrje: Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa. Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus. Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova. Soovitatakse sibulakoore leotist (300 g sibulakoori 10 l sooja vett. 1 ööpäev leotada ja pritsida lahjendamata kujul. Sõstra-kublatäi – Cryptomyzus ribis Lehtede alaküljel imevad mahla 1-2 mm pikkused valkjasrohelised õrnad putukad. Lehtede pealmisel küljel on punakad kublad. Kahjustuse tõttu võrsete kasv aeglustub, põõsad känguvad, saak väheneb. Sõstra-kublatäi talvitub munadena võrsetel või okstel pungade kaenlas. Suve jooksul areneb mitu partenogeneetilist põlvkonda. Osast vastsetest arenevad tiivulised valmikud, kes lendavad uutele okstele või põõsastele või ka huulõielistele (iminõges,
· Nutthalliku eosed valmivad kerajates eoslates. · Pintselhalliku eosed eralduvad pintslitaoliselt harunevate seeneniitide tippudest. · Pätmseenad on üherakulised prganismid, kes paljunevad pungumise abil või eostega. · Pärmseened toituvad peamiselt vees lahustunud suhkruist. · Nii hallitus- kui ka pärmseened on looduses laialdlaselt levinud. · Kümarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast, mõlemad moodustavad seeneniiditidest. · Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed. · Kümbarseened paljunevad eostega. · Eosest kasvab esmane mütseel. · Kahe esmase mütseeli liitumisel arenev teine mütseel, millest võib kasvada viljakeha. · Kübarseened on tuntud süügiseened. · Kümbarseente hulgas esineb ka kõlbmatuid söögiseeni. · Seemned võivad olla inimesele kasulikud või kahjulikud. · Hallituseentest tehakse aintibiootikume.
erieoselised (heterospoorsed) SOONtaimed, mille elutsüklis on olulisem diploidne faas. Neil on tugikoed, (enamasti) leht, vars ja juured. Sõnajalgtaimedel on kolm põhilist võsutüüpi: KOLLAD - pisilehisus, sporofüllidel olevad sporangiumid koondunud võsutippudesse OSJAD - redutseerunud lehed, hästiarenenud sõlmevahed, kilpjad sporofüllid koondunud eospeadesse SõNAJALAD - suurelehisus, sporangiumid tavaliste lehtede alaküljel või sporofüllidel. 14. Katteseemnetaimed: ehituse ja elutsükli üldiseloomustus, klassid, tähtsamad hüdrofüütide ja kaldaveetaimede sugukonnad. e. ÕISTAIMED Seemned asuvad viljalehest (või õiehtedest moodustunud pesas Mikrospoorid e. tolmuterad satuvad viljalehtede ülemisest osast tekkinud emakasuudmele ja sellest areneb isane eelleht - tolmutoru, mille kaudu spermiumid jõuavad munarakuni KAHEIDULEHELISED
3. See on üks vanaajal levinud ettekujutusi maailma ehitusest. Kirjelda ja põhjenda sellist arvamust! Vaata joonist all. 4. Millest on tingitud sinivaalade igaaastased ränded? 5. Mille järgi liigitatakse vaalu hammas-ja kiusvaaladeks? 6. Mille poolest erineb vaala saba kala sabast? Miks? 7. Mis on vaala ,,fontäär"? Mis on hingats? 8. Miks kütivad inimesed vaalu? Miks on see tänapäeval keelatud? 9. Milleks on sinivaalal pea alaküljel vaod? 10. Mille poolest erineb vaalapiim lehmapiimast? Kes see on ? 1. Sinivaala toidupüünis. 2. Vaala ,,tüürid". 3. Vaala ,,nina". 4. Sinivaala toit. 5. Suurim maismaaimetaja. 6. Vaala ,,mootor". 7. Vaala ,,kasukas". 8. Toimetab toidu makku. Kasutatud kirjandus 1. V. Papastavuon. Vaalad. Koolibri. 1999. 2. P. Whitfield. Laste loomaentsüklopeedia. Eesti Entsüklopeedia kirjastus. 2001. 3. Loomade elu 7. köide. Imetajad
kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine kägiveen-sigmaurge-ristiurge-urgete kokkuvool-sirgurge-ülemine noolurge-alumine noolurge) Peaaju kõvakesta urked: · Ülemine noolurge kulgeb suuraju sirbi ülaküljel. · Alumine noolurge kulgeb suuraju sirbi alaküljel. · Korgasurge ümbritseb türgi sadulat. · Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega. · Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud. · Ristiurked lähtuvad kahele poole urgete kokkuvoolust. (ristiurge läheb üle sigmaurkeks, mis ulatub kuni kägimulguni ja jätkub sealt edasi sisemise kägiveenina.) · Joonis lk 168 ja 169 + tv joonis 11 127
Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv, tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti jooksvate katkendlike pruunide triipudega. · Kus võib kohata.Hiireviu pesitseb metsades ja jahti peab avamaastikel. · Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta. · Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks. See ei vasta tõele, ta on aktiivne lind, kes lendab tihti kõrgel väljade ja metsade kohal. Raske linnuna kasutab kõrgustesse tõusmiseks maapinnalt tõusvaid sooje õhuvoole
silindrikujulistest rakkudest). Mütseel on seeneniidikestest omavahel läbipõimunud niidistik. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Põhiliselt kasutakakse söögiks kandseete hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Nende seente viljakeha osad on kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt?
tekib nendes osmootne rõhk, mis avaldab survet tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. 8. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, siserõhk langeb ja taim närbub. lk72 2. Hulkraksete seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates kasvutingimustes hüüfis kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6
(moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest). Mütseel on seeneniidikestest omavahel läbipõimunud niidistik. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades. Põhiliselt kasutakakse söögiks kandseete hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja ampinjone. Nende seente viljakeha osad on kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni,
harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbid Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad. Seemnealgmes on munarakk, millest pärast viljastumist areneb seeme. Sobivates tingimustes kasvab seemnest uus taim.
Eenduv v poolliibuv, liibuv. Kõva ja tugev, kübar väike v keskmine, kiilu-. Või riiulitaoline. Ülapind pruun, peente kasvutsoonidega, serv kollane ja terav. Alapind on kaneel- või kuldpruun, poorid nurgelis-labürintjad. Seeneliha puitjalt kõva, pruun. Viljakeha väiksem kui männitaelikul ja tavaliselt kasvab kuusetaelik mitmekesi koos. Poorid peenemad, 3-4 tk/mm. Kasvavad kuusetüvedel nii elus kui surnud puidul, sagedamini liibununa okste alaküljel. Eestis vähearvukas. · Kuuse-jänesepäss (jänesepässik) Onnia leporina Valgemädaniku tekitaja. Üheaastane. Kübarjas, riiuli- või lehvikukujuline, mahalangenud puu ülapinnal kasvab lühikese jalaga, kasvab kogumikena. Ülapind kaneelpruun, pehmeviltjas, ühevärviline v nõrgalt vöödiline. Serv terav. Alapind hallikas-kaneelpruun, poorid varieeruva suurusega, nurgelised v labürintjad 1-2 tk/mm. Seeneliha kollakaspruun, kihilise
on seitse paari lõpuseavasid. Selg ja küljed on metalselt läikivad tumehallid, kõht valkjaskollane. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda.
Munad munetakse mulda, tavaliselt munapakikestena. Peamiselt päevase eluviisiga. Sooja ja kuivalembesed, enamasti taimtoidulised, harva röövloomad. Elavad puudel ja põõsastel, avamaastikul, mõned (kaerasori) ka pinnases. Liikide arv: 20 000, Eestis 40 liiki. Kirjandus: Albrecht, Z. 1963. Eesti sihktiivalised. Tartu Alamselts: Ritsikalised ehk pikatundlased Ensifera Niitjad tundlad enamasti kehast pikemad. Heliaparaat vasaku kattetiiva alusel, kus ühel soone alaküljel on hambad, parema kattetiiva siseküljel on aga paksenenud soon. Nende vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel). Kuulmisorganid eesjalgade säärtes. Heinaritsikas Decticus verrucivorus, harilik lauluritsikas Tettigonia cantans, kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa, toakilk Gryllus domesticus. Alamselts: Tirtsulised ehk lühitundlalised Caelifera Tundlad kehast lühemad. Heli tekitavad jala hõõrumisega vastu tiiba. Käristaja Psophus
Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti, moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e. Mütseeli. ° Paljunevad enamasti eoste abil sugulisel kui ka mittesugulisel teel. > Sugulisel viljakehades. > Inimesed kasutavad neid toiduks kandseente hõimkonda kuuluvaid peamiselt. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. ° Toiduainete riknemist põhjustav hallitus võib koosneda mitmest seeneliigist. Enamasti moodustunud hallikute liikidest. > Tuntuim kottseente hulka kuulub pintselhallik eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. ° Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine.
SPECTABILE • Lehed on helesinakasrohel ised, suured laimunajad kuni elliptilised, tipust hambulised ja paiknevad varrel vastakuti, tihti kolme ja enama kaupa. Roosakaslillad õied on koondunud suurde (10…15 cm läbimõõdus) lamedasse sarikõisikusse. NÕMM-LIIVATEE - THYMUS SERPYLLUM • paksud lihtlehed, elliptilised või veelgi kitsamad, ümardunud tipuga. Lehed on tavaliselt paljad, ülaküljel läikivrohelised, alaküljel tuhmimad, veidi valkjad. Alaküljel on selgesti nähtavad ka näärmetäpikesed. Lehed asetsevad varrel vastakuti. • Nõmm-liivateel on peenikesed, lamavad, puitunud, ruljad või veidi neljakandilised tüved, millel on rohkesti tõusvaid või püstiseid enamasti rohtseid, õisi kandvaid harusid. Viimased on õisiku alusel kaetud pikkade karvadega. • Eelistab liivast pinnast. Eestis kasvab mererannas liivikutel, nõmmedel ja teistel kuivadel kasvukohtadel.
silindrikujulisteks rakkudeks soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. · Paljunevad eoste abil kas sugulisel või mittesugulisel teel. Viljakehad arenevad sugulise paljunemise teel. · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. Viljakeha moodustab kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevatel eoslehtede või torukeste pindadel. · Toiduainete hallitus on enamasti moodustunud mitmst hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente kulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. · Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. · Üherakuline seen on pärmseen, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks
Hüüfide kasvades ja harunedes moodust. nad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Seened paljunevad enamasti eoste abil. Need moodust. nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Söögiks kasut. peam. kandseente hõimkonda kuuluvaid seeni (puravikke, riisikaid jt). Nende seente viljakeha peam. osad on kübra ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmisav kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallitus on moodust. enamasti mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselallik, millest eraldati 1. antibiootikumi penitsiliin. Hallikud eritavad mürgiseid mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened. MISSUGUSED ON SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED? Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses
Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel.
moondumist • Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Detsis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG Rooside kahjurid • Kasvuhoone karilane – väikesed heledad kärbsetaolised putukad kolooniatena roosipõõsastel • Eriti aktiivsed kuumal soojal suvel • Võib sattuda aeda üheaastaste suvelilledega • Tõrjeks samad vahendid mis lehetäi puhul • Eriti effektiivne on Danadim Rooside kahjurid • Kedriklest – lehtede alaküljel imevad mahla imeväiksed ämblikulaadsed lestad, samas on näha heledaid mune • Lehed varisevad kahjustuse tõttu • Levib peamiselt põuastel kuumadel suvedel • Tõrjeks sobivad Vertimec 018EC või Mavrik “F • Pritsimist korrata 10 päeva pärast Rooside kahjurid • Tõrjel on häid tulemusi saadud ka looduslike vahenditega • Kõrvenõgese kääritis – 1 kg värskeid nõgeseid jätta käärima 10 liitris vees. Enne kasutamist
Vanematel võrsetel paiknevad astlad kolmekaupa, noorematel üksikult. Kollased rippuvad õiekobarad ilmuvad okstele mai lõpul juuni algul, küpsed viljasd valmivad septembris- oktoobris. Marjad pikliku kujuga, punased(iga marja sees 2-3 seemet). Marjad sisaldavad inimesele tervislikke happeid, suhkruid ja vitamiine(maitse meeldiv end tugevalt hapu) Taim kannab edasi viljapõlde ohustavat haigust- kõrreroostet(parasiitseen) Haigustekitaja taimel on näha lehtede alaküljel oranzide laigukestena.. Kukerpuu juuri on kasutatud sapihaiguste raviks(berberiin) soodustab sapivoolust, aitab sapiteede põletike ja sapikivide vastu. Juuri õige aeg kaevata oktoobris pärast marjade valmimist või maikuus enne lehtede puhkemist. (juuri ei tohi pesta, kuna berbetiin lahustub vees kergesti)(ravim on kagne toimega) Kukerpuu lehtedest on valmsitatud salatit lihatoitude kõrvale (pärast õitsemist lehed enam toiduks ei kõlba)
- saba ümbritseb sabauim - pehme ja sile nahk ANATOOMIA JOONIS: PILT: NÄIDE: jõesilm ojasilm 50 CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: sisemine viljastamine, mune vähe, esineb ka sünnitajaid EHITUS: - nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa - nokise alaküljel ninaavad - pea külgedel silmad - paaritud uimed - rinna ja kõhuuimed paarilised - NS ja meeleelundidh ästi arenenud - vere ringlemine aeglane ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad) LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi
tugifunktsioon-siserõhk(turgorg) avaldab mõju tsütoplasmale, rakumembraanile-tagab püstise varre(rohtsetel vartel) Seened Kõik seened on eukarüoodid(rakutuum olemas). Seened on heterotroofid. Hulkraksed seened: organismi keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Läbipõimunud seeneniidistik-mütseel( soodsates tingimustes) Seened plajunevad eoste abil8sugulisel või mittesugulisel teel). Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide pole, kuna on heterotroofid, taimedele omaseid vakuoole pole samuti. Seenel on rakukest(kitiinist),
Sugutu paljunemine toimub koniidide abil, kuid esineb harva. Suguline: Haploidsed hüüfid ühinevad (tuumade ülekandumine ühest teise). Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel enamasti 4 basidiospoori ehk kandeost. Enamikul liikidel moodustuvad basidiospoorid viljakehadel, mis on väga mitmesuguse kuju ja suurusega. Konsistentsilt võivad viljakehad olla vatjad, võrkjad, sitke-kiulised, nahkjad ja isegi puitunud. Eoslava paikneb tavaliselt viljakeha alaküljel. Ta koosneb basiididest, parafüüsidest ja tsüstiididest. Tsüstiidid on parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel.
34, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Raieküpse puistu seemnesaak on tavaliselt 610 (harva kuni 12) kg/ha, levila lõunaosas tavaliselt kuni 19 (harva kuni 40) kg/ha. Isasõisikud on kollakad. Nende pikkus 56 mm ja läbimõõt 34 mm. Nad koosnevad paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest tolmukatest ning asetsevad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat tolmukotti, millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud tolmuterad. Need kanduvad tuule abil väga kaugele, isegi kuni 900 km kaugusele. Tolmlemine toimub tavaliselt mai lõpus ja juuni alguses, sõltuvalt kasvukoha kliimast. Levila põhjaosas, Siberi taigas võib tolmlemine toimuda ka juuni teises pooles, harva isegi juuli alguses. Tolmlemise kestus (45 päevast kuni 1011 päevani) sõltub kliimast ja on piirkonniti erinev.
5. LEHT Lehe siseehitus sõltub küllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskätt vee ja valguse kättesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ühe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseärasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepärilikud, pöörduvad muutused. Keskendume järgnevalt aga kohastumuslike, evolutsiooniliste muutuste vaatlemisele. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: 1) mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid; 2) kserofüüdid ehk kuivustaimed, kelle ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust. Neil on kujunenud mitmesuguseid kohastumusi veevarude säilitamiseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3) hügrofüüdid ehk niiskustai...
Perekond Mänd (Pínus L.) Männi perekonda kuuluvad igihaljad, ühekojalised, tuultolmlejad suured puud, harva põõsad. Oksad asetsevad männaseliselt, puudel nii pikk- , kui lühivõrsed. Okkad kinnituvad 2(3) kuni 5 kaupa kimpudena lühivõrseile. Lühivõrsed paiknevad pikkvõrsel radiaalselt, seega paiknevad ka okkad radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Pärast hiliskevadist õitsemist toimub viljastumine aasta jooksul ja käbid hakkavad intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
