Ussid (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Bioloogi kontrolltöö 8. klassile - Ussid

4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Mõne aja pärast kooruvad kookonist noored ussid. Teisi rõngusse Mudatuplased (paar cm) elavad veekogude põhjas põhjasetetesse kaevununa. Toituvad lagunevatest taime- ja loomajäänustest, oluliseks toiduks kaladele. Kaanid elavad mageveekogudes, nende keha on lame, harjasteta, keha mõlemas otsas on iminapp. Kaaniliike - hobukaan, ahaskaan, lamekaan, kalakaan. Apteegikaan toitub selgroogsete loomade (sh imetajate) verest. Veri koguneb mahukasse pugusse.

Bioloogia

2

doc

Hõimkonnad

(sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke

Bioloogia

3

doc

Ussid - Bioloogia KT

Ussid Usside rühma kuulub kolm suuremat hõimkonda: lameussid, ümarussid ja rõngussid. Lameussid on lameda kehaga ussid. Siia rühma kuuluvad ka mõned inimese soolestikus elavad parasiidid. Ümarusse iseloomustab keha, mis on ristlõikes ümar. Ka selle rühma esindajatest on paljud siseparasiidid. Rõngusside keha on omapärase ringisoonistusega. Enamik rõngusse elab veekogudes ning on ka selliseid liike, kes elavad mullas ÜMARUSSID KEHAKUJU: Ümarussidel on pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud. Nad võivad olla väga tillukesed kuid ka 20-40cm pikkused.

Bioloogia

2

docx

Paelussid ja imiussid

Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toidujäägid umbsest soolest ?

Bioloogia

3

doc

Bioloogia: ussid ja kaanid

Vereringe on tal suletud , mis tähendab et veri voolab kogu oma teel veresoontes. Veresooni on tihedalt nahas. Südant ei ole ( või on?). Hemoglobiini tõttu on ad roosaka värvusega. Hingamiselundid vihmaussil puuduvad. Nad hingavad naha kaudu , milles paikneb tihe veresoonte võrgustik. Ussi kehapind ei tohi kuiv olla või muidu nad ei saa hingata. Seepärast käib vihmauss maapinnal öösel , kui on niiskem ja päike ei kuivata nahka. Saab hingataa ainult õhurikkas mullas. Vihmaga jäävad ussid õhupuudusesse ja peavad päeval juba mullast välja tulema. Sest et neid näeb alles pärast vihma (kõige tihedamini) siis neid kutsutakse vihmaussideks. Nad on liitsugulised. Sellele vaatamata nad ei viljasta ennast ise. Kaks vihmaussi vahetavad seemnerakke mis talletatakse seemnehoidlas. Siis hakkab vööpiirkond ohtralt lima eritama ja moodustub torukese taoline kookon , munad muneb kookonisse , viljastab seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Tulevad noored vihmaussid

Bioloogia

1

doc

Parasiidid

Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis. Paelussi vaheperemees on veis, pärisperemees aga inimene. Veis sööb paelussi koos munadega, vastne liigub lihastesse, lihastes areneb põistang, inim

Bioloogia

4

odt

Käsnad, ussid, ainuõõsed

Bioloogia kontrolltöö käsnad,ainuõõsed ja ussid. 1.Kirjelda käsna välimust/ehitust. 2.Milliseid kolme tüüpi rakke käsnades leidub? Millised on nende ülesanded? (tugirakud, kaelusviburrakud, amööbitaolised rakud) 3.Kuidas käsnad paljunevad? 4.Kirjelda käsna toitumist. 5.Milline on käsnade tähtsus looduses ja inimese elus? 6.Millised loomad kuuluvad ainuõõssete hulka? 7.Kirjelda ainuõõssete välimust/ehitust. 8.Milline on kõrverakkude ülesanne? Kus need asuvad? 9.Mis on polüüp? 10.Mis on meduus? 11

Bioloogia

2

odt

Ussid ja limused

Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumata, silmad(näevad koda,

Bioloogia

Kommentaarid (1)