Seened (0)

SEENED
Seenteriiki kuulub suur hulk üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Soodsates tingimustes kasvavad ja paljunevad seened suhteliselt kiresti, seega tekib neid koguaeg juurde ning ei teata nende täpset arvu. Teadlased arvavad , et seeneliike on u 1.5 miljonit. Kõik seened on eukarüoodid, sest sarnaselt looma v taimerakkudega paikneb nende tsütoplasmas üks v mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele on nad kõik heterotroofid ja kasutavad seetüttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.
VÄLISEHITUS
Enamik seentest on hulkraksed ja nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Need on moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest. Soodsates tingimustes need kasvavad ja arenevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbi põimunud seeneniidistiku ehk mütseeli.
PALJUNEMINE
Paljunevad enamasti eoste abil. Need moodustuvad sugulisel aga ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Suurte mütseelide korral on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa.
SÖÖGISEENED (KANDSEENED)
Söögiks kasutatakse peamiselt kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke , riisikaid, pilvikuid ja šampinjone. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede v torukeste pindadel.
HALLITUS
Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see moodustunud mitmest hallikute liikidest, mis tihti kuuluvad ka üksteise kaugetesse süstemaatilistesse üksustesse. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik , millest eraldati esimene antibiootium penitsilliin. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine.
PÄRMSEENED
Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened, kelle esindajat – pagaripärmi – kasutatakse taigna kergitamiseks . Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen , kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonna tingimustes võivad nad aga moodustada hüüfe.
SEENERAKU ISEÄRALISUSED
Seened on heterotroofse toitumisega, seega taimeele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ei esine ka vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seneniit ühest hulktuumsest rakust.
SEENTE TÄHTSUS LOODUSES JA INIMTEGEVUSES
Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna nad hangivad oma eluks vajalikke aineid tesitest organismidest põhjustavad nad seenhaigusi. Nad suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid mis teistele organismidele toiduks ei kõlba: tselluloosi ja ligniini.
BAKTERID
Neil puudub membraaniga piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootied rühma. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0.1-25 mikromeetrit. Väliskujult on nad niitjad , mõned ka kruvikujulised. Baketrid saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke v erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad aga ikkagi üherakulised organismid.