Kuidas areneb koiduliblikas? (1)

Kool
Kuidas areneb koiduliblikas ?
Uurimistöö
Juhendaja : ...
Tartu 2012
SISUKORD
Üldisemalt koiduliblikast 3
Välimus 3
Areng 3
Levik 3
Olulisemat 4
Kasutatud kirjandus 4

Üldisemalt koiduliblikast

Koiduliblikas on kevadiste päevaliblikate hulgas üks eriilmelisemaid.Liiki võib sageli kohata tee- või metsaserval ning metsasihtidel.Eriti silmatorkavad on isased, kelle tiibade valget ülakülge ilmestavad tipuosas ereoranzid laigud. Emased on märksa tagasihoidlikumalt värvunud- neil on esitiibade tipuosa tumehall. Tagatiibade alakülg on mõlemal valge, roheka kirjaga.Koiduliblikad on aktiivsed ja lendavad üsna hästi. Nad suudavad lennates ületada näiteks jõgesid, tänavaid ja maanteid. Isased suudavad lennata veelgi pikemaid vahemaid.

Välimus

Koiduliblikas on väike liblikas , mille tiibade siruulatus on 3–4 cm.Esitiib on tagatiivast pikem, 17–23 mm.Isaste esitiivad on tipul oranžiks värvunud. Sellest ongi liblikas oma nime saanud: valgete tiibade oranž nurk meenutab tõusvat päikest. Värvilaikudeta emaste iseloomulikuks tunnuseks on rohekas hallikas marmormuster tiiva alaküljel. Pealt on emaste tiivad vaid õrnade mustade joontega Isane suudab puhkeasendis olles peita oma oranžid esitiivad valgete tagatiibade taha. Tiibade alaküljed on roheliste ja valgete laikudega ning pakuvad suurepärast maskeeringut, kui liblikas istub sellise lille nagu mets-harakputke või salukõdriku õiel. Sealjuures tiibade roheline värv, kui lähedalt vaadata, koosneb kollasest ja mustast värvist. Tundlad on hallid valge otsaga. Isasliblikal on pea ja rind kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikal on karvad tumehallid.

Areng

Koiduliblika valmikud toituvad paju ja mitmesuguste lillede õitel. Sügisel nad surevad ära, talvitub üksnes nukk .
Emane muneb munad ükshaaval mõne ristõielise taime, näiteks aas-jürilille või salukõdriku õiele. Ta valib neid õisi, mis sisaldavad glükosinolaate. Emaseid köidavad suured õied, nagu näiteks hariliku öölille omad, isegi kui seal on röövikule vähe süüa. Koiduliblika viljakus ei ole nii suur kui teistel liblikatel, vaid on piiratud sobivate toidutaimede arvuga. Sellepärast ongi koiduliblikal tekkinud kohastumus muneda mitte ühe-kahe toidutaime peale, vaid ta kasutab suurt hulka ristõielisi.Värskelt munetud munad on valged, aga tõmbuvad paari päevaga erkoranžiks ja muutuvad vahetult enne koorumist mustaks. Röövik toitub peaaegu ainult õitest ja arenevatest seemnealgmikest. Sellepärast on ühel taimel toitu vaid ühe rööviku jaoks. Kui ühe taime peal kohtuvad kaks koiduliblika röövikut, viib see tavaliselt surmavõitluseni, kus võitja sööb kaotaja ära. Kui juhtumisi on ühele lillele mitu muna munetud, siis see röövik, kes esimesena koorub, sööb kõik ülejäänud, veel koorumata munad ära. Sellepärast on liblikatele oluline nii märku anda kui ära tunda, et lill on juba hõivatud. Seda tehakse feromooni abil, millega emane pärast munemist lille tähistab.Röövikul on 5 arengujärku. Röövik on rohelise-valgekirju. Tal on hulk looduslikke vaenlasi , eeskätt vastsekiinid Tachinidae ja juuluklased Braconidae. Nukkumine toimub toidutaime lähedal taimekõdus ja liblikas koorub järgmisel kevadel. Hilised uuringud näitavad, et kui järgmisel kevadel ei ole soodsad ilmad, võib liblikas nukust välja tulla alles ülejärgmisel aastal. Nukk on sile, roheline või helepruun valgete külgtriipudega.

Levik

Neljast Euroopa faunasse kuuluvast koiduliblikaliigist esineb Eestis üks, kelle röövik toitub oligofaagina mitmesugustel ristõielistel rohttaimedel; nukk on köidisnukk nagu kapsaliblikatelgi, talvitu. Koiduliblikas lendab mai algusest juuni lõpuni niitudel, luhtadel, tee- ja metsaservadel ning siirdesoos; mitte haruldane .Koiduliblikas elab paljudes kohtades Euroopas ning Aasia parasvöötmes kuni Jaapanini. Viimase kolmekümne aastaga on tema levila Iirimaal ja Šotimaal märgatavalt laienenud . Lõuna pool on ta levinud Kaukaasias , põhja pool isegi metsatundras ja tundraski, kuni Barentsi mere ja Polaar-Uraalini. Mägedes tõuseb ta kuni 2000 m kõrguseni.

Olulisemat

Riik: Loomad.
Hõimkond: Lülijalgsed.
Klass: Putukad
Selts: Liblikalised
Sugukond : Põualibliklased.
Perekond: Koiduliblikas.
Liik: Koiduliblikas.
Ladinakeelne nimetus: Anthocharis cardamines.
Tiibade siruulatus: 4cm.
Lennuaeg: mai-juuni.
Röövik toitub mitmesugustel ristõielistel.
Sarnased liigid: harilik reseedaliblikas.
Levik ja arvukus: Eestis tavaline.

Kasutatud kirjandus

Koiduliblikas- http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas (10.04.2012)
Sterry, Paul ; Mackay, Andrew 2004 Looduse taskuraamat LIBLIKAD . Tallinn: Varrak
Viidalepp, Jaan 1971 Liblikate määraja. Tallin : Valgus