Linnud, powerpoint (0)

Linnud
Põhikool
7.Klass
Kodutuvi e. kaljutuvi
· Kus võib kohata.Talvisel perioodil peamiselt inimasulates või nende läheduses, muul ajal ka
põldudel ja aedades.
· Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3
aastat.
· Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant
toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi.
· Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari
· Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud
selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade
alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad.
· Pereelu.Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie
kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist septembrini ja muneb 2-3 kurna. Nagu
kõigil tuvidel on neil kurnas ainult 2 muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 16-19 päeva.
Pojad saavutavad lennuvõime tavaliselt kolmenädalastena, kuid mõlemad vanemad toidavad
neid kuni viis nädalat.
Piiritaja e. piirpääsuke
· Kus võib kohata.Kõikjal Eesti,suured
Pereelu. Mai lõpus-juuni alguses muneb
metsamassiivid.
emalind 2-3 valget muna. Haudumine kestab
· Eluiga. Keskmiselt 7 aastat, pikim teadaolev
19-25 päeva. Hauvad mõlemad vanemad.
eluiga on 21 aastat.
Pojad lennuvõimestuvad 5-8 nädala
· Toidulaud.Pealmiselt Õhuputukad.
vanuselt, poegade eest hoolitsevad
· Arvukus. Eestis pesitseb 70.000 - 150.000 lindu. mõlemad vanemad.
· Vaenlased. Röövlinnud, kes on piisavalt kiired
piiritaja püüdmiseks.Pesitsemise ajal ka kassid.
· Segamini võib ajada.Lennul räästapääsukesega
ja suitsupääsukesega, kuid erinevalt piiritajast on
mõlemad valge
· Eluviis. Piiritaja pesitseb peamiselt linnades ja
asulates, Pesa rajab ta puuõõnsustesse,
pesakastidesse, räästa- ja katusealustesse
tühemikesse.
Rükkirääk
· Kus võib kohata. Niisketel niitudel, põldudel.
·
Eluiga. Rukkirääk elab 5-7 aastaseks .
· Eluviis. Rukkiräägul on eriline, rütmikas ja kõva hääl. Laulab päeval ja öösel. Maapinnal rukkirääk
jookseb, seda isegi ohu korral. Lendu tõusta ta ei armasta. Jookseb väga kiiresti. Elutsevad üksikult.
Paare moodustavad vaid sigimise ajaks, muul ajal elavad eraklikult.
· Pereelu. Pesa teeb rohu sisse ja puhmaste vahele. Pesa on kõrtega ja samblaga ääristatud lohuke.
Rukkirääk kasvatab suve jooksul üles 2 pesakonda. Munema hakkab siis, kui pesa on valmis (tavaliselt
7 ­ 12 muna). Haudumine kestab 15 ­ 17 päeva. Peale koorumist viib emaslind pojad pesast eemale,
kus ta neid eemalt jälgib ja valvab.Nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast.
· Toidulaud. Toitub seemnetest, viljast, putukatest, konnadest, tigudest.
·
Arvukus. Eestis pesitseb 15 000 ­ 25 000 tuhat paari, Euroopas 1,3 - 2 miljonitpaari.
· Iseärasused. Lendab haruharva, enamasti ainult rändamise ajal. Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat
heina, et jääda nähtamatuks.
Hallpea-rähn e. Hallrähn
· Eluviis. Lind püüab ennast varjata ja eriti sageli silma alla ei satu.
Linnu leiab üles alles siis, kui ta lendu tõuseb. Kergem on lindu
otsida häälitsuste järgi.
· Pereelu. Pesa uuristavad linnud ise lehtpuutüvesse, eelistades
pehmema puiduga haaba või remmelgat. Pesa vooderdatakse
puulaastudega. Pesas 5-10 muna. Haudeaeg 15-17 päeva.
Mõlemad vanemad toidavad poegi väljaöögitud toiduga. Pojad
annavad pesas valjuhäälselt märku tühjast kõhust, reetes sellega
pesa asukohta.
· Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on 5,5 aastat.
· Toidulaud. Meelistoit on sipelgad, kuid sööb ka puidus elutsevaid
selgrootuid ning putukaid ja nende vastseid.
· Vaenlased. Peamisteks vaenlasteks on väikekiskjad.
· Arvukus. Eestis elab 2000-3000 paari, Euroopas 360.000-640.000.
· Iseärasused. Hävitab palju kahjurputukaid, kuid samas armastab
väga süüa metsale kasulikke sipelgaid.
· Välimus. Hallrähni keha on pealtpoolt roheline, kollaka
päranipualaga, altpoolt hallikas. Pea ja kukal on hall, peenike must
haberiba, silma ja noka vahel peenike must silmalaik. Isalinnul on
väike punane laik otsmikul, emalinnul punane laik puudub. Nokk
lühike ja sale. Lend on tõtlik ja kiire, puude vahel põiklev ja üles-alla
kõikuv.
Karvasjalg-kakk e. laanekakk
· Välimus. Karvasjalg-kakk on suure, ümmarguse peaga rästasuurune kakk. Tal on kollased silmad, näoovaalid on
heledad, tumedamate valgetähniliste servadega. Nokk on hele. Keha pealmine pool on tumeruun suurte heledate
laikudega. Kõhu alumine pool on hele, tumedate ebakorrapäraste triipudega. Isas- ja emaslind on sarnased.
· Kus võib kohata.Elupaigana eelistab palumetsi.
· Eluiga. Karvasjalg-kaku eluiga on 7-8 aastat. Pikim teadaolev eluiga on 16 aastat.
· Pereelu. Karvasjalg-kakk pesitseb peamiselt vanades suurte rähnide pesades või sobivates looduslikes
õõnsustes. Samuti ei ütle ta ära talle tehtud pesakastidest. Erinevalt enamus kakkudest püsivad karvasjalg-
kakkude paarid ühe hooaja. Isased jäävad tavaliselt oma pesapiirkonnale aastate vältel truuks.
Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus.
· Eluviis. Karvasjalg-kakk on öise eluviisiga, periooditi ka tõusu ja loojangu ajal tegutsev.
· Toidulaud. Sööb peamiselt pisinärilisi, harvem kuulub menüüsse ka mõni linnupoeg.
· Arvukus. Eestis pesitseb 200-500 paari, Euroopas 110 000-350 000 paari.
Metsvint
· Välimus. Emaslind on rohekaspruun, alapool rohekashall. Isaslinnu eesselg on kastanpruun, pea
sinihall, põsed ja alapool punakad. Mõlemal on tiibadel kaks laia vööti. Nokk on lühike ja
kooniline.
· Kus võib kohata.Parkides, metsas, samuti linnas.
· Eluiga. Tüüpiline eluiga 3 aastat, pikim teadaolev eluiga pea 18 aastat.
· Toidulaud. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid,
kõrsi, marju.
· Pereelu.Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai
algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 ­ 6 muna. Haub emaslind, tavaliselt 11 ­ 16
päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 ­ 14 päeval
· Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud.
· Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari,
· Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari.
Tutt-tihane
· Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta
silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal
on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed.
· Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.
· Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi
pehkinud, et tutt-tihase nokk sellele peale hakkaks. Pesa valmis, muneb emane 4-8 muna ning haub neid 13-16
päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud, kuid mingi aja järel võtab üks vanalind poegade
toitmise enda peale. Pojad saavad lennuvõimeliseks 17-22 päevaselt ja sõltuvad veel oma vanematest
Noorlinnud pesitsevad esimest korda 1 aastaselt
· Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat.
· Toidulaud. Menüüsse kuuluvad putukad ja ämblikud, talvel okaspuude seemned.
· Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud.
· Arvukus. Eestis pesitseb 20-50 tuhat musttihaste paari, Euroopas 6-12 miljonit paari.
Kühmnokk-luik
Välimus. Kühmnokk-luik on üks raskemaid lendavaid linnuliike. Tal on kogukas valge keha, oranzhikas-punane nokk ja mustad jalad.
Isaslinnul on noka peal kühm. Noored kuni aasta vanused luiged on halli- või pruunitähnilise kehaga ja musta nokaga.
Kus võib kohata... Kühmnokk-luike võib kohata pea iga veekogu ääres.
Eluiga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta. Vangstuses on teada ka 30-40 aastaseid kühmnokki.
Eluviis. Kühmnokk-luik on territoriaalne lind -- olles territooriumi ära valinud, ajab ta konkurendid sealt minema. Ähvardavas poosis
isaluigel on tiivad seljal kaardus ja kael kõverdatud tahapoole.
Kühmnokk-luik on agressiivne lind. Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga
lähedale sattunud inimesi.
Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama
pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa
mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa
ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub.
Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka
maapinnal kasvavatest taimedest.
Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi.
Hiireviu
· Välimus. Hiireviu on jõulise keha, ümara pea ja lühikese sabaga röövlind. Ta värv on varieeruv,
tavaliselt tumepruun koos valgetähnilise keha alumise küljega. Tiibade alaküljel on valge lai joon, risti
jooksvate katkendlike pruunide triipudega.
· Kus võib kohata.Hiireviu pesitseb metsades ja jahti peab avamaastikel.
· Eluiga. Tüüpiline eluiga on 8 aastat, pikim teadaolev eluiga on veidi alla 16 aasta.
· Eluviis. Hiireviud peetakse tihti laisaks linnuks. See ei vasta tõele, ta on aktiivne lind, kes lendab tihti
kõrgel väljade ja metsade kohal. Raske linnuna kasutab kõrgustesse tõusmiseks maapinnalt tõusvaid
sooje õhuvoole. Nende samade õhuvoolude tõttu võib hiireviu sattuda õhkutõusul oma piirkonnast
väga kaugele.
Jahti peab hiireviu kas õhus või vaatluspostil ümbruskonda jälgides, teinekord ka maapinnal kõndides.
· Pereelu.Emaslind muneb aprillis 3-4 muna paaripäevaste vahedega. Haub emaslind, isaslind tuleb
pesale ainult siis, kui emaslind pause teeb. Haudumise vältel isaslind toidab emast, samuti hoiab
pesapiirkonnal silma peal kõrgel tiireldes
· Toidulaud. Toitub väikestest imetajatest (peamiseks toiduks on võimaluse korral jänesed), ei ütle ära
ka lindudest. Harvemini sööb roomajaid, kahepaikseid, vihmausse ja suuri putukaid. Toitub ka
raipetest.
· Arvukus. Eestis pesitseb 4 500-6 500 paari, Euroopas 750 000-1 200 000 paari.
· Vaenlased. Suured röövlinnud.
.
Tuttpütt
· Välimus. (vaata pilte) Tuttpütid sulgivad pärast pesitsushooaega ja on puhkesulestikus hoopis teistsuguse
välimusega kui hundsulestikus. Hundsulestik on tundvalt värvikirevam.
· Kus võib kohata... Tuttpütid eelistavad suuremaid veekogusid, mis on oma olemuselt madalad ning kala- ja
taimestikurikkad.
· Eluiga. Keskmiselt natuke üle kümne aasta, kuid maksimaaselt isegi 22 aastat.
· Eluviis. Tuttpütt on suurepärane ujuja ja sukelduja. Selle tarbeks on ta jalad väga keha tagaosas, mis omakorda
tähendab, et maismaal on ta väga saamatu, mistõttu ta maapinnale ei tükigi. Lennatagi tuttpüttidele eriti ei meeldi
· Pereelu. Tuttpütt ehitab oma ujuvpesa surnudt veetaimedest ning kinnitab selle mõne elusa taime külge.
Emaslind muneb maikuus pessa kahepäevaste vahedega 4-6 muna., mida mõlemad vanemad vaheldumisi
umbes 25 päeva jooksul hauvad. Pisikesed pütipojad hüppavad pärast koorumist vanematele selga ning niimoodi
sõidetakse mööda järve ringi ja otsitakse toitu. Pojad iseseisvuvad alles 10-11 nädala pärast.
· Toidulaud. Tuttpüttide toidulaua katavad suures osas kalad kuid kõrvale võetakse ka vähilisi ja veeputukaid.
· Arvukus. Eestis arvatakse pesitsevat umbes 2000-3000 paari tuttpütte.
· Iseärasused. Tuttpütt on meie suurim pütiline.