Soovimata rikkuda kirikusaali kavandati vajalike abiruumide jaoks keldrikorrus. 1989.a. sai hakata mõtlema juba kiriku taastamisele. 1991.a. jõuludel peeti peaaegu valminud kirikus jälle jumalateenistus. Kirik pühitseti taas 27.12.1992.a. 1950.aastatel jaotati Jaani kiriku altar, kantsel, orel ja lühtrid mitme Eesti kiriku vahel. Seetõttu sai taastatud hoone täielikult uue kujunduse. Altarilaua kavandas Aivar Oja, vitraazid - Renee Aua. Oreli kinkis Viljandi sõpruslinn Ahrensburg. 08.30 Kogunemine bussi 08.35 Algab sõit Pärnu poole 10.15 Saabumine Pärnusse 10.30 Tutvumine Pärnu ordulinnusega Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal. Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi ordu poolt Pärnu jõe vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama Uus-Pärnuks. Üle jõe
poole läinud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Algis Perens. Teenuste marketing. Tallinna Raamatutrükikoda. Külim 1998 2. Helen Allik, Inna Dolgovskaja, Sten Hansson, Sirje Jüriso, Rait Kaarma, Kaja Kaur, Urve Miidla, Kaie Piiskop, Mare Räis, Kaie Saar, Rein Taagepera, Erko Vanatalu, Liina Võsu. Kodaniku käsiraamat. Tallinn 2006 3. Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. Strateegiline Juhtimine. Tallinn 2003 4. Aivar Tamm. Reklaam väikeettevõttes. Tallinn 2001 Lisad
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu.................................................................
Päevakeskus allub sotsiaalministeeriumile ning riiklikult finantseeritud kohti on asutuses 16. Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise teenust. Päevakeskusel on välja töötatud igapäeva toetamise plaan, mis allub töökorrale, kodukorrale ning päevakavale. Üldtööplaan koostatakse kaks korda aastas. Päevakeskuse noortel on võimalik osaleda kolmes huviringis: 1. Kunstiring õpetajaks Ene Udevald 2. Puutööring õpetajaks Aivar Tamla 3. Muusikaring Helge Mett Kõik õpetajad/tegevusjuhendajad peavad juhenduma oma tööplaanidest, mis on kooskõlastatud töökorraga. Päevakeskuses töötab igapäevaselt kolm inimest, kaks tegevusjuhendajat ja üks tegevusjuhendaja abi. Päevakeskuse klientidele korraldatakse ka üritusi nagu vastlapäev. Käiakse näitustel, ekskursioonidel, jalutamas vabas looduses korraldatakse laagreid jne. Ekskursioonidel on nad käinud Põlvas, Ida- Virumaal, Elistveres, Paunveres
● Hüüdnimi Klaveripoeg; ● MK – kantaat „Ilus maa“, Nii vaikseks kõik on jäänud, Raagus sõnad. Eurovisioonil korduvad autorid: ● Priit Pajusaar: ○ Kaelakee hääl; ○ Unistus igavesest päevast; ● Kotkas/Laisaar/Paulus; ○ Diamonds of Night; Once in the Lifetime; ○ Tii. ○ Runaway. ● Aivar Joonas: ● Ivar Must: ○ Tuulepuuhuulte luule; ○ Nagu merelaine; ○ Perpetuum mobiile. ○ Everybody. EESTI TAASISESEISVUMINE- “LAULEV REVOLUTSIOON” Uus ärkamine: ● 1985. aasta märts– NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov; ○ perestroika, glasnost. ● 1987
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.....................................
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Priit Kangur MT213 PUIDU KAITSMINE SEENHAIGUSTE VASTU. Referaat Juhendaja: Aivar Krull TARTU 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Puidukaitsevahendite ajalugu................................................................................................4 2. Puidumädanik........................
dopinguproovi vastuseid. Sama tegi ka FIS. Andrus Veerpalu ise eitab keelatud ainete tarvitamist. Avalikkus oli sellisest uudisest sokeeritud ja tehti Andrus Veerpalu toetuseks suhtlusportaalis Facebook kommuun ,,Usume Andrus Veerpalu" selle kommuuniga liitus üle 55000 inimese. FISi kolleegium kuulas ära Veerpalu ja tema meeskonna argumendid, aga otsustas ikka, et Veerpalu on süüdi ja talle määrati 3 aastane võistluskeeld. Otsus kaevati edasi arbitaazkohtusse vandeadvokaat Aivar Pilve abiga. (Andrus Veerpalu, 2012) Joonis 10. Andrus Veerpalu dopinguskandaal (http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php) 4.3.5. Isiklikku Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab viis last: Andreas, Anette, Anders, Anlourdees ja Andorres. (Andrus Veerpalu, 2012) 4.4. Gerd Kanter Gerd Kanter sündis 6.mail 1979 Tallinnas. Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli
akvaariumi saada. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.akvarist.ee 2. Tartu Keskkonnahariduse Keskuse koolitusmaterjal 3. '' Põhiteadmisi akvaariumist '', Claus Schaefer; Anu Viiker ja kirjastus ''Valgus'', 2002 4. '' Akvaarium '', B. Usatenko, V. Allikas, A. Roosileht; Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 1963 5. '' Minu lemmikloom '', Aivar Pihelgas 6. http://www.akvabox.ee/?id=4 7. " Akvaarium ", Valgus 2002, Claus Schaefer, tõlkinud Anu Kiiver 8. Erakogu 9. http://www.osta.ee/14863648 10. http://www.interiordecoratinghome.com/accesories/wall-aquariums-for-fresh- impressions.html 17 18
Hinnang oli juba praktikal olles suurepärane, ning mõtlen tõsiselt sellepeale, et Tallinkisse tööle minna. Praktikal omandasin rohkem teadmisi logistika, veokorralduse ja lao valdkonnas. Parandasin oma ingliskeele oskust. Sain kogemusi meeskonnas töötamises ja õppisin tundma laevapere liikme elu laevas. 18 Kasutatud kirjandus: ,,Tallinki ohutusjuhend" Ain Tulvi, Aivar Proos ,,Logistika ja laondus. Õpik" www.ivk.edu.ee 19 LISAD Kauba liikumine esimeses vahetuses "Lisa 1" Värska Still Poe Kuupäev Lao seis seis 01.02.2011 1447 731 02.02
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
64; teivas 3.40; oda 62.20; 1500 m 5.11,3. 1912. aasta tabeli järgi saavutas Klumberg Helsingis maailmarekordiks 8147,505, 1920. aasta tabeli järgi 7485,610 punkti. 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel võitis Klumberg kümnevõistluses pronksi. 3. EESTI KÜMNEVÕISTLEJAD · Tarmo Adamberg · Krister Altosaar · Ain Arro · Mikk-Mihkel Arro · Rein Aun · Toomas Berendsen · Päärn Brauer · Aivar Hommik · Mikk Joorits · Madis Kallas · Margus Kasearu · Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak
Antud kanal näitab veel kaks korda päevas uudised. TV3 uudistesaade Seitsmesed uudised, mis kestab pool tundi ning on oma formaadilt rohkem ametlikum kui Reporter. Seitsmesed uudised keskendub pigem päevasündmuste kiirele ülevaatele ning seetõttu ei toimu selles uudistesaates enamasti pikemaid poliitilisi arutelusid või intervjuusid. Huvitav fakt on see, et siin kanalil jooksva pühapäevase uudistesaate lõpus arutlevad nädala poliitikasündmuste üle tuntud poliitikud Aivar Riisalu ja Igor Gräzin. Eesti televisioon loodi 1955. aastal ning kandis Tallinna Televisiooni nime. 2007. aastal ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Kanal kuulub ERR-ile (Eest Rahvusringhäälingule). Vaatlusel selgus, et kanal omab mitmeid poliitilisi vestlussaateid nagu näiteks Välisilm, mis on Eestis ainulaade saade. Välisilm kajastab ainukesena välispoliitilisi uudiseid ja Eesti välispoliitikat.
mahepõllundus, tööteenistus, peaminister Savisaar. Ropud sõnad on uue kirjanduskeele väljendusvahendite hulgas. Ühiskonnakriitika. ühiskond vajab sõda, selle vahendiks oleks keemiline sõna ehk tugev mõjusõna, st et on vaja mingit uut keelt. Peetakse end ugrilasteks hüpatakse tagasi eestlaste ajaloo väga kaugesse minevikku. Pilatakse kristlust. Alla kirjutanud: Eesti Islamirevolutsiooni nimel: Sven Kivisildnik, Hasso Krull, Aivar Tomson, Mart Juur, Sinijärv, Kivirähk jt. Äärmuslik musta huumori võtmes kirjutatud tekst. Väga tugev liialdav aspekt. 1990ndate alguses avaldas rida noori kirjutajaid "Hüübinud vere manifesti", mis kuulutas demokraatiavastasust ja islamirevolutsiooni ning Franco Ilm avaldas manifesti, et tapkem juute ja kristlasi. Aga esimesel ei olnud mingit reaktsiooni ja viimasel alles aastal 2006, kui autorit taheti kinni panna, sest keegi luges seda manifesti väljaspool selle konteksti.
eluloouurimine: Ene Kõresaar: mäluuuringud, Terje Anepaio, Daniel Bertaux: sotsioloogilised küsimused eluloo kui allika kohta: pereliikmete intervjueerimisel selgus, et ühe pere liikme valikud on seotud pere soovituste, väärtuste ja võimalustega vms. Migratsiooniuurimine: Brigitte BönischBrednich: kasutab Ameerikas väljatöötatud migratsiooniteooriaid ja näitab, kuidas need Euroopas sobituvad/ei sobitu. Näitab, kuidas väljarändest kõneldakse. Aivar Jürgenson: analüüsib 2 inimese elulugu, kes pidasid end Venemaal eestlasteks ja kes tahtsid Eestisse elama tulla. · ajalugu (sh arheoloogia, sotsiaalajalugu) J.Hurt: rahvaluule on ajalugu inimeste endi vaatepunktist. Jaan Jung: kohamuistendid viitavad muististe seosele nende kohtadega. Oskar Loorits: Sõjad eesti rahvatraditsioonis: sõja ajal inimestevahelised suhted.
metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar Täpsi Teostaja: OÜ Miksike © Integratsiooni Sihtasutus 2008 Tasuta jaotatav tiraaz SISSEJUHATUS Eesti tööstuses mängivad tähtsat rolli masinaehitusettevõtted, laevaehitus ja metallkonstruktsioonide toot- mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus
pärinevad 1941. aastast, kui kommunistid lasid eeldatavasti hoone mitmes ruumis enne Tartust põgenemist maha 192 inimest, selles ei saa olla 100 protsenti kindel. "Ühes seinas on kuuliaukudest lausa kindel rida," "Keldrist leitud kuuliaugud võivad pärineda ka hilisemast ajast, võib-olla on seal näiteks vangivalvurid märki lasknud." Esimesed andmed selle maja kohta pärinevad 16. sajandi lõpust, kui selle koha peal oli Poola aadliku maja.latuvad nii kõrgele," on rääkinud ajaloolane Aivar Roosaar. 17. sajandi keskel sai sellest Tartu Ülikooli esimene peahoone Academia Gustaviana ja 17. sajandi lõpus Academia Gustavo-Carolina. Hiljem langetati majas kohtuotsuseid. Seejärel asus hoones vangimaja ning lõpuks arestimaja. Lutsu tänav Antoniuse õu http://www.loovtartu.ee/antonius/ajalugu Jaani kirik Tartu keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja ka väärikaim esindaja on 14. sajandil ehitatud ja Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik. Jaani kirikut peetakse
Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlus 39 tundi Aivar Kalnapenkis ja Mehis Adamson Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja Mooduli teemad ja hindamisülesanded alateemad Mõistab oma vastutust analüüsib juhendamisel enda Suhtluspõhine loeng SWOT analüüsi koostamine KARJÄÄRI
N 22.10.09 Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid JÄÄAEG - Antarktika jääkihtide puurimisel saadi pilt 740 000 a taguse aja kohta. See näitab, et meil on jääaja vaheaja lõpp ehk et praegu peaks põhimõtteliselt algama uus jääaeg. On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a · Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3
11.3. Kuriteo aegumise peatumine Nagu KrK § 53 lg 3, sätestab ka KarS § 81 lg 6 kuriteo peatumise ajaks, mil isik ennast eeluurimise või kohtu eest varjab. Allikad „Karistusõiguse alused“ Jaan Sootak, Tallinn 2003 „Karistusõigus“ üldosa Norman Aas, Laura Feldmanis, Martin Hirvoja, 31 Olavi Jaggo, Aivar Lembit Sisekaitseakadeemia 2002 32 LISAD Füüsilisele isikule Juriidilisele isikule Põhikaristused 1. Vangistus 1.Sundlõpetamine Tabel 1: Kuriteo eest 30 päeva kuni 20 aastat või ( §46) Karistused KarS-is eluaegne (§ 45 lg 1, § 65 lg 3) 2.Rahaline karistus 30 – 500 2
Vastused on esitatud samas järjekorras kui tööülesanded. Vastused on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud õppematerjali alusel ja Sellest hoolimata ei pruugi kõik sobivad vastused kogumikus esindatud olla. Lõppotsuse vastuse õigsusest teeb õpilase vastuse alusel ikkagi õpetaja. Kogumikku on koondatud valik ülesandeid eksamitöödest aastatel 2000-2007. Ülesannete koostamisel osalesid ajaloo riigieksami komisjoni töös liikmetena: Andres Adamson (2002- 2005), Aivar Koks (2000-2002), Eero Medijainen (2001-2003), Elle-Kai Karo (2000-2002), Mare Oja (2000-2007), Mare Räis (2001-2005), Sergei Isajev (2001-2002), Siiri Aiaste (2000-2003), Silvia Õispuu (2000-2003), Tiina Kilumets (2001-2005), Silvi Baronov (2001- 2002), Tiiu Ojala (2000-2002), Urma Linnus (2001-2002), Ene Tannberg (2002-2007), Ülle Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja
Helle-Moonika Helme Mart Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Raimond Kaljulaid Kaja Kallas Siim Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Rene Kokk Mihhail Korb Siret Kotka Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof
Egle Uljas oli Ateenas edukaim Eesti naiskergejõustiklane - eeljooksus sündis uus Eesti rekord 51,91 400 meetri jooksus. Janek Tombak oli ainuke Eesti rattur, kes põrgukuumuses finisisse jõudis. Andrus Värniku vaim oli medalivõiduks valmis, ometi lõppes võistlus talle suure pettumuse ja kuuenda kohaga. XX taliolümpiamängud, Torino 2006 Andrus Veerpalu ja Kristina Smigun olid meie medali saajad. Suusatajatest said esikümnesse veel Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Kaspar Kokk ja Jaak Mae. XXIX suveolümpiamängud Peking 2008 Gerd Kanter - maailmameister võttis seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha ja kulla. Tõnu Endrekson, Jüri Jaanson võitsid meeste paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 42- aastasele Jaansonile oli see juba kuuendatel olümpiamängudel teiseks olümpiahõbedaks. Märt Israeli olümpiadebüüt lõppes kvalifikatsioonivõistlustel, kokkuvõttes tubli 14. koht.
kes aitas kirjutada mesilasema andmise meetoditest ja Nico’t isolaa- MESILASEMA BIOLOOGIA tori kasutamisest; Jaanus Tullile, kes pani koos Janek Saarepuuga kokku itaalia mesilase kirjelduse; Priit Pihlikule, kes kirjutas kraini Tavaliselt on mesilasperes tuhandeid töömesilasi, sadu isasmesila- mesilasest; Peter Pihlile, kes selgitas lähemalt mesilasema kunstlikku si ehk leski ja ainult üks mesilasema. Kõik mesilaspere isendid on viljastamist, ning Aivar Raudmetsale, kes kommenteeris mesilaste mesilasema järglased, ja ka uus ema on saanud alguse vana ema poolt tõuomaduste hindamist. munetud munast. Mesilaspere terviku seisukohalt võib öelda, et mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab
Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid. Tähtsamateks on erinevate folkloristide, ajaloo- ja kultuuriteadlaste nagu Tarmo Kulmari, Eiki Bergi, Anu Korbi, Aivar Jürgensoni, Tiia Ristolaineni, Marika Mägi, Maire Sala uurimusi, artikleid. Suuremal määral toetun oma juhendaja PhD Marju Torp-Kõivupuu teadustöödele. Vene matmiskombestikku puudutavad materjalid toetuvad eelkõige Andrei Kostini, Natalia Judina, Vladimir Andrejevi, Tatjana Dronova, Tamara Tolchanova metoodilistele materjalidele ja artiklitele. Hauakivide sümboolika tõlgendamiseks kasutan rohkesti Aleksander Heintalu, Matthias Johann Eiseni, Tiit
metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž 2 SISSEJUHATUS Õppematerjal “Joonestamine” on mõeldud kasutamiseks kutseõppeasutustes eesti- ja venekeelsetes õppe- rühmades. Õppematerjali sisu on kooskõlas Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO) standardite nõuetega. Kutseõppeasutuses on joonestamine oluline õppeaine üld-erihariduslikust tsüklist
Tii-u-tii, ma tihane, selle tähtsa teate eest palun rasvaraasukest. Tii-u-tii, sa ole hea, pekitükk seo nööri otsa, pane aeda uibu oksa! Kiigun, alaspidi pea, kassid kätte mind ei saa, olen meister akrobaat. Tii-u-tii, ma tihane, sulle suureks sõbraks saan, kui on tali vihane. Tihasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Tihane, Liina Raudsik, lk. 115. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 2. Jõulutihane, Eno Raud, lk. 221. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Tihased, Aivar Pohlak, lk. 47. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 4. Tihasetibude pitsvestid, E. Tee, lk. 180. Memme, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 5. Sipsik vaatab tihaseid, Eno Raud, lk. 116. Kirju-Mirju. Tallinn: Eesti Raamat 1969 7 VARBLASED KODUVARBLANE elab ainult inimese lähedal. Ta ehitab kaltsudest ja prahist, kõrtest ja sul-
846 E 28.04.2010 Piirumi küla sünd.08.07.06 TOHTRI Tahkuranna vald raudjas Gen.eksp. EMMELIINE Pärnumaa nr. 1640 3853E tel.5020 947 UELN 1997helekollane Aivar Merila 25.05.2011 233401000782006 28.06.2011 142 180 21 ROB ROY Peatõuraamat ROTSER 742E 768 E 05.06.2006 2000 hõbekõrb RASMUS JÄNES
(Hanson 2002: 2). Lüürilisemat tooni antakse edasi daktülitega, milles rõhulisele silbile järgneb kahesilbiline intervall (,,Tahaksin olla", ,,Emmele", ,,Kaelkirjak"). Ka neis luuletustes ei ole värsimõõdust kinni pidamine järjekindel. Kohati esineb ka trohheiliste värsside vaheldumist jambilistega (,,Edward Norton"). Luulekoguga ,,Tahaksin olla" on autor liikunud juba tuntavamalt sisu ja vormi tasakaalu suunas, kuigi kirjanduskriitik Aivar Kull leiab, et autorit kammitsevad veel liigtavalised riimid ja rütm (Kull 2005: 2). Värsitehnika vallas on autoril veel arenguruumi. Väheste kasutatud kõlakujundite hulka kuuluvad veel tähenduseta häälutused ja onomatopöa. Luuletuses ,,Vale häbi" lähevad poisil peale tüdrukule musi andmist mõtted ,,mudri-midri-madrile". Selles kõlakujundis võib leida intertekstuaalse viite Ellen Niidu ,,Midrimaale". Tihti rõhutatakse, et väikelastega suhtlemisel ei tohi rääkida
Lapin yliopistokustannus, Rovaniemi, lk. 2035. 60 LISAD Lisa 1. Disaintooted Allikas: Sung jt. 2011: 360 Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad Peeter Lepisk endise Nõo vallavolikogu esimehena tunnustatud kõneisik, MTÜ Lektoorium on väärtuskoolituste korraldaja. Tartus on Lektooriumil infolistis 700 inimest, kuid Lektoorium tegutseb ka teistes Eesti linnades sh Tallinnas. Meeskonda kuulub lisaks Peeter Lepiskile Aivar Haller (mentor sh BDA Consulting juhtkonnale ja omanikele, koolitaja ja õppe kvaliteedi eest võitleja, Kiviõli Seiklusturismi Keskuse 61 nõukogu esimees), Peeter Liiv (vaimne koolitaja) ja Alar Tamming (AS Tavid omanik ja nõukogu esimees). Liivi Hiienurm TÜ Pärnu kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse tudeng, käesoleva töö autor. Olles Teaduskeskus AHHAA administraator omandas teemapargi
Toomas Arike, Kristel Arnik, Tiina Aro, Malle Aro, Jaan Aru, Lili Azin, Märt Bakhoff, Anzori Barkalaja, Allan Berg, Silver Bohl, Vivian Bohl, Karl-Erik Borkmann, Helena Braun, Indrek Bremraud, Heidi Carolina, Reet Dalberg, Margus Eha, Andres Ehren- preis, Seren Eilmann, Egon Elbre, Kadi Epler, Jürgen Esinurm, Erki Esken, Siim Esko, Hanno Evard, Carolyn Fischer, Dmitri Gabbasov, Boriss Gubaidulin, Meelika Hainsoo, Aivar Halapuu, Martin Hallik, Erko Hansar, Harri Hanschmidt, Raivo Hein, Jelena Hein, Cattre Hein, Priit Heinsalu, Kaari Helstein, Reigo Hendrikson, Juuli Hiio, Carita Hommik, Hedy Hoomatalu, Mari Hunt, Jorma Härmsalu, Heiki Ilisson, Sten Ilmjärv, Maaja Ivask, Mari-Liis Jaansalu, Marianne Jaanson, Veronika Jaansoo, Leel Jaer-Eer, Jaan Jagomägi, Helena Jeret-Mäe, Priit Joonas, Indrek Juhani, Hannes Jukk, Vahur Jõesalu, Martin Jõgeva, Liile Jõgi, Mairi Jõgi, Agur Jõgi, Jürgen Jänes,
Norweigian Journal of Geography. London: Routledge, 2010, 64: 3, pp. 162171. 49. Kiili, Jaanus, Sarv Aat, Loit, Silver, Kikas, Tavo, Susi, Tiiu, Kiviste, Ülle. Rapla maakonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 20062013. Rapla, 2005, 23 lk. [http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/turism.pdf] 03.05.2011 50. King, Oliver. Service Design. New Design. London: Engine, 2009, pp. 25. 51. Kivimäe, Jüri, Kriiska, Aivar, Põltsam, Inna, Vunk Aldur. Merelinn Pärnu. Pärnu: AS Trükk, 1998, 174 lk. 52. Klinge, Matti. Läänemere maailm. Tallinn: Ilo, 2008, 175 lk. 66 53. Kotchka, Claudia. Designing for Success at P&G. Rotman Management, Winter, 2004, London: University of Toronto, 2004. 54. Kotler, Philip, Rein, Irving, Haider, Donald, Asplund Christer 1999. Marketing Places Europe. Harlow: Prentice Hall, 1999, 302 p. 55
c=3&id=46" #10. Tnu Trubetsky# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=47" #11. Toomas Trapido# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=48" #12. Aleksei Lotman# EESTIMAA RAHVALIIT # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=36" #1. Anto Liivat# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=77" #2. Karel Rtli# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=78" #3. Jekaterina Golubtsova# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=79" #4. Aivar Soop# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=80" #5. Ulrika Hurt# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=81" #6. Juhan Srgava# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=82" #7. Kuno Erkmann# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=83" #8. Olav Hoop# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=84" #9. Janek Nelson# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=85" #10. Monika Kuzmina# # "http://valimised.err.ee/?c=3&id=86" #11
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuvä...
Dissertations on Humanities Sciences, 5. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-190-3. 6. AɍɊɂɄA MEɃMPE. Ɋɭccɤɢe ɥɢɬɟɪɚɬoɪɵ-ɷɦɢɝɪaɧmɵ ɜ ɗcmoɧɢɢ 1918–1940. ɇa ɦɚɬepɢaɥe ɩɟpɢoɞɢɱɟɫɤoɣ ɩɟɱaɬɢ. Ɍɚɥɥɢɧ: ɂɡɞ-ɜɨ Ɍɉɍ, 2001. 165 ɫɬɪ. Ɍɚɥɥɢɧɧɫɤɢɣ ɩɟɞɚɝɨɝɢɱɟɫɤɢɣ ɭɧɢɜɟɪɫɢɬɟɬ. Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ, 6. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-205-5. 7. AIVAR JÜRGENSON. Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet. Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 312 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 7. ISSN 1406–4391. ISBN 9985-58-239-X. 8. DAVID VSEVIOV. Kirde-Eesti urbaanse anomaalia kujunemine ning struktuur pärast Teist maailmasõda Tallinn: TPÜ kirjastus, 2002. 104 lk. Tallinna Pedagoogikaülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid, 8. ISSN 1406-4391. ISBN 9985-58-242-X. 9. ROMAN KALLAS
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
