kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. · Täiskasvanud inimene vajab toitu: v põhiainevahetuseks v lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega v koerakkude uuendamiseks v energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega v vajalike toitainete reservide loomiseks · Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. · Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled elavad näiteks ainult 4 kuud. Mõningaid rakke suus ja soolestikus vahetatakse välja veelgi kiiremini, iga päev. · Uuringute tulemused on näidanud, et üle 70% inimeste haigustest tulenevad toitumisvigadest. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus ·
Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos, sahharoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad rohkem kui kahest suhkrust e. polüsahhariidid tärklis, glükogeen, tselluloos, pektiin
Jahu, tangud, makaronid 1,0-4,2 Liha ja subproduktid 2,0-4,5 Pagari- ja õllepärm 28,2-40,0 Niatsiini saadakse toiduga, kuid seda sünteesib ka meie organism aminohappest trüptofaan, mida leidub valkudes. Seetõttu on ka päevane soovitus väljendatud mg-ekvivalentides. Niatsiini on vaja: rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks, närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks, naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning naha armkoe parandamiseks, kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme langetamiseks veres, rakuhingamise protsessides osalemiseks, pellagra tekkimise ära hoidmiseks.
sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA- põhine ja see andis kaks erinevat liini, millede DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi. Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi. Fotosüntees Fotosüntees algas umbes 3,4 miljardi aasta eest. See on primaarse orgaanilise aine allikas, kasutades selle moodustamiseks valgusenergiat. Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel
süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. Meditsiinis: Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Pildid: Kasutatud kirjandus: 1. Raamat: Keemia leksikon, Jane Wertheim, Chris Oxlade ja dr. John Waterhouse, lk 56-57 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 3
üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida, mõjutada ainevahetust. A vitamiin on vajalik silmadele, nahale, kehakasvuks ja elujõuks. Seda leidub porgandist, munast, paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest, pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest. D vitamiin on vajalik Ca ja P ainevahetuseks ning luude arenguks. Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud
süsivesikud, mis muudetakse lenduvateks rasvhapeteks - energia, vatsa mikroobide poolt. · Energia vajadus eri füsioloogilistes etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel on suurim energia vajadus, paaritusvabal ajal sikkudel väikseim. [http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm] Mineraalid ja vitamiinid · Sööt peab sisaldama E,A,K ja D vitamiini, kuna organism ei suude neid ise sünteesida · B vitamiini suudab ta sünteesida ainevahetuseks · Vitamiin C on oluline imuunsüsteemi normaalseks tööks [http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.htm] · Kaltsiumi ja fosfori suhte peaks olema 2:1, tänu sellele on luud tugevamad · Teised mineraalid on olulised sigimiseks ja taastootmiseks Mahepõllumajanduslik söötmine · Loomi tuleb sööta 100% mahepõllumajanduslikult toodetud söödaga. · Vähemalt 60% söödast peab pärinema samast tootmisüksusest või olema toodetud koostöös teiste
2. Südame vatsakeste ja kodade vahel on atrioventikulaar klapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel aordi ja kopsutüve klapid. 3. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 4. Väikse vereringe ülesanne on vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine liigsest süsihappegaasist. 5. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7. Süda on automaatne organ, s.t et ta jätkab tööd ka siis, kui närviühendused peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organismi, kui on varustatud piisavalt vedeliku ja toitainetega. 8. Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10
Bioaktiivsed ühendid On ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ensüümid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ühendid, suht väikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks hädavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks 1. Segatoit! 2. Seedekulgla mikrobiokoosluses (vitamiin K, B5) 3. Organism sünteesib ise eelühenditest. Nt kolesterool - vitamiin D, kuid nõudeks UV kiirgus nt beetakaroteen - vitamiin A 4. Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud toidud Biofunktsioonid 1. Enamik vitamiine kuulub mittevalgulise osana liitensüümide koostisse, nii mõjutavad vitamiinid ainevahetust 2
Mitmed riigid nõuavad transrasvade sisalduse ära näitamist toiduainete pakendil või on nende kasutamise keelustanud. 6) Mis on seep, kuidas seda saada? Mida nimetatakse seebistamiseks? Seep on pesemisvahend, mida toodetakse rasvast ja seebikivist (NaOH) nende segu kuumutamisel. Seebistamine - Rasva leeliseline hüdrolüüs. 7) Sahhariidide, valkude ja rasvade tähtsus elusorganismis ja kasutamine. a) Sahhariidid - annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning on rakumembraanide koostisosa. Kasutatakse nt. toiduainetööstuses (tärklist sisaldavad aedviljad nagu kartul, mais ja maguskartul). b) Valgud - vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, ensüümide ja hormoonide koostises, toetavad immuunsüsteemi, annavad toiduenergiat. Toitudes: nt. muna, liha, kala, teravili, kodujuust jne.
Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi. Neeru siseehitus Uriin Uriin moodustub neerudes ja voolab mööda kusejuhasid põide, kust uriin väljub kusiti kaudu. Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus 4 soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1
AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. ...
ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, o organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, o ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, o aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, o vähendamaks nitrosoamiinide teket, o foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, o aju normaalseks funktsioneerimiseks, o steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, o luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, o raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. 13) Lipiidid: mesilasvaha, searasv, östrogeen Valgud: laktaas, kitinaas, hemoglobiin, amülaas, klorofüll, aktiin, müosiin, keratiin
söömine, vähene kiudaineterikka toidu söömine jm. Linna kiire eluviisiga käib kaasas valmistoidu ostmine kauplustest, milline on tihtipeale pikema säilivusajaga, tugevasti läbikuumutatud. Kartuli asemel kasutatakse põhitoiduna üha sagedamini riisi ja makarone, lapsed eelistavad magusaid jogurteid tavalise lehmapiima asemel. Mineraalained Mineraaltoiteained (ka toiteained, toiteelemendid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid (toitained). Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks. Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Mineraalained on erinevaid ja neid on organismil võimalus kätte saada paljudest toitudest.
süntees Membraan kaitse-, ainevahetus-,ehitus-, infovahetus- (impulsid), seob rakud kudedeks a)aktiivtrantsport vajab lisaenergiat b)pasiivtrantsport ei vaja energiat Golgi kompleks (membraanne) valgusünteesi lõpetamine ja sihtpukti trantsportimine , lüsosoomide teke , rakumembraani osade tootmine Tuum reguleerib rakus toimuvaid protsesse · omab eraldi membraani , millel on poorid ainevahetuseks · moodustab 10% raku sisust · tuumake ribosoomide ehitamine · karüoplasma- (poolvedel sisu) koosneb kromosoomidest (DNA ja RNA) Taimerakk Membraan kaitse Kest kaitse-, tugi- ja trantsport ül Plastiidid a)kloroplastid fotosüntees , energia tootmine (mitokondrid), roheline b)kromoplastid ainevahetus , ligimeelitamise ül (paljunemine),värviline c)leukoplastid- energeetiline (varuaine) , värvuseta
Massaaz Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass MUSTVEE 2006 Massaazi ajalugu: Massaaziajaloo vaatlus laiendab pilku kõikidele aja jooksul muutunud ravimeetoditele kuna see ajulugu lülitub meditsiini ajalukku kindla osana. Igal ajastul on erinevad ettekujutused inimese seosest maailmaga, haigustest, suremisest ja tervenemisest. Alles II-III aastatuhandel e.m.a hakkas tolleaegne kultuur tunnetama füüsilist keha mitte ainult kui kesta, vaid inimene hakkas end sellega identifitseerima. Meie jaoks on antiikaja tähtsaimaks ilminguks arst Hippokrates.Kui öeldi, et Hippokrates hakkas substantsidega ravima, siis ei peaks seda siiski mittetänapäevases mõttes ette kujutama. Ka ei ole see nii, et varem üldse mitte mingisuguseid substantse ei kasutatud. Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suh...
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270- 300 g (1100 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga
Munaallergia (võib kesta 5-6 eluaastani) 3. Milline toiduallergia võib jääda terveks eluks püsima? Pähkliallergia; 4. Mis põhjustab laktoositalumatust? Laktoos piimasuhkru imendumise häire; Põhjus: piimavalgu laktaasi lagundamiseks vajalikku ensüümi laktaasi aktiivsus peensoole limaskestal on liiga madal; laktoos jääb peensooles lagundamata ja imendumata ning põhjustab kõhupuhitust; lagundamata laktoos liigub edasi jämesoolde, kus sealsed bakterid kasutavad seda oma ainevahetuseks 5. Mis on II tüüpi diabeedi sagedasemaks põhjuseks? Peamiseks põhjuseks on enamasti ülekaal, mille tõttu kõhunäärmes ei suudeta piisavalt insuliini toota või insuliin pole rakkudele kättesaadav, mis kataks ülekaalulise keha glükoosi ainevahetuseks piisavad vajadused 6. Kuidas avaldub I tüüpi diabeet? Veresuhkru tõusuga 7. Kuidas peaks allergik oma elu korraldama, et oleks kergem allergiatega toime tulla (loetle vähemalt 3 meetodit)?
9 BIOTOIME Päevas vajavad naised ja mehed mõlemad 320-450 mg magneesiumi. Toit, milles on rohkelt kaltsiumi, valke, fosforit ja D-vitamiini, ning vere suur kolesteroolisisaldus kasvatavad pisut magneesiumivajadust. Magneesiumi defitsiit võib põhjustada nõrkust, treemorit, tetaaniat ja krampe. Magneesiumi on vaja : · Ensüümide talitluseks · Süsivesikute, valkude, lipiidide ja nukleiinhapete normaalseks ainevahetuseks · Häireteta lihastööks · Luukoe vajalikuks tiheduseks · Vere hüübimiseks · Geneetilise materjali sünteesiks ja avaldumiseks · Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Magneesiumi funktsioonid Üheks magneesiumi tähtsamaks funktsiooniks on osalus energiarikka ühendi ATP produktsioonis, samuti suurendab ta ensüümide aktiivsust (see tähendab üldjoontes
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna võtab arvesse kude...
Toidu valmistamisel säilitavad nad toid värvuse ja lõhna. Vitamiine vajab organism ööpäevas küll väga väigestes kogustes, kuid normaalseks elutegevuseks on need hädavajalikud. Mineraalained on organismi jaouks samuti väga tähtsad. Seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neidki piisavalt. Vesi on organismile lausa hädavajalik. Inimene vajab vett toidu seedimiseks, toitainete laialekandmiseks organismis, ainevahetuseks ja rakkude elutegevuseks. Alapeatükk ,,Tervisliku toitumise põhimõtted" Tervislikuks toitumiseks on vaja arvestada nelja põhimõtet: mitmekülgsus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toidust saadava energia vastavalt vajadusele. Mitmekülgsus tähendab, et süüakse erinevaid toiduaineid. Mitmekesise toiduga saab inimene piisaval hulgal kõiki vajalikke toitaineid.
Geeni regulatsioon prokarüootidel: lac Operon E. coli trp operon E. coli 1. Regulatiivsed geenid Kontrollivad rakkude kasvu ja paljunemist Ekspressiooni reguleeritakse vastavalt raku vajadusele ja keskkonna poolt, ei ole pidev) 2. Konstitutiivsed geenid Ekspresseeritakse pidevalt "Housekeeping" geenid (vajalikud valgu sünteesiks ja glükoosi ainevahetuseks Kõiki geene reguleeritakse teatud tasemetel Operon Geenide klaster, mis reguleeritakse üheskoos ja mis vastutab ühe metaboolse ahela eest · Sisaldab:: Promootor Repressor Operaator ehk kontrolliv sait Kodeerivad järjestused Terminaator järjestus Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA Induktorid ja induktsioon
eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine PAV-Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda. Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2) Sööma peame selleks, et saada eluks vajalikku energiat Söömine kui tegevus annab meile meeldivaid aistinguid ja seob meid teistega, samuti on see kui rituaal, mis käib kaasas paljude meile tähtsate sündmustega
suur-punalible aneemia Kestev foolhappedefitsiit põhjustab ka homotsüsteinuuriat. Biotiin H-vitamiiniks toitainete ainevahetuseks ja energia tootmiseks, isutus B7-vitamiin valkude, foolhappe, pantoteenhappe ja B12-vitamiini lihaste valulikkus tootmiseks, kuiv nahk elutegevuses oluliste rasvainete biosünteesiks ja mitmete unetus rasvhapete kujunemiseks, mis on määrava tähtsusega
Homöostaas püsiva sisekeskkonna säilitamine Selle tagavad 1. Energiabilanss *Energiat saab väliskeskkonnast ja see peab tagama: Südame töö , Hingamise, Toidu seedimise , Neerude töö, Närviimpulsside liikumise ja närvirakkude töö, Püsiva kehatemperatuuri, Kasvamise või kudede uuenemise, vigastuste paranemise, Liikumise *Energiavajadus sõltub: Vanusest, Soost, Pärilikkusest, Kehamassist, Aktiivsusest *Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab
umbes 150 ml vett ööpäevas. Jämesoole motoorika võib toimuda küll mõlemas suunas, aga see ei tähenda, et jämesoole sisaldis saaks peensoolde tagasi minna. Rooja formeerumisel on kõige olulisem moment vee tagasiimendumine. Jämesooles lõhustatakse toidu kiudained. Kiudained lammutatakse bakterite ensüümide poolt ja lammutusproduktideks on võihape, seda kasutatakse organismi poolt ära jämesoole enda ainevahetuseks energia saamiseks. Kahjulik on organismi jaoks kõhukinnisus, tekib kiudainete vaese toidu korral, bakterite ensüümide mõjul tekivad jämesooles valkude lõhustamisel mürgised ained. Kiudained seovad endaga kaltsiumi ja rauda, võivad tekkida nende saamishäired. Kiudainete puudusel lisaks kõhukinnisusele võib tekkida suhteliselt kergemini pärasoolevähk. Defekatsioon: reflektoorne protsess, mis käivitub siis, kui jämesoole lõpposa sigmasool venib, päeva
valguvajadus 50-90 g päevas(annab energiat 200-360kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 600 kcal) ning süsivesikutevajadus 270- 300 g (1100 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kunaindividuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele kavanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatustrohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömisekorral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 onasendamatud ning neid saab ainult toiduga
Üldine keemiline koostis CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid. Raud hemoglobiinis. Magneesium, kaalium ja naatrium närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid on olulised eelkõige hapniku sidumisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid rakumembraani ehituses. Orgaanilised ained Riboos. Desoksüriboos. Ainuke erinevus nende molekulide ehituses on see, et riboosis on teise
Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust omastamise tõttu. Mis on elutegevuse produktide jäägid? Selle terminiga tähistatakse mittelahustunud ja töötlemata aineid, mis moodustuvad praktiliselt kõigis organites, aga peamiselt jämesooles, maksas ja neerudes ehk eritussüsteemi organites. Üheks meie organismi tähtsaimaks funktsiooniks on selle ...
vähendamiseks ning kaitsmaks valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (RNA, DNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest, organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks, ühendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes, mis aitab säilitada veresoonte elastsust, aminohapete (fenüülalaniini, türosiini) ainevahetuses, vähendamaks nitrosoamiinide teket, foolhappe ja B12-vitamiini ainevahetuseks, aju normaalseks funktsioneerimiseks, steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Sellepärast: ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees, kasutage
8.Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? - Sest siis moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli, mis võib põhjustada veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Lisaleht 1. Millistest keemilistest elementidest koosneb enamik orgaanilisi aineid? - Süsinik, vesinik, hapnik + fosfor, lämmastik, väävel. 2. Milleks kasutavad organismid orgaanilisi aineid? - Liikumiseks, soojuse hoidmiseks, ainevahetuseks. 3. Mis on biomolekulid? Nimeta neid. (6) - Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis. Lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid. 4. Mis on bioaktiivsed ained? Nimeta neid. (4) - Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetus ja reguleerib elutalitlusi. Ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, steroidid. 5. Mis on sahhariidid (ehk süsivesikud)? Kuidas jaotatakse?
Järgnevalt tulevad käsitlusele kaks taime, mille omadused on leitud olevat väga tervistavad ja noorust säilitavad roheline tee ja tüümian. Neid taimi kasutatakse laialdaselt kosmeetikatoodetes nende antioksüdatiivsuse ja antibakteriaalsuse tõttu, samuti nende raku ainevahetust stimuleeriva aga samas ärrituste korral rahustava toime tõttu. Seespidiselt tarviatatuna annavad need taimed organismile vajalikke mineraalaineid ja vitamiine ning muid rakkude ainevahetuseks olulisi aineid, aidates säilitada kogu organismi vitaalsust. 4 1. ROHELINE TEE 1.1 Rohelise tee ajalugu Teed on nauditud peaeagu 5000 aastat ja juba alguses leiti , et see on suurepärase maitsega mõnus jook, mis on ka arstirohi ja ergutab vaimu. Selle maitsva joogi avastajaks peetakse Hiina imperaatorit Sheng-Nungi, keda tunti "Taevase parandajana"
arteriaalne veri. Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 58 kopsuveeni. 18. Suur ja väikevereringe Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte osa: väikest e kopsuringet, mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist, ning suurt e keharinget, mille kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine saab ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 19. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Veres on veel vererakud: vereliistakud (vere hüübimine), punalibled (O2 transport), valgelibled (antikehade moodustamine). 20. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu emakakeha, emakakael, tupp, tupeesik ja häbe
Mineraalid õpilase toiduratsioonis Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ni...
organismide loomine. Praeguseks on konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid. Geenitehnoloogiat kasutatakse ka uute omadustega taimede loomiseks. Omaette suureks tegevusalaks on geenitehnoloogia rakendamine keskkonna puhastamiseks. Kokkuvõte Viirused on väikesed rakusisesed parasiidid, mis paljunevad vaid elusrakkudes. Nad pole võimelised ainevahetuseks ega valkude sünteesiks. Nad on rakkudes parasiitideks. Viirus- osakesed koosnevad valkudest, lipiididest ja nukleiinhapetest. Viiruse genoomi katab viirusosakeses valkudest koosnev kapsiid. Mõnedel viirustel on kapsiid ümbritsetud lipiididest ümbrisega. Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid. Viiruse replikatsioonil toodetakse
autotroofid. Toimub valgusenergia muundamine orgaanilise aine keemiliste sidemete energiaks. Loomorganismid vajavad toiduks valmis orgaanilisi aineid heterotroofid. Ükski loomorganism ei saa oma rakkude ülesehitamiseks otseselt kasutada sissesöödud valke, sahhariide või lipiide, vaid organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees. Orgaanilise aine lagundamis- ja sünteesiprotsesse nimetatakse ainevahetuseks. Selle käigus eraldunud jääkained eraldatakse keskkonda. Seega, kõik organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja ka väljutavad seda. Soojusenergiat väljutavad kõik organismid, kelle temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas) Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem
terakestena või tilkadena ka nende säilitamine on vakuoolide ülesandeks. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. EELTUUMSE JA PÄRISTUUMSE RAKU VÕRDLUS. Päristuumne: · Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis · On palju lineaarseid kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur · On tuum, mitokondrid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes · Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid · Suuremad, enamasti seotud kareda EPR-ga, hulk suurem · Taimedel tselluloosist, hemitselluloosist. Seentel kitiinist. Loomadel on vaid ainuraksetel ja teistel loomadel munarakkudel. · Suuremad. Siseehitus korrapärane
Stroomas on DNA, ribosoomid jm. Peamiseks ülesandeks on varuainete (tärklise, valkude, õlide) süntees ja ladestamine. Kromoplastid - sisaldavad erinevaid karotinoide: punaseid, oranzhe ja kollaseid pigmente. Nad on kloroplastidest väiksemad ja esinevad kroonlehtedes, küpsetes viljades, sügiseste lehtede rakkudes. Rakutuum (3) - sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni, kontrollib raku elutegevust. Kuju võib olla erinev. Tuuma ümbritseb kahekihiline tuumamembraan, milles on ainevahetuseks poorid (5). Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed (4). Tuumakesed koosnevad valgust ja RNA-st, nende ülesandeks on ribosoomide süntees. Vakuool (2) - rakumahlaga täidetud õõs, mis on ümbritsetud ühekordse membraaniga. Tekivad ER-st Golgi kompleksi osalusel. Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena. LOOMARAKK BAKTERIRAKK
vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.Vere koostis: vereplasma ja vererakud,mis jagunevad : erütrotsüüdid,leukotsüüdid ja trombotsüüdid. Veresooned-veri voolab organismis ringivalt.Talitluse ja veresängi paigutuse alusel eristatakse vereringes kahte alaosa :1. väikest ehk kopsuringet,mida läbides veri rikastub hapnikuga ja vabaneb liigsest süsihappegaasist.2.suurt ehk keharinget,mille kapillaaristiku kaudu organismi elusaine varustub ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning milles samal ajal toimub ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. Süda-on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan.Ta paikneb keskseinandis kopsude vahel.Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu.Süda jaguneb 4 kambiks : paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks.Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd.Vasakus kojas on arteriaalne veri.
ILURAVI RAHVUSVAHELINE ERAKOOL Kosmeetiku eriala oktoober 2010 Kadri Künnapuu, Kerli Hüsson, Maarja Aigro KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B ........................................................................................
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....
leidub teda peedilehtedes (0,03), sipelgates (0,05 %) ja mõnedes bakterites (kuni mõni %). Inimorganismis (0,0004%) on teda suuremal määral südames, maksas ja neerupealistes. (2) 7.1 Mangaani tähtsus: · osaleb hapendumis-taandusprotsessides, kudede hingamisel, · mõjutab kasvu, vereloomet ja endokriinsete näärmete tööd, · on paljude fermentide aktivaator, loetakse antioksüdandiks, · vajalik energia tootmisel, vitamiinide B1 ja E ainevahetuseks, · katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagundamist, · vajalik närvide ja aju normaalseks toitainetega varustamiseks, · oluline skeleti arengule, mõjutab luu- ja kõhrkoe arenemist, · vajalik suguhormoonide tootmiseks, · Mõjub aktiivselt valgu-rasva-fosfori ainevahetusele · normaliseerib neerupealsete koore talitust, alandades allergilisi funktsioone. (7) 7.2 Toitaine defitsiidil võivad ilmneda:
normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks. Seitsme aastaga vahetuvad inimorganismis pea kõik rakud, välja arvatud mõned väga spetsiifilised rakud, näiteks ajurakud. Punased verelibled elavad näiteks ainult 4 kuud. Mõningaid rakke suus ja soolestikus vahetatakse välja veelgi kiiremini, iga päev. Uuringute tulemused on näidanud, et üle 70% inimeste haigustest tulenevad toitumisvigadest. Juba ühe päeva toitumise vigadest võivad tuleneda järgmised sümptomid:
toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270-300 g (1100-1200 kcal). Need arvud orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktviisusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Nad seeditakse kiiresti ja annavad 4 kilokalorit 1 g kohta. Kui toidus on soovitatust rohkem süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga
Hüdrogeenitud vitamiin K Vesilahustuvad vitamiinid Kõik B-rühma vitamiinid lagunevad kui neid kuumutatakse rasvas, sest rasvlahustes tõuseb temperatuur üle 100 oC. Tiamiin (vitamiin B1) Väävli (tia-) ja lämmastikuühend (-amiin). Esineb pürofosfaadi vormis. See toimib koensüümina (aine, mis töötab koos teiste ensüümidega), mis on oluline vähemalt neljas eri protsessis, millega keha ammutab süsivesikutest energiat. Tiamiini puudusel ei teki ainevahetuseks küllaldaselt vajalikke ensüüme ning seetõttu on raskendatud rakkude energiaga varustamine. Tiamiini defitsiidi puhul häirub esmalt süsivesikute metabolism. Tagajärjeks on beriberi. Vajadus, leidumine Vajadus tõuseb süsivesikute rikka toidu puhul. Leidub paljudes taimedes. Esineb ka sealihas, veiselihas, kalas, munades ja siseorganites. Täisteraleib ja kartulid on tähtsad allikad; puhastamata teraviljahelbed, teraviljad, oad, pähklid, seemned. Stabiilsus, lagunemine
munades, koores, võis. Vitamiinide pikaajaline puudumine söötades põhjustab raskeid ainevahetushäireid, mida nimetatakse avitaminoosideks. Vitamiini pikemaajalise vaeguse korral nimetatakse sellist seisundit hüpovitaminoosiks. Mitme vitamiini samaaegse vaeguse korral nimetatakse seda polühüpovitaminoosiks. Eriti kannatavad vitamiinide vaeguse all tiined,- noor- ja suuretoodanguga loomad, sest nende vitamiinitarve on suur. Loomade normaalseks ainevahetuseks on tingimata vajalikud 14 vitamiini: A-, B-, B-, B-, B- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E- ja K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades.
jooksul on oluline hommikusöök. Toidurasvu tuleb kasutada mõõdukalt, eelistades kala- ja taimerasvu ning vähendades peidetud rasvade osakaalu. Parim jook on puhas vesi Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, keha temperatuuri hoidmiseks ning elutähtsate elundite kaitseks. Vesi on olulisim vedeliku allikas ning vett tuleks juua päeva jooksul mitu korda. Süsivesikud annavad energia keha ainevahetuseks ja närvisüsteemi tööks. Süsivesikuid on kahte liiki: liit- ja lihtsüsivesikud. Tuleks eelistada toite, mis sisaldavad liitsüsivesikuid ja kiudaineid nende tarbimisel jätkub energiat pikemaks ajaks ning näljatunne ei teki nii kiiresti. Head liitsüsivesikute allikad on: *täisteraviljatooted, *puu- ja köögiviljad, *kaunviljad, *marjad. Valgud on vajalikud keha igapäevaseks elutegevuseks, kasvamiseks, hormoonide tööks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
