Bioaktiivsed ained - vitamiinid, ensüümid, hrmoonid (0)

Bioaktiivsed ained
Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse.
Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida, mõjutada ainevahetust. A vitamiin on vajalik silmadele, nahale, kehakasvuks ja elujõuks. Seda leidub porgandist, munast , paprikast. B vitamiin on vajalik närvisüsteemile, nahale, juustele, küüntele ja seda leidub ubadest , pärmist, meest, piimast. C vitamiin on vajalik immuunsüsteemile, haavade paranemisele, luude ja hammaste kasvuks ning veresiintele. Seda leidub puu- ja köögiviljadest. D vitamiin on vajalik Ca ja P ainevahetuseks ning luude arenguks. Seda leidub lihast, munast, piimast. E vitamiin on vajalik aneemia vältimiseks, assimilatsiooni regulatsiooniks ja näärmete tööks. Seda leidub munas, pähklites. K vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, lihaste tööks, valu vastu ja veresoontele ning seda leidub ubades, tomatis, basiilikus ja kapsas. Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund ( maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine.
Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis sünteesitakse sisesekretsiooninäärmetes närvisüsteemi kontrollimisel. Hormoonid jaotuvad steroidhormoonideks (tsükliline ehitus, nt suguhormoonid) ja valkhormoonid (lineaarne ehitus, nt kilpnäärme ja kõhunäärme hormoonid). Hormoonide omadusteks on, et nad on üliaktiivsed, lühikese elueaga, spetsiifilise toimega, toime läbi ensüümide.
Miks me vajame vitamiine, ensüüme ja hormoone, kust me neid saada võime ja mida põhjustab nende puudumine?
Vitamiine leidub enamasti taimsest toidust. Osa vitamiinidest on hädavajalik inimorganismile normaalseks arenguks ja kasvuks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone. Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele vaatamata on vajalik vitamiinide igapäevane saamine toiduga, sest vaid nii tagatakse varude piisava taseme säilumise organismis. See on tähtis kahel põhjusel: varude taseme langusest põhjustatud mitmed subkliinilised kahjustused muudavad inimkeha rakud oluliselt tundlikumaks kliiniliste häirete (haiguste) tekkevõimaluste suhtes; vaid varude piisav tase tagab inimkeha rakkude antud vitamiini optimaalse taseme, mis on vajalik tema metaboolseteks funktsioonideks. Esmajoones just oma kofaktori rolli tõttu tekitab vitamiinide defitsiit keerulisi probleeme metaboolsete protsesside normaalses kulgemises. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises, kaasa aidata mitmesuguste krooniliste haiguste kujunemisele jne. Raseduse ajal on vaja olla eriti tähelepanelik selle suhtes, sest loode saab kõik oma vitamiinid just emalt ja kui emal on vitamiinipuudus, kannatab selle all ka loode. See aga võib põhjustada lootel arenguhäireid, sest vitamiinidel on oluline roll pea kõikides organismi arenguprotsessides. vitamiinid on eluks vajalikud, sest nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik, nad ei oma sisulist energeetilist väärtust, nad ei asenda teisi toitaineid, üks vitamiin ei asenda teist vitamiini, nad pole rakkude ehituskomponendid, vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik ja nende toime ei avaldu ainult akuutsete haiguste vältimises, vaid nende oskuslik, argumenteeritud ja indiviidi omapära arvestav kasutamine omab ka väga olulist profülaktilist toimet mitmete (eriti krooniliste) haiguste suhtes.
Peaaegu kõik avastatud ensüümid on valgud või valgud koos kofaktoritega. Ka mõnedel RNA-molekulidel on katalüütiline aktiivsus, kuid tavaliselt ei nimetata neid ensüümideks, vaid ribosüümideks. Ensüümid alandavad reaktsiooni  aktivatsioonienergiat . Kuigi ensüüm võib reaktsiooni käigus muunduda, taastub ta reaktsiooni lõpuks endisele kujule ja võib katalüüsida järgmist reaktsiooni. Reaktsiooni lähtemolekulid (ensüümi substraadid) seonduvad ensüümiaktiivtsentrisse ning reaktsiooni lõpus dissotsieeruvad sealt produktid . Ensüümid on kõrge substraadispetsiifilisusega – nad võivad läbi viia vaid ühte või mõnda reaktsiooni. Nii saab erinevaid reaktsioone kontrollida vastava ensüümi hulga reguleerimise teel. Ensüümid on tundlikudtemperatuuri ja pH suhtes. Ensüümid on tähtsal kohal  biotehnoloogia  arengus.
Hormoon  ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt.
Maren Kadarik
KP-32
Kasutatud allikad:
http://www.slideshare.net/
http://et.wikipedia.org/