Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Massaaž (0)

1 Hindamata
Punktid

Massaaž
Riin Tooming
Mustvee Gümnaasium
12.klass
MUSTVEE 2006
Massaaži ajalugu:
Massaažiajaloo vaatlus laiendab pilku kõikidele aja jooksul muutunud ravimeetoditele kuna see ajulugu lülitub meditsiini ajalukku kindla osana. Igal ajastul on erinevad ettekujutused
inimese seosest maailmaga , haigustest , suremisest ja tervenemisest.
Alles II-III aastatuhandel e.m.a hakkas tolleaegne kultuur tunnetama füüsilist keha mitte ainult kui kesta, vaid inimene hakkas end sellega identifitseerima.
Meie jaoks on antiikaja tähtsaimaks ilminguks arst Hippokrates .Kui öeldi, et Hippokrates hakkas substantsidega ravima, siis ei peaks seda siiski mittetänapäevases mõttes ette kujutama. Ka ei
ole see nii, et varem üldse mitte mingisuguseid substantse ei kasutatud. Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suhet kehal.
TänapäevaI on terve rida spetsiaalseid meetodeid , mis lähtuvad keha üksikutest süsteemidest. Kõikjal lähtutakse vaid puhtalt anatoomilis-füüsilistest vaatenurkadest,mis ju ainsa
reaalsusena vastavad keha modernsele käsitlusele.
Massaaži toimemehhanismid ja füsioloogiline mõju organismile:
Massaž on üks vanimaid tervise taastamise mooduseid. Massaž on edukas viis stimuleerida lihaskudet ja eemaldada lihas ummikuid. Samas on massaz veel üks kõige tähtasamaid aspekte füsioteraapias ja tervise hoolitsuses mis peale raviva toime annab sulle hea enesetunde kiiremini kui mõni muu meetod.
Massaaži nimetatakse kunstiks, mis ühendab endas puudutuste positiivse mõju ja ravitoimelise tehnika.
Hästi tehtud massažiprotseduur suudab tagasi anda nii hinge kui keha tervise.
Aegade jooksul on massažitehnikaid välja töötatud üle mitmekümne, kuid levinuimaks neist on ilusalongides ikka klassikaline keha- ja näomassaaz.
Massaaži olemus seisneb inimkeha doseeritud mehhaanilises ärritamises eriliste
võtetega, mida tehakse nii masseerija kätega, kui ka eriaparaatide abil. Sealjuures ei jää organismi elundid ja süsteemid selle ärrituse suhtes ükskõikseks - nad reageerivad sellele kõikvõimalike funktsionaalsete muutustega .
Massaaži mõju aluseks on inimese mitmete kudede ja elundite neuroreflektoorsest,
humoraalsest ja mehhaanilisest toimest tingitud keerulised protsessid.
Neuroreflektoorse mehhanismi olemus seisneb selles,et masseerimisel saab
ärritatud suur hulk mitmesuguseid närvilõpmeid, mis paiknevad nahas (eksteroretseptorid) ja siseelundeis ( interoretseptorid ).
Kõikide nende retseptorite ärritamisel tekkiv närviimpulsside vool kutsub esile organismi üldise keerulise vastureaktsiooni, mis väljendub mitmesugustes elundites ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena.
Nende organismi vastureaktsioonide struktuur ja iseloom sõltub kesknärvisüsteemi
kõrgemate osade funktsionaalsest seisundist, masseeritava retseptorvälja funktsionaalsest seisundist, masseerimise iseloomust ja kasutamismetoodikast,haiguse puhul aga selle kliinilistest ilmingutest.
Massaaži mõju...
...nahale:
Puudutuste põhjustatud mehhaaniline ärritus soodustab naha pindmistes kihtides higi- ja rasunäärme suudmete avanemist – paraneb naha puhastumine.
Mehhaanilise ärrituse tulemusena vabanevad nahas histamiin ja serotoniin – need on ained, mille mõjul laienevad piirkonna veresooned , paraneb läbivoolutus ning kiireneb ainevahetus .
Histamiin suurendab ka veresoonte läbilaskvust – nii jõuavad ained paremini verest kudedesse ning hõlpsamalt haaratakse nahast jääkaineid kaasa.
Serotoniin on aine, millel on eriline tähtsus kesknärvisüsteemis, tema vähesus põhjustab unetust, emotsionaalse pinge ja agressiivsuse suurenemist .
... valule :
Massaaži ajal vabanevad kudedes endogeensed opioidid – organismis endas tekkivad valuvaigistavad ained.
Valu põhjustab iga ärritus, mis on võimeline kahjustama kudesid : termiline , põletikuline, mehhaaniline, keemiline jne.
Valuaisingu tekkes peetakse oluliseks kahjustava teguri toimel kudedest vabanevate teatud keemiliste ainete hulka.
Substants P, katehhoolamiinid (noradrenaliin ja adrenaliin ), somatostatiin ja gamma -aminovõihape on olulisimad ained, mis vahendavad impulsse notsitseptiivsüsteemis.
Selles süsteemis vahendatakse impulsse närvikiude mööda seljaajju ja sealt peaaju kõrgematesse keskustesse. Mida rohkem on neid aineid kahjustava teguri toimel vabaneb, seda tugevam on valuimpulss ajule ja seda tugevamat valu me tunneme.
Et inimene igast valust shokki ei saaks, on ka teine, valuimpulsside ajju jõudmist pidurdav süsteem.
Antinotsitseptiivsüsteemis on mediaatoriteks serotoniin ja endogeensed opioidid – endorfiinid ja enkefaliinid. Viimastel on tugev valuvaigistav toime ning nende retseptoriteks ajus on opioidreptsetorid.
Samadele retseptoritele toimivad sellised tugevad valuvaigistavad ained nagu morfiin , heroiin ja oopium . Just seetõttu on näiteks krooniliste pea-, kaela- ja seljavalude puhul massaaz isegi tõhusam valuleevendaja kui leebemad valuvaigistavad tabletid .
...rasvkoele:
Otseselt massaaž rasvkude ei vähenda, kuid oluline on massaazi naha ainevahetust kiirendav toime.
Oluline on aga massaaži nakha pingutav toime - eriti tähtis on see kaalukaotusperioodil.
...vereringele:
Suuri artereid ei suudeta massaaziga mõjutada, kuna need asuvad sügaval lihaste vahel. Arvestades verevoolu kiirust arterites - 40 cm/sek - pole see vajalikki.
Verevooli kiirus kapillaarides on aga vaid 0,5 cm/sek - nii aeglane vool on vajalik küllaldaseks ainevahetuseks vere ja kudede vahel, kuid sageli ei jõua veri üldse kapillaaridesse.
Töötavas organis või koes on kapillaarid avatud ning veri liigubnende kaudu.
Puhkavas organis või koes on aga sageli kapillaarid suletud ning veri läheb arteriaalsest süsteemist venoossesse juba enne kapillaaride läbimist arteriovenoossete ühenduste kaudu.
Kuigi selline süsteem on igati ökonoomne, võib mõnikord perifeersetes kudedes (sealhulgas nahas!) tekkida puudulik verevoolutus. Massaažiga suudetakse aga ka passiivselt kapillaare avada.
Samuti parandab massaaz oluliselt vere tagasivoolu südamesse veenide kaudu.
Kuigi veenides on negatiivne rõhk, mis peaks vere südamesse tagasi „tõmbama", pole see alati piisav. Kui ka lihaspump ei suuda venoosset voolu parandada, võivad kujuneda veenilaiendid.
...lümfisüsteemile:
Lümfikapillaaridel on kudedes kaks omamoodi vastakat funktsiooni: kudesid puhastav soodne ja kahjulikke aineid ( viiruseid , kasvajarakke) edasikandev ebasoodne mõju.
Kui lümfi äravool kudedest on ebapiisav, tekkivad tursed . Kergelt võivad lümfaatilised tursed tekkida silmade ümbruses.
Spetsiifiline massaaz aitab kiirendada lümfiringet, seega viia kehast välja liigset vedelikku ja jääkaineid.
...närvidele:
Otsest mõju massaaž närvidele ei avalda, küll aga vabaneb massaažil hulgaliselt meeleolu parandavaid ja heaolutunnet tekitavaid nn koehormoone.
Massaaž põhjustab närvisüsteemis parasümpaatilise osa domineerimise sümpaatilise üle, parasümpaatiline osa on aktiveeritud ka öösel une ajal - seega aeglustub sel ajal südame tegevus, paraneb seedetrakti funktsioon, organism kogub jõudu, taastub ja rahuneb.
...lihaskoele:
Massaaži mõju põhineb eelkõige paraneval verevoolutusel. Lihaskoest kantakse ära sinna näiteks treeningu tagajärjel ladestunud piimhape .Massaažiga saab lihaseid lõõgastada, venitada, kuid saab parandada ka nende toonust.
Meemassaaž:
Üldjuhul tehakse meemassaaži seljale või jalgadele ja toimib mee ja massaaži ühistel raviomadustel. Massaaži on võimalik teha ka kogu kehale.
Meemassaaž toimib meid ümbritsevale eeterkehale korrastavalt, mille tagajärjel aitab kaasa füüsilise keha tevenemisele.   Mett kasutatakse niinimetatud kleepainena, mille abil eemaldatakse saastunud energia, selle tõttu puhastuvad energiakanalid.
Nagu enamik massaažiliike, on ka meemassaaž alguse saanud Aasiast, kus kasutatakse loodusravi.
Meemassaaž aitab leevendada paljusid haigusi, see on hea kehvveresuse, kerge üleväsimuse, radikuliidi ja liigesehaiguste puhul. Meemassaaž ravib ja hoiab eemale selgroohaigusi, ergutab lümfisüsteemi ja vereringet, toimib tselluliidi vastu. Masaaži mõju on hea selgroo liikuvusele, sest mee bioaktiivsed ained mõjutavad selgroolülide kohal asetsevaid kõhresid ja toovad välja toksiinid ning saastunud energia.
Samal ajal annab meemassaaž jõudu seedetrakti toimimisele, aidates paremini omandada toitaineid. Lisaks toksiinide väljatoomisele muudab meemassaaž naha pehmeks , elastseks ja siledaks.
Meemassaaži ei tohiks ette võtta südame-veresoonkonnahaigusi põdevad, ägedate põletike ja nahahaavadega või insuldi üle elanud inimesed. Samuti ei tehta meemassaaži rasedatele ja lastele.
Vasakule Paremale
Massaaž #1 Massaaž #2 Massaaž #3 Massaaž #4 Massaaž #5 Massaaž #6 Massaaž #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor moks11 Õppematerjali autor
ajalugu, toimemehhanismid ja füsioloogiline mõju organismile, massaaži mõju: nahale, valule, rasvkoele, vereringele, lümfisüsteemile, närvidele, lihaskoele, meemassaaž

Sarnased õppematerjalid

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS
45
doc

ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets ERINEVAID TAASTUMISVAHENDEID INIMESE TURGUTAMISEKS Referaat esmaabis Õpetaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Töö eesmärk................................................................................................................................5 Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe.............................................................................5 Füüsikalised taastumisvahendid..................................................................................................6 Saun.................................................................................

Esmaabi
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz

Sport/kehaline kasvatus
Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks
38
doc

Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................

Terviseõpetus
Füsioloogia
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
12
doc

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest ehk funktisoonist. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada keemilisi ja füüsikalisi tegureid, mis vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Homöostaas on sisekeskonna suhteline püsivus; Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neist toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. Homöostaasi komponentideks on: O2 ja CO2 konsentratsioon; toitainete ja jääkproduktide konsentratsioon; sisekeskkonna pH; soolade ja teiste elektrolüütide konsentrasioon; ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk. Homöostaas saavutatakse regulatsiooni kaudu. 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Organismi regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimub nt reflekside kaudu. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Autoregulatsioon

Inimese füsioloogia
Exami küsimused 2005
78
doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun