Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid (0)

Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid (vitamiin PP, B3)
Vitamiini PP sisaldab enamik köögi- ja puuvilju vähe. Seevastu kala, eeskätt merekala, on küllalt
PP-vitamiinirikas. PP-vitamiin on vajalik naha, seedetrakti ja närvisüsteemi normaalseks
talitluseks.
Pikaajaline PP-vitamiini puudus organismis viib pellagra tekkele. Pellagra puhul esinevad
tüüpilised muutused mao-sooletraktis, nahal ja kesknärvisüsteemis. Vitamiin PP reguleerib veres
kolesteroolisisaldust, samuti vee ja soolade ainevahetust.
Vitamiinid Vajadus Toiduaine Sisaldus mg%
mg/ööpäevas (mg 100g
toiduaines)
PP-vitamiin 14-28 Leib 0,45
Jahu, tangud, makaronid 1,0-4,2
Liha ja subproduktid 2,0-4,5
Pagari- ja õllepärm 28,2-40,0
Niatsiini saadakse toiduga, kuid seda sünteesib ka meie organism aminohappest trüptofaan, mida
leidub valkudes. Seetõttu on ka päevane soovitus väljendatud mg-ekvivalentides.
Niatsiini on vaja:
 rasvade ja süsivesikute ainevahetuseks ning valkude sünteesiks,
 närvisüsteemi täiuslikuks tegevuseks ja stressi leevendamiseks,
 naha, keele ning seedeelundkonna kudede õigeks moodustumiseks ja säilimiseks ning
naha armkoe parandamiseks,
 kolesterooliringluse parandamiseks ja kolesterooli ning triglütseriidide taseme
langetamiseks veres,
 rakuhingamise protsessides osalemiseks,
 pellagra tekkimise ära hoidmiseks.
Niatsiini puuduse tunnused võivad olla nahakahjustused, kõhulahtisus ja seedehäired ning üldine
väsimus. Pikaajalisel niatsiini puudujäägil võib tekkida pellagra (tõlkes „kare nahk”). Tavalise ja
mitmekesise segatoidu piisaval tarbimisel niatsiini puudujääki ei teki.
Niatsiini sünteetiline vorm niatsiinamiid võib mõnedel inimestel tekitada depressiooni. Samuti
on teada, et tarbides seda üle 2 grammi päevas, võivad tekkida maksakahjustused. Seega
toidulisandina võib seda tarbida ainult arsti järelevalve all.
Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad.
B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja
triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taset veres. See on kõige efektiivsem ravim
HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks.
Kolesterool - mis see on?
Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres
liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:
 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas)
 30% saadakse toidust
Kolesterool jaguneb kaheks:
“Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge
tihedusega lipoproteiin)
“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keelesLow Density Lipoprotein, madala
tihedusega lipoproteiin).
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte
seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev
lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks
riskifaktoriks.
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob
liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või
organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli.
Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu
nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus
veres on üheks südame-veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Niatsiin e. vitamiin B3e vananenud nimetusega antipellagra vitamiin (vitamiin PP) on
üldnimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.
Nikotiinamiid on koensüümide nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD) ja
Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat (NADP) reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse
realiseerimiseks).
Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb
nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja
peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas.
Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.
Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad.
Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja
püridoksiini ning toimub alles siis kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on
rahuldatud.
Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside
ensüümid:
 Püruvaatdehüdrogenaas
 Alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas
 rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid
 redutseerivad ensüümid jne
Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.
Defitsiit
Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.
Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll
aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus
on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.
Defitsiidi esmatunnused:
 lihaste nõrkus
 väsimus
 depressioon
 anoreksia
 oksendamine
 naha kahjustused
 glossiit
Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus
(nõdrameelsus).
Tema funktisonaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.