Kitsede söötmisalased uuringud - Esitlus Kõne

Kitsede söötmisalased
uuringud
Sissejuhatus
• Kits on väikemäletsejaline loom ja tema
põhisöötadeks on rohusöödad.
• Karjamaal eelistavad kitsed süüa
karjamaarohu ülemist fronti, samas ei
meeldi neil süüa rohu varsi
• Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja
vanusest vajavad samu toitaineid
[ http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml ]
Kitsede söötmine Ida- Aafrikas
• Halva kvaliteediga karjamaad
• Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv
periood
• Banaani , puuvilla kook , maisi jäätmed
http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.ht m
Vesi
• On üks kõige olulisem komponent söötmisel.
• Vee kvaliteet peab olema hea, vesi ei tohi olla
roiskunud
• Paigutades joogivee ümbrusesse kive ja kruusa
– vähendab see haigusi, nt sõramädanik
• Söötes rohelist karjamaa rohtu , on veetarbimine
väiksem, kui kuiva heina söötes.
[ http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.html#h2o ]
Vee osatähtsus söötmisel
• Piiratud söötmisel on veetarve suurem kui
tavaliselt
• 60% väiksem vee tarve põhjustab
kasvupeetust, tekivad käitumishäired
• Suure valgu- ja soolasisaldusega sööda
söötmisel tuleb suurendada vee kogust.
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y
Süsivesik
• Suhkur, tärklis ja kiudained ( tselluloos ) on
süsivesikud , mis muudetakse lenduvateks
rasvhapeteks  - energia, vatsa mikroobide
poolt.
• Energia vajadus eri füsioloogilistes
etappides erinevad. Nt : Imetavatel kitsedel
on suurim energia vajadus, paaritusvabal
ajal sikkudel väikseim.
[ http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.ht m]
Mineraalid ja vitamiinid
• Sööt peab sisaldama E,A,K ja D vitami ni,
kuna organism ei suude neid ise
sünteesida
• B vitami ni suudab ta sünteesida
ainevahetuseks
• Vitami n C on oluline imuunsüsteemi
normaalseks tööks
[ http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.ht m]
• Kaltsiumi ja fosfori suhte peaks olema 2:1,
tänu sellele on luud tugevamad
• Teised mineraalid on olulised sigimiseks ja
taastootmiseks
Mahepõllumajanduslik söötmine
• Loomi tuleb sööta 100%
mahepõllumajanduslikult toodetud
söödaga.
• Vähemalt 60% söödast peab pärinema
samast tootmisüksusest või olema
toodetud koostöös teiste
maheettevõtetega peamiselt samas
piirkonnas – st Eesti vabariigis
[ http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus-2013.pdf ]
• Vähemalt 60% kitsede päevase ratsiooni
kuivainekogusest peab moodustama
koresööt, haljassööt või silo
• Lubatud on ainult konservandivaba silo või
silo, mille valmistamisel on kasutatud
tehnoloogiliste lisanditena
naatriumformiaati, sorbiin-, äädik-, sipelg -,
piim-, sidrun - või propioonhapet.
• Keelatud on geneetiliselt muundatud
organisme sisaldava sööda kasutamine
• Rändkarjatamise ajal võivad loomad, kui
neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele,
toituda mittemahemaal- 10%
GMO sojaoa söötmine
• Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele
ternespiima
•  Piima valgu- ja rasvasisaldus oli madalam
(GMO)
• 15 päeva pärast poegimist olid tulemused
samad
• Väiksem tapakaal
www.sciencedirect.com/ science /article/pii/S0921448815000528?np=y#
Piimakitsed
• Piima andvate kitsede summaarsed
tarbenormid on leitud elatustarbe ja
piimatootmistarbe alusel
•  Kui kits annab 3 kg piima, siis saab ta
kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja
3,8 g seeduvat proteiini
[ http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-goats/ ]
Tarbenormid
[ http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus -
2013.pdf]
Noorkitsede söötmine
• Et päevane juurdekasv oleks piisav, peab olema
kättesaadav lisaks piimale ka startersööt, vesi ja
kvaliteetne hein.
• Talle kunstliku söötmise korral tuleb loomale anda kahe
esimese nädala jooksul vähemalt neli korda päevas
piima või piimaasendajat.
• Tall võõrutatakse mitte varem kui 3-4 kuu vanuselt. Kui
talle hakatakse pärast võõrutamist söötma jõusöödaga,
harjutatakse teda enne võõrutamist sellega.
• Nädalavanusele tallele võib anda puhast vett, kahe
nädala vanusele tallele võib lisasöödana anda heina või
muud kuivsööta.
[ http://anrcatalog.ucdavis.edu/pdf/8160.pdf ]
Tarbenormid
Baladi kitsede sööda eelistus
• Lemmik sööt on ristik
• Paremini söövad sööta kui see on hakitud
• Darawa, sorgo , nisupõhk, riisipõhk
• Madala kvaliteediga koresööt vähendab
selle tarbimist.
• Sööda maitse ja tekstuur võib mõjutada
sööda söömust.
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159199000453?np=y
Kokkuvõte
• Tarbenormid määratakse vastvalt looma
soole ja vanusele
• Kitsede põhisöödaks on hein, silo, lisaks
veel jõusöödad ja mineraalained
Kasutatud allikad
•
http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahe
kitsekasvatus -2013.pdf
•
http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/naitlikud-ratsioonid #.
VSyb6PmsXCk
•
http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml
•
http://www.agmrc.org/media/cms/FeedingManagement_096DDADAC6BB2.pdf
•
http://www.tennesseemeatgoats.com/articles2/feedinggoatsproperly.html
•
http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-g
oats/
•
http://www.cals.ncsu.edu/an_sci/extension/animal/meatgoat/MGNutr.ht m
•
http://www.luresext.edu/goats/training/nutrition.pdf
•
http://anrcatalog.ucdavis.edu/pdf/8160.pdf
•
http://agrt.emu.ee/pdf/2008_1_tolp.pdf
•
http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/sootmisnormid#.VSygRv
msXCk
•
http://www.goatworld.com/articles/nutrition/vitaminsandminerals.shtml
•
www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448815000528?np=y#
•
http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0921448805000337#?np=y
Tänan kuulamast