vähendamine · Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne: kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust Aineringe: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe · Taimedes tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. · Aineringe lõpus orgaaniline aine laguneb mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. · Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik Biojäätmete käitlemismeetodid: 1. Aeroobsed tehnoloogiad 2. Anaeroobsed tehnoloogiad Aeroobne käitlus: a) Kompostimine · Väikekompostimine · Tööstuslik kompostimine ( reaktor- ja aunkompostimine)
Ontogenees- organismi areng viljastumisest surmani või emasorganismi eraldumisest surmani. Ökosüsteem- 1) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos kskkonnatingimuste kompleksidea moodustavad isereguleeruva arengukava terviku. (üldine mõiste) 2) Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite (vt. Biotoop) kompleks. Biotoop- 1) Ökotoop- biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Sellest võib eristada mulda (edafotoop), veereziimi (hügrotoop), mineraalse toitumise režiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2) sünökoloogias koosluse (eriti loomade) elupaik, suhteliselt üesuguste keskkonnaoludega ala (nt rabamännik). Ema piires võib
Humoraalne regulatsioon- hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia Organismi talitust uurib füsioloogia Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organimid moodustavad populatsiooni. Loomade käitumist uurib etoloogia Liigi tasand Üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasandeid Liigi mööratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste alustel. Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil olev elusloodusjaeluta keskkon, mis on aineringe kaudu seotud Ökosüsteeme uurib ökoloogia Biosfööri tasand Kõige kõrgem eluslooduse organiseeritud tase. Kogu maad ümbritev eluslooduse tase. Harilik mänd-liigi tasand Fruktoos-molekul Biosfäär-biosfööri tasand Mänd-organism Kivisrakud-rakk Okas-organ Nõmme metsa männid-populatsioon Nõmme mets- elukooslus Juhtkude –koed Organismide koostis Anorgaanilised ained orgaanilised ained 1
miksike.ee/docs/referaadid/seened_kadri.htm 2009: 3-18) 2.1. Orgaanilise aine lagundamine Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. Ilma lagunemiseta kattuks maapind peatselt surnud taimese, loomade ja teiste organismidega, mis teeks edasise elu võimatuks. Taimne materjal (lehed, oksad, puutüved) sisaldab suures koguses raskesti lagundatavaid ühendeid lingiini ja tselluloosi, seened on aga efektiivsed eelnimetatud ühendite lagundajad. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, kuna need ained teistele organismidele toiduks ei kõlba ning enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Lagunemisprotsessi tulemusega eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks oluline. Negatiivseks osutub aga puitu laugundavad seened, kellest ohtlikuim on majavamm (joon.2.). See võib lühikese aja jooksul hävitada maja seinu või põrandaid. Kui seened aga lagundavad elusate taimede tselluloosi ja lingiini, siis tekivad mitmesugused
Riisi kasvatamiseks kasutatakse ka vett, mida säilitatakse tammides ja veehoidlates, riik on investeerinud miljon dollarit aksiaalpumpade kasutamiseks, tagamaks alade niisutatuse. (Irrigation 2015) Vegetatsiooniperiood on aastaringsest kõrgest keskmisest temperatuurist tulenevalt väga pikk – 12 kuud. Enamikke põllukultuure saab aastas korjata mitu (2-3) saaki. Riigis on enamasti üsna väheviljakad punaka tooniga ferraliitmullad, mis on suure sademete hulga ja kiire aineringe tõttu toitainevaesed. Suuremate jõgede Mekongi ja Chao Praya ümbruses on savikad mullad, mis on toitainerikkamad. Põllumajandus moodustab riigi SKP-st 12,1% ning selles sektoris töötab 38,2% elanikkonnast. See näitab, et kuigi suhteliselt suur osa rahvastikust töötab primaarsektoris, moodustab põllumajandusest saadud tulu SKP-st suhteliselt väikese osa – tulusamad on teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand
ühenditesse; (2) taoimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe Fosfor on tähtis elusainet moodustav element ja tema aineringe on üks olulisemaid kogu biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes. See on vees rahkesti lahustuv, mille tulemusena kahandab see hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke
põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised tõkked (vesi, mäed), aastaringne madal temperatuur, igikelts. Enimohustatud metsad maakeral. · Troopilised metsad. Maailmas enamlevinud puude perekonnad. · Mänd, tamm, kuusk, nulg, kask, pöök, pappel. Boreaalsed metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. · ~70. ja 50. põhjalaiuskraadide vahel · Vegetatsiooniperiood 3-6 kuud. · Sademeid langeb 250-500 mm/a. · Mullad on happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga. Esineb leetumine. Kontinentaalses osas on igikelts, mis sulab vaid pinnalt, merelises osas on igikeltsa pillatult. Metsakõdu lagunemiseks võib minna kuni 100 aastat. Tähtsamad puuliigid eri maailmajagudes. · Siberis: dauuria ja siberi lehis, siberi nulg, siberi seedermänd, siberi kuusk
ta ära. Jäätmete kütteväärtust saab suurendada, kui jäätmevoost mittepõlev materjal välja praakida. Selleks tuleb nmad purustada ja sõeluda.suruõhuga eraldatakse paber ja plaste sisaldav kerge materjal. Peenest võib pressida kütusegraanuliteks või briket- tideks. Jäätme või prügikütuseid saab toota mitmel moel. 9 Jäätmete biokäitlus: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe. Taimedest tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. Aineringe lõpus labuneb orgaaniline aine mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik. Ka jäätmete lagunemine on osa aineringest. Orgaanilisi jäätmeid on palju, nt köögijäätmed ja haljastuspraht. Ka paber, nahk, puit, reoveesete, loomaväljaheited ja osa ohtlikest jäätmetest on orgaanilised
Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. · Süsinikuringe atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. · Lämmastikuringe · Veeringe Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökosüsteemide muutumine: 1. Tahtlikud inimeste kasusaamise eesmärgil 2. Tahtmatud · Osoonikihi hõrenemine · Kõrbestumine · Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine · Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus · Tööstusmelanism Biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt
pingel mitte üle 1000 V vahelduvvoolu ning mitte üle 1500 V alalisvoolu korral Elektri ja elektroonikaseadmete kategooriad ning kategooriate alaliigid vaata määruse lisa 1. ·Väikesed ja suured kodumasinad, tarbeelektroonika, IT ja telekommunikatsiooniseadmed moodustavad enamuse EES-jäätmete kogustest -(umbes 70-75%). Kodumajapidamisseadmete kasutusiga kõigub 7-30aastani, keskmine kasutusiga loetakse 10-15 aastat. biojäätmed Looduses toimuv pidev bioloogiline aineringe. Aineringe lõpus laguneb orgaaniline aine mineraalaineteks, CO2 ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik, kuid inimene suudab uute ainete loomisega seda tasakaalu rikkuda. Erinevatel aegadel olnud jäätmete ja reovee käitlusel erinevad nõuded ja põhjused nende käitlemiseks. Rohkem kui 150a tagasi Euroopas, kui olmejäätmed olid peamiselt orgaanilised, oli kogumise põhjuseks osaliselt hügieenilisem keskkond teisalt oli see oluline taimetoitainete allikas toidu
ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt, vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon,
anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistamine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks :S). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum
mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru atmosfääris- Kondensatsioon- Sademed-Veevaru jääs ja lumes-Sulaveeäravool jõgedesse-
mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine, happevihm, maa osoonikihi vähenemine,
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga). · Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste , majavamm ja mükoos. 20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid.
Mullad on enamasti vanad. Lähtekivim on sügavasti murenenud, sest temperatuuri kõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Mullastik on raudoksiidist punane, happelised ning mineraalaine ja huumuse vaesed. Et muld tekiks on vaja rohkelt sooja, niiskust, et lagundajatel oleks soodne seal elada, kiiret ainevahtust ning mineraalainete väljauhtumist ei toimuks. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire, selle pärast on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga
17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga). · Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. · Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste , majavamm ja mükoos. 20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid.
sisetuum 5100-6370 13,3 Raud, nikkel ~3500 tahke Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookeanide all ~ 50km, mandrite all ~ 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. GEOLOOGILINE AINERINGE Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja
ehk rohusööjateks, teise astme tarbijateks ehk kõigesööjateks ning kolmanda astme tarbijateks ehk lihasööjateks ehk kiskjateks. *Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad, kes tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseteks (selgrootud, bakterid, seened). Tekkinud ained on eelduseks järgnevate produtsentide elutegevusele. Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk aineringe. Toiduahelates toimub aine ja energia muundumine. Üleminekul ühelt lülilt teisele hajub 90% energiast, organismidesse salvestub 10%. *Ökoloogiline püramiid on toiduahela graafiline kujutis. *Püramiidid võivad olla biomassi püramiid (kg, t), arvukuse püramiid (isendite arv), energia püramiid (kJ) jm. ***Reegel*** ütleb, et biomass (ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass) ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate toitumistasandite suunas.
suhe. Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. Süsinikuringe – atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. Lämmastikuringe. Veeringe. Taluvusala- toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimum- antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökosüsteemi toodang- aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökonišš- mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Ökosüsteemide muutumine: Tahtlikud – inimeste kasusaamise eesmärgil Tahtmatud: Osoonikihi hõrenemine Kõrbestumine Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus
toitainete hulka ja liikumist iseloomustav) assimileerunud (assimilatsioon= toitainete omastamine organismi ainevahetuses) energia suhtega eelmisel troofilisel tasemel assimileerunud energiasee %-des. 54. Miks tarbitakse metsaökosüsteemis ära vähem NPP-st kui rohumaadel? metsaökostüsteemis on vähem rohusööjaid ning sealset biomassi tarbitakse rohumaaga võrreldes vähem. Rohumaa biomass on algselt ka tunduvalt suurem, seega selle tarbimise võimalus on suurem. 55. Aineringe põhikarakteristikud Aineringe põhikarakteristikud Fondid mingi aine (energia) hulk elusas või eluta komponendis. Vood liikumised fondide vahel. Vookiirus ühest fondist teise liikuv ainehulk ajaühikus.Ringeaeg näitab kui kiiresti fondist lahkunud aineühik fondi tagasi jõuab. 56. Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad) Laguahel, lagundajad ja detrivoorid (detriidisööjad)- Laguahel-ressursiks on surnud orgaaniline aine, laguahela
kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõsuta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. 61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimesit moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle
nt rabenemine, porsumine, liikumine gravitatsiooni jõul jm. Olulisemad maastike talitust käivitavad jõud: 1. Päikesenergia 2. Tahke ainese vood ja nendega seotud protsessid 3. Keemiline ainete migratsioon 4. Ainete settimine 5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees huumuse teke, turba teke lagunemine) Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne. 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate. Veereziim- läbiuhteh- sademeid rohkem kui aurab(parasvööde) tasakaalustatud- poolkuiv, auramine ja sademete hulk tasakaalustatud. Auramise ülekaal- sademeid vähem kui auramist. Aktiivsed: kliima- murenemisprotsesse, sademed. Organismid taimkattetüüp, aineringe. Inimtegevus- väetab, mulla tallamine, kuivendamine, niisutamine, saastamine, erosioon. Maailma mullad- tundramullad- tundragleimuld, temp. Madal, sademeid palju, A, AT, igikelts, Liigniiske, gleistumine, turvastumine, kultuur puudub. Okasmetsad-leetmuld, jahe niiske, O,A,E,B,C,D, läbiuhteline veerez. Leostumine, leetumine, kultuur puudub. Sega-ja lehtmetsad pruunmuld, niiske, mereline, A,B,C,D,E, läbiuhteline, veerez.kaltsifikatsioon, viljakas muld. Rohtlad- mustmuld,
.................................................................................................................. 10 Kasutatud materjal: ....................................................................................................................... 11 2 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID Looduskomponendid (pinnamood, mullastik, veestik ja taimestik) ning nende vastastikune seotus. Aineringe ja energiavoog maastikus. Maastike aine- ja energiabilanss, nende erinevust põhjustavad tegurid. Inimmõju maastike arengule ja välisilme muutustele. 2. EESTI MAASTIK 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi
......................................................................8 Lisa.............................................................................................................................9 2 Vihmamets Vihmamets on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, ronitaimed, epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Levik
jääb ainult kvarts. Huumust tekib kõige rohkem, siis kui aeroobsed tingimused vahelduvad aegajalt anaeroobsetega. Huumus annab mullale mustjas pruuni värvuse. Et huumust tekiks on vaja viia mulda orgaanilisi väetisi sõnnikut, komposte, haljasväetis kultuure (mesikas), heintaimede kasvatamine soodustab huumuse teket. Mulla huumuse tähtsus seisneb: 1) Huumushapped, võttes osa kivimite ja mineraalide murenemisest, mõjutavad seega aineringe, on mullatekke protsessi teguriks. 2) Huumus parandab mulla füüsikalisi ja füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Savides vähendab ja kergetes muldades suurendab sidusust. 3) Huumus mõjutab mulla füüsikalis-keemilisi omadusi. Mulla happesust, neelavusmahutavust. 4) Huumus on toitainete allikaks. Sellesse talletub liikuvate toitainete.................. 5) Huumus toimib kasvustimulaatorina. Huumuse sisialduse hindamise skaala Alla 15% väga madal
Nemoraalsed heitlehised metsad e humiidsed parasvöötmemetsad. · Asend - mandrite läänerannikul 40. Ja 60 laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50 laiuskraadi vahel, mandrite kontinetaalsetes osades kitsas kui puudub. · Kliima - Vegetatsiooni persiood- 6-12 kuud. Sademed: 500- 100 mm/ a, pilvisus on väga suur ja päikesekiirgust on vähe, kesk 6- 18 kraadi sooja, tihede jõgede võrgustik. · Muld, aineringe muld on tüse, viljakas; mulla fauna aktiivne talv läbi, talvel lähevad maa sisse rohkem. Orgaanika lagunemine toimub mõne aastaga, sõltub kogusest. · Erinevus boreaalsetest metsadest. Boreaalses metsas on ülekaalus okaspuud, nemoraalses laialehelised lehtpuud. · Tähtsamad puude ja imetajate perekonnad erinevates maailmajagudes. o Euroopas: tamm ja pöök; rebased, närilised, hirved jne
saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega moodustub sudu. 61) Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Geoloogilise aineringe puhul eristatakse väikest ja suurt tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon?
saviliiv või kruus ning saviliiv. (Joonis 6) Mäe ja Liisoja talu maadel on lõimiseks kõige sagedamini saviliiv või liivsavi (65,7%). Lõimis on saviliiv 17,4% maa-alast, 11% lõimisest on keskmise rähksusega saviliiv või kruus ning vähim – 5,9% maast on lõimiseks liivsavi. 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel Mulla teket ja arengut mõjutavad tegurid on lähtekivim, rohelised taimed, mikroorganismid, kliima, reljeef, aeg ja inimetegevus. Bioloogiline aineringe tagab uue orgaanilise aine juurde tekke mullas. Väga oluline koht mullatekkes on taimedel, sest taimed ja ka mõned mikroorganismid sünteesivad primaarset orgaanilist ainet. Taimed mõjutavad mulla teket nii kasvu ajal tarbides, transpiratsioonil kui ka pärast surma, ladestudes varena. Seega aitavad aktiivselt aine ja energia muundumisele ning ümberpaiknemisele kaasa kõrgemad taimed. Loomad muundavad orgaanilist ainet ja aitavad kaasa mulla mineraliseerumisele, selle
ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon. Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles, Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet. 44)Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit. Väike tsükkel on settekivimite ring murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 45)Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning
Mõisted Looduskaitse - inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle tagajärgede likvideerimine, looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist
kogu biosfääri. nt.merevetikad,kelle elutegevuse tulemusena transporditakse atmosfäärsest CO2-st CaCO3na ookeanide sügavatesse põhjakihtidesse ja sel viisil reguleeritakse kasvuhooneefekti.Lisaks eritavad nad väävligaasi,mille molekulid on atmosfääris olulisteks õhuniiskuse kondensatsioonituumadeks sel viisil nad reguleerivad pilvkatet ja ookeani pinnatemperatuuri. - Aineringe ehk biogeokeemiline aineringe on ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal ja sfääri piires või ühest sfäärist teise,on tihedalt seotud veeringega(nt.rohelised taimed lagundavad org.ainet - Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist murenemise teel hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri(settimine ja kivistumine). - Energia liigid: 1.Potentsiaalne energia-energia,mida keha omab asendi tõttu jõuväljas. 2
· Põllumaad on kogu Ecuadori territooriumist 5,7% ja istanduste all on 4,8% territooriumist. Poolel maa-alast asub asub mets, rohumaad peaaegu et puuduvad. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Ekvatoriaalse kliima tingimustes kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferralliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire. Toitainete vähesus mullas on üks põhjusi, miks need piirkonnad on väga vähe põllustatud ja enamasti hõreda asustusega. Viljakamad on need mullad, mille lähtekivim on vulkaanilise päritoluga ja seetõttu mineraalaineterikkam. Ehkki see maa paikneb tõesti geograafilisel joonel ehk ekvaatoril, mis on talle nime andnud, pehmendavad Vaikse ookeani hoovused ja Sierra kõrgus kliimat. Mäestikus on jahedam ja
tülakoid (lamell); 9.tärklisetera; 10. ribosoom; 11. plasmiidne DNA; 12.lipiiditilgad 2 Fotosünteesi üldreaktsioon Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli. Kõik ülejäänud organismid sõltuvad selle käigus toodetud orgaanilisest ainest. 6CO2 + 12H2O +footonid C6H12O6 + 6H2O + 6O2 I. Fotosünteesi valgus-staadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidides valgusenergia mõjul. Toimub valgusenergia muutmine keemiliste sidemete energiaks. Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel. Lagundajad vabastavad suurema osa taimede ja loomade jäänustes eritistes sisalduvatest ainetest ning need satuvad mulda lihtsate anorgaaniliste ühenditena. Taluvus ja optimum. taluvusala ehk ökoamplituut: taluvusala piiridel kannatab organism stressi all
Osoonikihi hõrenemine on üks vähestest globaalsetest probleemidest, millega võitlemisel on saavutatud teatavat edu. Ei ole siiski selge, kas osoonikihi mõningane taastumine on tingitud looduslikest rütmidest või vähenenud freoonide kasutamisest. 1987. aastal kirjutasid nelikümmend riiki alla Montreali protokollile, mis piirab freoonide kasutamist. ( Karik 1991, Vikipeedia) 5 Fotosüntees Fotosüntees on loodusliku aineringe tähtsaim lüli ning peamine protsess, mille kaudu orgaaniline maailm täiendab oma energiavaru. See on protsess, mis toimub taimede rohelistes lehtedes olevates kloroplastides. Fotosüntees toimub päikeseenergia arvel. Fotosünteesi käigus vee molekulid lagunevad ja tekkinud hapnik eritub atmosfääri. Vesinik reageerib aga süsihappegaasiga ning moodustuvad orgaanilised ühendid ( sahharoos, tärklis, aminohapped, karboksüülhapped ja muud orgaanilised ühendid ).
auramisel vett ega saa kasvada, kui kuivaperiood kestab pikka aega. Ajutine niiskusepuudus ei lase kasvada ka epifüütidel ja liaanidel. Kuivaperioodil võivad kasvada vaid kavalad parasiittaimed teiste taimede võrades ja juurtel (Masing,1979). Väljaspool metsa leidub savannikõrrelisi. Neil on kompaktne juurestik, mis põimub tihedalt läbi pindmised mullakihid ja kasutab ära sademete vee, laskmata sellel sügavamale koguneda. Kõrrelistel on tugev traspiratsioon, energiline aineringe ja suur bioproduktsioon ajaühikus. Kuival perioodil maapealsed osad kuivavad täielikult, säilivad vaid kuivade lehetuppede vahel varjatud pungad ning maaalused osad. Seega ei ole kuivaperioodi kestus hukatuslik, kui sellele järgneb niiske aastaaeg (Masing, 1979). Nimetuste poolest võiks taimedest nimetada maapähklit, paraguai astelpõõsast, vahapalmi... Mato Grosso platool pesitseva liikuva eluslooduse esindajatest võiks nimetada
põllumaaks või kaevanduste tarvis maha raiutud. Rohttaimedel on nendel aladel kiire arengutsükkel vahetult pärast talve, sest lehed varjavad päikesevalguse. Samblaid on ka maapinnal vähe, sest rohkelt mahalangenud lehed ei kõdune piisavalt kiiresti ja varjavad valguse. (Wikipedia, Mets, 2015) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluline komponent, kuivõrd seal paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu.
Erinevaealine mets on hõrenenud ja pioneerpuuliike näeb vaid üksikutes häiludes. Liigirikkus saavutab maksimumi. 10) Millised on kliimakskoosluse kuus tunnust? 1) koosluse produktsioon on võrdne lagunemisega, respiratsiooniga ehk hingamisega (orgaanilise aine lagunemisega); 2) suhteline püsivus ilmastikutingimuste suhtes; 3) kliimaksis on seotud suurim kogus orgaanilist ainet ja energiat, aineringe tsüklid on üha suletumad; 4) püsivate ja kliimakskooslusele iseloomulike liikide arv on suurim; 5) esindatud on liikide kõik vanuseastmed; 6) vabu ökonišše ei leidu, palju on spetsialiseerunud liike, sümbioosi ja parasitismi. 11) Mis on ökoton, kirjelda seda ja mis tähtsus looduses on ökotonil? Kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast liigirikkam kui kumbki neist.
Samas hangib aga suur osa seeni oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest ning põhjustavad sellega mitmesuguseid seenhaigusi. Viimased esinevad nii taimedel kui ka loomadel. Seened suudavad lõhustada ka seillised keemilisi ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Nii näiteks kasutavad mitmed seeneliigid orgaanilise aine allikana taimerakkude kestade põhilisi koostisaineid- tselluoosi ja ligniini. See on äärmiselt oluline looduses toimuva aineringe seisukohalt, sest enamik taimseid jäänuseid koosneb just nendest biopolümeeridest. Kui seened lagnudavad aga elusate taimede tselluloosi ja ligniini, siis põhjsutavad nad sellega mitmesuguseid taimehaigusi. Ühtlasi kahjsutavad seened ka tarbepuitu ning tselluloosi sisaldavaid materjale (nt paber). Puuseened kahjutavad elusaid puid, põhjustavad neile mädanikke ja võivad puutüved seest õõnestada. 40.) Too 3 näidet nii seente kasulikkusest kui ka kahjulikkusest inimesele
moondekivimid MAGMA JAHTUMINE JA gneiss, TARDUMINE marmor sulamine MAGMA Joonis 12. Kivimiteringe Kivimiteringe - on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad, muutudes ühest liigist teise. Joonis 13. Geoloogiline aineringe ehk kivimiringe Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO 3). Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest
leviku tõke) Trofilised tasemed: Liigitus vastavalt sellele, kuidas hangivad toitu ja energiat produtsendid- saavad energia päikesevalgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e. isevarustajad konsumendid- kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi destruendid- kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Energia ja aineringe ökosüsteemis: Iga ökosüsteem, kuitahes lihtne oma struktuurilt, vajab toimimiseks energiat. Energiavood ökosüsteemis on küllalt keerukad, osalt talletub eneria organismidesse, osa hajub ühest toiduahela lülist teise kulgedes. Taluvus ja optimum: Taluvusala toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast Ökoniss: Mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Põhiniss, tegelik e.
kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus
õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast. · Keemiline neeldumine - mullalahuses olevad lahustunud mallatoitained lähevad üle mingi keekilise reaksiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi. · Bioloogiline neeldumine- bioloogiline aineringe · Asendusneeldumine-mullas toimub pidevalt iooonide vahetus tahke ja vedela faaside vahel. Asendusneeldumise seaduspärasusi väetamise teoorias ja praktikas. 23. Neeldunud katioonid ja anioonid mullas. Katioonid · Neeldunud alused Ca2+ , Mg 2+, K+, Na+, NH 4+ Tähistus -S · Neeldunud vesinik ja alumiinium H+, AL +3, Tähistsu -H.
Mulda kasutavad ja mõjutavad organismid ning kujundavad ümber. -Muld on tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele, mis erinevalt teistest tootmisvahendistest ei vanane ega kulu, vaid vajab heaperemehelikku hooldust. 42. Biosfääri suhe teiste geosfääridega. Ökosüsteemi mõiste. -Ökosüsteem on mingil territooriumil või ruumiosas elusorganismide funktsioneerimise kaudu moodustuv eluslooduse süsteem. Ta on isereguleeruv ja arenev eluprotsesside kompleks, mille moodustavad aineringe ja energiavoo kaudu omavahel seotud organismid koos nende keskkonnaga. 43. Taimkatte jaotus maakeral. Millest on tingitud selle tsonaalsus? Taimkate ehk vegetatsioon on mingi territooriumi taimekoosluste kogum. Maailmas on kõige levinumad taimkatted mets, rohumaa, soo, tundra jt. Taimkatte järgi on saanud oma nime mitmed loodusvööndid. 44. Miks tekivad loodusvööndid? Loodusvöönd kui geosüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
