Nimetu

Q: Kuidas nimetatakse teadust mis uurib rakkude ehitust ja talitlust?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas veel jaotatakse rakke?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Millistel seentel niidistik puudub?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Q: Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened?

Vastus leiad õppematerjalist: Nimetu

Leviosa, Wingardium

Nimetu (0)

Keskkool - Varia - Kategoriseerimata

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas nimetatakse teadust mis uurib rakkude ehitust ja talitlust?
Millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine?
Kuidas veel jaotatakse rakke?
Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on?
Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud?
Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis?
Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele?
Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku?
Millistel seentel niidistik puudub?
Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened?
Kuidas seened paljunevad?
Millistest organellidest koosneb nende ehitus ja ülesanded rakus?

Rakk : Looma-, taime- ja seenerakk.
1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust?
Teadusharu , mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks.
2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine?
Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu.
3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi.

Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust.

Kõik organismid koosnevad rakkudest.

Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas.
4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook ; Leeuwenhoek ; Baer ; Scleiden; Schwann ; Virchow .
Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi.
Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste.
Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane , kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel.
Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja.
Matthias Schleiden - jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega.
Theodor Schwann - leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega.
Seejärel sõnastasid Schwann ja Schleiden ühe rakuteooria põhiteesidest: “Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega.”
Mida hiljem üldistati: “Kõik organismid on rakulise ehitusega.”
Rudolf Virchow - Saksa päritolu teadlane, kes sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: “Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel.”
5) Kuidas jaotatakse rakke rakutuuma ehituse alusel. Oska tuua näiteid eukarüootide ja prokarüootide kohta.

Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt. bakterid .
Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seene-, protistirakud.

6) Kuidas veel jaotatakse rakke?

Üherakulised organismid - mikroskoopiliste mõõtmetega, aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt.
Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud , selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt.

7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on?
Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav.
8) Nimeta erinevaid mikroskoope.

Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga.
Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks.
Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931 .a.
Valgusmikroskoop – algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj.

9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud ?

Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma ( bakter )
Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud).

10) Millised on inimese neli põhilist koetüüpi; nende ülesanded ja ehitus.

Lihaskude – rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased.
Närvikude – rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks.
Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri . Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet.
Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest.

11) Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. Millised ained liiguvad läbi membraani difusiooni ja millised osmoosi teel?

Difusioon – gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. (CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide).
Osmoos – lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. (Vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse).

12) Milline ülesanne on transportvalkudel rakumembraanis? Viib aineid raku või organismi ühest otsast teise.
13) Plastiidide üleminek.

Kloroplast → kromoplastiks viljade valmimisel, enne lehtede langemist (karotinoidid taluvad madalamat temperatuuri kui klorofüll).
Kromoplast → kloroplastiks porgandi säilitusjuur muutub roheliseks.
Kloroplast → leukoplastiks kui roheline taim satub pimedusse.

14) Kuidas jaotatakse seeni vastavalt toitumisele?

Heterotroofne - seened kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.
Saprotroofid - toituvad surnud orgaanilisest ainest. Söödav kevadseen kuhikmürkel on saprotroof
Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest. Kuuseriisikas on biotroof

15) Kuidas nimetatakse seeneniiti kuidas seeneniidistikku? Millistel seentel niidistik puudub? Pärmseentel puudub.

Hüüfid ehk seeneniidid .
Mütseel ehk seeneniidistik

16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni.

Üherakulised seened – ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud.
Hulkraksed seened – hüüfides esinevad vaheseinad . Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid.

17) Seente mitmekesisus . Kolm rühma ning näited.

Kottseened :pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel.
Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud.
Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm .

18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel.
19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid ). Oska tuua näiteid.

Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks.
Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga).
Samblikud - liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest.
Parasiidid - toituvad teiste arvelt. Nt Tungaltera, jahukaste , kõrrerooste , majavamm ja mükoos.

20) Seente tähtsus inimesele (toiduainetetööstus, ravimitööstus). Oska tuua näiteid.

Toiduainetööstus - pärmid, juustud , loomasööt.
Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid) .
Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine. Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine).
Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened . Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm).

21) Oska võrrelda kloroplasti ja mitokondrit.

Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell , milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine.
Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees.Täidetud valgulise vesilahusega (stroomaga), milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed (lamellid). Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll.

23) Seeneraku ehitus ja talitlus.

Tuum - Tsütoplasmas paikneb üks või mitu tuuma. Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid , mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse.
Rakumembraan -Ümbritsetud membraaniga .
Rakukest -Koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest.
Mitokondrid - Varustavad seenerakku energiaga.
Tsütoplasmavõrgustik ehk ER - Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine.
Golgi kompleks - - membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine
Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine,
Ribosoomid - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. Valgusüntees.

24) Looma- ja taimeraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus?
Loomarakk
Rakumenbraan-Ümbritseb rakku andes talle kuju. Ühendab rakke kudedeks.
Kaitseb rakke.koosneb fosfolipiididest, valkudest
Tuum- Juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse.
Tuumake - rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine.
Tsütoplasma- raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Jääkainete eritumiskohaks. Tagab toitainete laiali kandumise rakus.
Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) – Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine.
Sile (ER)- Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub:
Varusüsivesikute süntees, Lipiidide süntees Bioaktiivsete ainete süntees .
Karedapinnaline (ER)- Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees.
Tsentrosoom - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub kahest tsentrioolist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
Tsentriool – loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb valgulistest mikrotuublitest
Taimerakk
Rakukest - Koosneb peamiselt tselluloosist. Kuju ja tugevus, Kaitse, ainevahetus . Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnel)
Vakuool - Vee reservuaar . Kindlustab raku siserõhu Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes!
Plastiidid - leukoplast →kloroplast →kromoplast. Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased.
Kloroplastid -põhifunktsioon on fotosüntees . Täidetud valgulise vesilahusega – stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed – lamellid . Lamellides esined roheline värvaine – klorofüll .
Kromoplastid - sisaldavad värvilisi pigmente – karotinoide , mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon.
Leukoplastid -Varuainete talletamine. Leukoplastid on värvuseta.
Tuumake- rRNA süntees ja Ribosoomide moodustumine.
Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome.
Kindlustavad hingamise raku tasandil
Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine
Lüsosoom- Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine.Rakusisene seedimine,
Ribosoom - Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees
Tsütoskelett - valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.
Mitokonder- Ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; sisemembraan on kurruline. Sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid ja ribosoome. Kindlustavad hingamise raku tasandil
Golgi kompleks- membraanist koosnev päristuumse raku organell. Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, Rakumembraani ja rakukesta moodustamine, Lüsosoomide moodustumine
Lüsosoom- Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed.Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine.
Ribosoom- Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule.Valgusüntees
Tuum- juhib ja kontrollib elutegevust. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot. Juhib rakus elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse.
Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) – Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER).
24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused:

loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest
taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad
taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 18 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Wingardium Leviosa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Looma-, taime- ja seenerakk

Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris a

Bioloogia

docx

Raku ehitus, Rakuõpetus, Bakterid

RAKU EHITUS RAKUTUUM · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. · Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete

Bioloogia

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeli

Bioloogia

docx

Rakuorganellide ehitus ja ülesanne

1. Rakuorganellide ehitus ja ülesanded · Rakutuum asub tavaliselt raku keskel. Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus. Loomaraku ehitus.

III RAKU EHITUS JA TALITLUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia rakuteadus. Esimene mikroskoop 1595.a. hollandi vennad Janssenid. Valgusmikroskoop 1665.a. Robert Hook, raku mõiste. Munaraku avastamine K.E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS Mitokonder, siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik, tuum, tuumake, ribosoom, komatiin, golgi kompleks, lüsosoom, tsütoplasma, mikrotuubul, tsentrosoomid, rakumembraan Organellide ülesanded: 1) Tsütoplasma: · Täida

Bioloogia

doc

Taime- ja loomarakk

Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke leiutas valgusmikroskoobi, uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste Matthias Schleiden kõik taimed on rakulise ehitusega Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakus selle jagunemise teel Hans ja Zacharias Janssen esimene mikroskoop Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Anton van Leeuwenhoek avastas ainuraksed ja bakterid ; spermid Theodor Schwann kõik loomorganismid on rakulise ehitusega RAKUTEOORIA PÕHISESIUKOHAD: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakks saab aluse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas UURIMISMEETODID: Binokulaarsed mikroskoobid võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga Stereomikroskoobid suuremate obj

Bioloogia

pdf

BIOLOOGIA KT Rakuõpetus

BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemis

Bioloogia

pdf

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, mill

Bioloogia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk