ja rahvuspsühholoogilistel artiklitel, Oskar Looritsa rahvaraamatutel ja rahvusjõu-uurimustel, Bernard Kangro oma-otsival seltskondlikul ja kirjastustegevusel, Uku Masingu usundite võrdlusel ja omausu filosoofial, Paul Ariste soome-ugri rahvusluste toetamisel ja ühendamisel, Ilmar Laabani otsingutel etnograafia ja sürrealismi ühendamisel, Vello Salo vaadetel eesti kultuuri ja kirjanduse kurioosumitele maarahva seisukohalt, Rein Sepa maailma ürgmüütide toomisel Eesti kultuuri, Ain Kaalepi maakultuuri tunnetus võrrelduna muude kultuuridega ja poleemilistel keskusteludel, Arvo Valtoni soome-ugri rahvaste müütide ja elulaadi võrdlustel ja tutvustustel, Jaan Kaplinski käsikirjaliste artiklite tunnetusel, Lennart Meri etnograafilistel filmidel soomeugrilastest, Veljo Tormise rahvamuusikatöötlustel ja -kasutusel. Etnofuturismi taassünd Eestis on seotud Eesti taasiseseisvumise ettevalmistamise ja iseseisvuse taastamise ajaga aastatel 1986-91.
Peamiselt on koristatud kuivanud ja murdunud puid, raiutud võsa, niidetud muru ja hooldatud teid. Varem käisin ka ise mitmeid aastaid parki hooldamas ja sinna puid istutamas ning kuulusin ELKS-i. Praeguseks on aga noorte huvi vähenenud ning Kanepi selts ei ole enam nii aktiivne, kui ta oli varem. Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid.
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eesti keeleteadlane Julius Mägiste Referatiivne töö Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………………. 3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007)...
Anastasia Sarkisova, Maria Dolgyi, Getter Annette Oja, Keidi Põder, Valeria Sazonova, Elizaveta Ermolina Incoterms – tarneklauslid Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli kasutamine ...
teoseid looma, aga tulemused ei rahuldanud neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Uus põlvkond prosaiste astus esile 1960. aastate algul (Arvo Valton, Enn Vetemaa, Mati Unt, Aimeé Beekman jt.). Need autorid ei pidanud enam iga hinna eest tõestama, et nad on nõukogude inimesed ja võisid seepärast oma loomingus käsitleda muudki kui klassivõitlust. Suurt lugejashuvi äratasid 1960. aastate algul luuletajad Jaan Kross, Mats Traat, Ain Kaalep, Vladimir Beekman jt., kellest enamik hakkas kümnendi keskel tegelema proosaga. Nende kõrvale astus uus põlvkond poeete (Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski Hando Runnel jpt.). Kümnendi algupoole luules leidub uutele radadele suunduva maailma kajastusi, teadust ja mõistust. 1960. aastate lõpul esile kerkinud luuletajad on seevastu veidi raskemeelsemad, ridade vahelt leiab väljenduse Eesti valu ja vaev. Kümnendi teisel poolel hakkas taas
Lisa 3 Koolijuhatajad direktorid Vara koolis Jaan Ermo 1765 Kristjan Masing 19. saj. algus Johan Friedrich Masing 1820-1862 Paul Reinvald 1855-1871 Juhkam Kont 1872-1887 Jaan Mälson 1872-1887 Osvald Eglit 1921-1924 August Räpin 1924-1925 Johannes Kütt 1026-1946 Efstav Saare 1947 Ain Reinla 1948-1949 Laine Päll 1950 Richard Tõnspoeg 1951-1953 Ain Reinla 1953-1959 Lembit Vaino 1959-1986 Benno Malberg 1986-1988 Maie Kitsing 1988-1994 Annela Liivat 1994-1995 Uuno Kärema 1995-1997 Rein Lepik alates 1997.a. 12
Yes, I am fucking disney princess, thanks for asking S a rä ä gid n a g u s a ol e k sid k e e gi S uitsu nur g a s: Tuld o n ? J a h. P a n e e n n a st p õl e m a S a ol e d n a g u ka a m el küür s elja s ja ila vo ola b P u m b a g a ol e d s ü n dinu d, v ä ? S ul o n s a m a p alju m õi stu st,kui E e sti s n aftat ! Kalkun arva s ka et o n k õrb e s a g a oli h o o pi s pra e a hju s "Maits e a si!" ütl e s kukk ja s õi sitta e d a si. Kui n ain e ütl e b, et ta o n ko h e val mi s, sii s o n s ul v e el a e g a k üll. Ma p ol e d ollar , et k õigil e m e el did a Kirv e s p ol e m ä n g u a si , raiu s e e e n d al e p ä h e . P a n e e n n a st p õl e m a , s a a d kordki elu s s är a d a. I wann a br e k y o ur h e art, a n d I will d o that. AJUKRUSS : Üks p ä e v ot su sta sin, et tei siti te e n kol m a n d al p ä e v al. Narivo o di m o o di vo o di, viidi vo o dip o o di.
Toomas Tamm 37812030000 Toomas Tamm 03 12 78 Ülle Ümarik 46111220000 Ülle Ümarik 22 11 61 Pille Pilvik 45502220000 Pille Pilvik 22 02 55 Malle Maasikas 45804250000 Malle Maasikas 25 04 58 Urmas Uusmaa 38307140000 Urmas Uusmaa 14 07 83 Ain Allas 35808130000 Ain Allas 13 08 58 Ants Antson 37909300000 Ants Antson 30 09 79 Juhan Juurikas 38511130000 Juhan Juurikas 13 11 85 Eevi Hein 47906300000 Eevi Hein 30 06 79 Sirje Suviste 47903160000 Sirje Suviste 16 03 79 Valve Viigi 47205280000 Valve Viigi 28 05 72
4 2. LOOMING 2.1. Luule 2.1.1. Luule iseloomustus Jaan Kross on üks neid haruldasi kirjanikke, kes on luuletajana sama tähtis kui prosaistina. Kross kirjutas enamasti oma luuletused tulevikust. Elada ju tasuski ainult tulevikus, sest olevikku polnud tollal olemas (J. Kross, 2005). Krossi luuletused olid allegoorilised ja iroonilised. Kross on eesti üks meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see midagi skandaalset (Väljataga, 2008). Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja. (http://www.ekl.ee/ind/index.php?page=15&lang=1) 5 2.1.2. Luulekogud ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969)
52. Erki Nool 53. Mart Nutt 54. Kristiina Ojuland 55. Tiina Oraste 56. Kalle Palling 57. Keit Pentus 58. Heljo Pikhof 59. Marko Pomerants 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Jüri Ratas 64. Rein Ratas 65. Villu Reiljan 66. Urmas Reinsalu 67. Mailis Reps 68. Aivar Riisalu 69. Rain Rosimannus 70. Hannes Rumm 71. PaulEerik Rummo 72. Taavi Rõivas 73. Karel Rüütli 74. Indrek Saar 75. Jaak Salumets 76. Erik Salumäe 77. Arvo Sarapuu 78. Vilja Savisaar 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Kadri Simson 82. Mark Soosaar 83. Imre Sooäär 84. Marek Strandberg 85. Olga Sõtnik 86. Jüri Tamm 87. Toivo Tootsen 88. Toomas Trapido 89. Mai Treial 90. Margus Tsahkna 91. Ester Tuiksoo 92. Peeter Tulviste 93. Marika Tuus 94. Toomas Tõniste 95. KenMarti Vaher 96. Lauri Vahtre 97. Toomas Varek 98. Trivimi Velliste 99. Vladimir Velman 100. Taavi Veskimägi 101. Harri Õunapuu
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · R...
Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60. Nelli Privalova 61. Jaanus Rahumägi 62. Mati Raidma 63. Ülle Rajasalu 64. Jüri Ratas 65. Rein Ratas 66. Villu Reiljan 67. Urmas Reinsalu 68. Mailis Reps 69. Aivar Riisalu 70. Rain Rosimannus 71. Hannes Rumm 72. Paul-Eerik Rummo 73. Taavi Rõivas 74. Karel Rüütli 75. Indrek Saar 76. Jaak Salumets 77. Erik Salumäe 78. Arvo Sarapuu 79. Evelyn Sepp 80. Ain Seppik 81. Sven Sester 82. Kadri Simson 83. Mark Soosaar 84. Imre Sooäär 85. Marek Strandberg 86. Olga Sõtnik 87. Jüri Tamm 88. Toivo Tootsen 89. Toomas Trapido 90. Mai Treial 91. Margus Tsahkna 92. Ester Tuiksoo 93. Peeter Tulviste 94. Marika Tuus 95. Toomas Tõniste 96. Ken-Marti Vaher 97. Lauri Vahtre 98. Toomas Varek 99. Trivimi Velliste 100. Vladimir Velman 101. Harri Õunapuu Kasutatud kirjandus Ühiskonnaõpetuse 9. klassi õpik. (Lk. 57-60) http://www
sobivamat, süsteemi mängu võitmiseks on tarvis võita kolm geimi, kusjuures üks geim mängitakse 7 punktini (geimi lõpus viigiseisul 6:6 võib servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kahe punkti võiduni). Maailmameistrivõistlustel peaks uus süsteem esmakordselt kasutust leidma 2002. aastal. MEISTREID EESTIST Jüri Tarto, Jaak Nuuter, Boris Bogovski, Alfred Kivisaar, Peeter Pajumägi, Aleksander Adojaan, Tiit Vapper, Henry Aljand, Peeter Munitsõn, Ain Matvere, Kalle Kaljurand, Andres Ojamaa, Heiki Sorge, Raul Must, Helle Mall Pajumägi, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Marika Dolotova, Mare Reinberg, Ann Avarlaid, Terje Lall, Anneli Lambing, Kairi Viilup, Liia Dubkovskaja, Kelli Vilu, Kati Tolmoff, Piret Hamer, Helen Reino, Karoliine Hõim. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda , et sulgpall on läbi aegade mängitud mäng. See sobib nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Seda mängida on väga põnev ja lihtne
positsioon ning ta suudab tarneahela kõiki osapooli piisavalt kontrollida. Taolist tarneahela liidri positsiooni omavad praktikas näiteks Benetton ja IKEA. Tarneahela liider ei pruugi olla ainult jaemüüja. Autotööstuses on tootmist teenindavas tarneahelas selleks enamasti koostetehas. Tarneahela liidrid asuvad tavaliselt lõpptarbijaile lähedal. Ain Tulvi AS Schenker Kokkuvõte Lõppedes tahaksin ütelda seda, et sain teada väga olulisi asju tarneahelate liikumises ja kauba liikumises. Arvasin, et asjad käivad lihtsamalt kuid nii see kahjuks pole. Transportimine on väga keerukas samuti ka kaupade ja saadetiste kättetoimetamine lõpptarbijani. Sain aru kui palju riske on tarneahelas ja kuivõrd raske on ühel ettevõttel
Armenian Genocide Tallinn 2011 Contest Introducion..................................................................................................3 1. The Armenian Genocide and its causes..............................................................4 1.1. Armenian Genocide.................................................................................4 1.2. The Armenian Massacre...........................................................................4 1.3. Young Turks and the Young Turk Revolution..................................................5 1.4. Armenian Genocide, 1905-1917 period.........................................................5 1.5. Death marches.......................................................................................5 1.6. Extermination camps...............................................................................6 2. The consequences of Armenian Genocide....
detsembri pärastlõunal 2007 ja ta on maetud Rahumäe kalmistule. LOOMING ja STIIL LUULE Kross on üks neist vähestest kirjanikest, kes oli luuletajana sama tähtis, kui proosa kirjanikuna. Ta luuletas enamasti tulevikust, sest nagu ta ise ütles tasuski tollal ainult tulevikus elada, sest olevikku ei olnudki olemas. Tihtipeale olid tema luuletused iroonilised. Ta oli üks Eesti meisterlikumaid riimijaid. Temast sai aga koos abikaasa Ellen Niidu ja sõbra Ain Kaalepiga üks peamisi vabavärsi juurutajaid ning tollases kirjandusõhustikus oli see skandaalne. LUULEKOGUD: ,,Söerikastaja" (1958) ,,Kivist viiulid" (1964) ,,Lauljad laevavööridel" (1966) ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) NOVELLID 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: DANILA KUZNETSOV JUHENDAJA: AIN RANDI KOOD: 141273VDSR TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4
..................................6 Kurss rahule...........................................................................7 Loodearmee Petrogradi operatsioon....................................7 Narva kaitselahingud............................................................8 Tartu rahuläbirääkimised.....................................................8 Kasutatud materjal...............................................................9 Kasutatud materjal ,,Eesti ajalugu,, Tõnu Tannberg , Ain Mäesalu ,Tõnis Lukas , Mati Laur , Ago Pajur. ,,Eesti identiteet ja iseseisvus,, A.Bertriau http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas %C3%B5da_ja_Eesti_iseseisvumine/Eesti_Vabaduss%C3%B5da/ 9
Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas. Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_kett http://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon http://miksike.ee/docs/referaadid2005/ev_taasiseseisvumine_evelinviks1.htm
metsamassiivid (Elts, Marja, 2013). Suurkoovitaja pesa paikneb keskmise kõrgusega rohus, mõnikord mättal (Renno, 1993). Metsaski elab palju erinevaid liike üks neist on Händkakk (STRIX URALENSIS), kes on väikesearvuline haudelind, kes eelistab kuuse-segametsi või kuusikuid. Pesitsemiseks kasutab kulliliste, must-toonekure ja ronga vanu pesi või teeb pesa avarasse puuõõnde või murdunud tüve tüükale (Renno, 1993). 2012. aastal Meenikunno looduskaitsealal Ain Nurmla jt. poolt läbiviidud lindude inventuuri tulemusel selgus, et händkakke elab kaitsealal neli paari. Laanerähn (PICOIDES TRIDACTYLUS) on Eestis üsna väiksearvuline haudelind, elutseb enamasti kuusesegametsades ja kuusikutes, harvem kuusesegustes männikutes. Pesa raiub kuuse või lehtpuu tüvesse (Renno, 1993). Metsis (TETRAO UROGALLUS) eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad asuvad Eestis rabade ümbruse männikutes, kus
Kuressaare Ametikool Aärikoolituse osakond Arvutiteenidus Nimi ELEKTER Referaat Õpetaja: Ain Toom Kuressaare 2007 SISUKORD Arvutiteenidus.............................................................................................................................1 Elekter..................................................................................................................................... 1 Kuressaare 2007........................................................................................................
bakteritele mürgine võihape.Põllumullas toimuvad tavaliselt üheaegselt nii aroobne kui anaeroobne lag.Toitainete kadude vähendamiseks tuleb leida võimalus,et org aine mineraliseerumisel vabanevad toitained uute taimede poolt ära kasutatakse et mullas ei esineks tühipõlemist. Mikroorganismide elutegevuse optimumiks on 25-35C, temp tõusu kui langusega aeglustub se oluliselt ja külmade saabudes(mulla külmumisel) org ain lagundamist ei toimu. Mikroorg sattudes ebasoodsatesse tingimustesse,võitavad kaitseseisundi ja võivad nii oodata isegi tuhandeid aastaid. MULDADE DIAGNOSTIKA-tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire
Harju tänava haljastada 2002). Arheoloogi Jaan Tamme on samuti arvamusel, et kõige sobilikum on sellises olukorras varemed liivaga täites konserveerida ning peale rajada haljasala. Sel viisin suudaksid varemed kanda enda peal nii treppe kui ka purskkaeve. Toomas Vitsut on väga tabavalt öelnud, et Tallinna vanalinnas haljasala rajamine on unikaalne võimalus (Kallas 2007). Selline erakordne võimalus juhtub üliharva ning seda tuleb mõistlikult ära kasutada. Kadrioru pargi direktori, Ain Järve on küll seisukohal, et kõige õigem oleks ala hoonestada, kuid samas tõdeb, et ega tänapäeval pole Tallinnas palju pargipinda ja seda eriti vanalinnas. Tema sõnul võiks Tallinn olla ka rikkam modernsete haljastuselementide poolest (Jürgen 2006). Siinkohal ongi hea võimalus teha meie vanalinn ühe uue modernse haljasala võrra rikkamaks. Joonis 3. Vaade haljasalale Harju tänava poolt. Ala ei asu tänavaga samal joonel, vaid astmetena kõrgemal.
· inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. · Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. · Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. · Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just
Kolme aasta jooksul uuris ta Rahmaninovi loomingut ning ortodoksi muusika seoseid vene sümfonismiga ning juhatanud kaht suurt kontserti: 1996. aasta oktoobris Rahmaninovi kantaati "Kellad" (EMA sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas. Seda, et noorest eesti naisdirigendist sai Moskva Sümfooniaorkestri lemmik, märkis ära isegi Soome ajakirjandus. Ta on stazeerinud Peterburi konservatooriumis professor Ilja Mussini ja hiljem Leonid Kortchmari juures
teiste kirjanike omast. See, et ta armastust juba ette teadaolevalt ei leia, jätab ta tekstid emotsionaalselt otsekui õhku rippuma. Ma ei usu, et see on alati taotlus. Meeletu iha armastuse järele ja täielik võimetus seda kujutada on Õnnepalu teoste metafüüsiline teema. Ent võib-olla on see ka tema kui kirjaniku traagika. ,,Piiririik" jääb autori kreedoks Olin kunagi komisjonis, kes ,,Piiririigi" Balti Assamblee auhinnale esitas. Mäletan Ain Kaalepi sõnu: olgu peale, see on ju ikkagi kirjandus Feinschmecker'ite jaoks. Tõepoolest, ,,Piiririigis" on palju seda, mida on taotlenud kõigi aegade stilistid, olgu see siis bon mot, aperçu või midagi muud: jumalik vaimuvälgatus särava lause rüüs. ,,Piiririigist" võib näha, kui kaunilt kulgeb tekst, mida noor andekas autor komponeerib kui oma ainsat meistriteost. Esimese proovimise võlu jääb sõnadele alatiseks külge. Lauseid lõigates immitseb mahla nagu värskest salatist.
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 1kursus Ain Ilves Umbrohud Referaat 2 Olustveres 2009 Sissejuhatus Umbrohi on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte.
Elementaarosakeste füüsika Referaat 2011 Mis on elementaarosake ja kuidas neid liigitada? Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi.Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõige lihtsamad ja ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu aineline mateeria elementaarosakestest. Kõige loomulikumaks liigituse aluseks on jõud ehk vastastimõjud, mis osakeste vahel valitsevad : Nõrgeim jõud on gravitatsioonijõud. See tõimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk,et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik muuta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt, muutub ta suurte kehade juures tuntavaks.Näiteks maakera. Teiseks tunneme elektromagnetilisi jõude, mis on elektriliste ja mag...
Tähelepanu pöörati enamasti kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele algatati ka meristeempaljunduse labori projekteerimine. Sellel ajal sai Ülikooli botaanikaaed 2,5 hektarilise Tartu linna lõunaosas, Soinastes. kus 1990 järgmise direktori A. Pärna(1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleksi ehitus.1995-2001 oli direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001-2013 oli aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. 2003. aastal alustati lähistroopika kasvuhoone asemele uees troopikamaja ehitust ja see valmis 20016. aastal. Alates 1. jaanuarist 2014.aastal tekkis asutus TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed, mil liideti botaanikaaed loodusmuuseumiga. Tartu Ülikooli botaanikaaia avakollektsioonid Taimesüstemaatikaosakond Taimesüstemaatikaosakond on rajatud 1890. aastal. Suguluse alusel jagatakse õistaimed kaheks klassiks:
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Austria Belgium Bulgaria Croatia Czech Republic Cyprus Denmark Estonia Finland France Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Leidke rahvaarv neis riikides seisuga 1. jaanuar 2008. ja 1. jaanuar 2017. Arvutage rahvaarvu muutus (protsentides) viimase kümne aasta j...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Ain Kiisler Eliise Toomistu, Assol Saar, Helena Rattus, Kätlin Rahnel, Marit Loorits AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD Juhendaja: MENG Tõnis Hunt Tallinn 2014 1Singapuri sadam Singapuri sadam (PSA) on maailma kõige aktiivsem ümberlaadimise sõlmpunkt, selle põhitegevuseks ongi ümberlaadimine.Ümberlaadimiseks nimetatakse konteinerite teisaldamist
tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo, kelle meisterdatud kaunis särava kõla ja ülihea häälepüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder,Kalju Sarnit,Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: o August Teppo o Karl Kikas o Kalju Sarnit o Richard Reino o Aivar Teppo o Ants Taul o Juhan Uppin o Enrik Visla o Ain Lindvest o Margus Laugesaar o Mina näen rahvamuusika tulevikku vägagi jätkusuutlikuna. Iga aasta korrladatakse Viljandis pärimusmuusika festivali, samuti saab oppida rahvamuusikat kõrgkoolis. Viljandi lossimägedes tegutseb Pärimusmuusika Ait, mis on kaasaegne kontsertimaja ja kulrtuurikeskus. Aida keldris, mejesteetlike tellisvõlvide vahel, harjutavad pillimehed ning viivad oma
kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust. Ajaviiteline kirjandus pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver. 27. Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad ümberjaotumised, Vetemaa taandub, Kruusvall tõuseb. Merle Karusoo tegeles sotsioloogilise teatriga. 28. ''Vikerkaar'' (1986). Toimetaja Rein Veidemann. ''Akadeemia'' (1989). Toimetaja Ain Kaalep. 29. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool. Hoiak, mis järgnes modernismile. Argimütoloogia on päevakajaline veste, mis väljendab autori kavatsusi, kahtlusi ja kommentaare. Undilikuks stiiliks võib lugeda verd, pisaraid, naisi ja saatuslikke pöördeid. 30. Viidingu pseudonüüm oli Jüri Üdi. Usun, et alter-ego tekkimine andis suure panuse tema luulele, kuna julges ennast tänu Jüri Üdi nimele paremini ja julgemalt väljendada. 31
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA SADAMAMAJANDAMINE JA MERETRANSPORDI JUHTIMINE REFERAAT TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUSETTEVÕTTES ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: Ain Randi KOOD: TALLINN 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST.....................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Järve- ja meremuda Referaat Teele Sikka Juhendaja: Ain Vellak Tartu 2014 1 Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest.
valmistused uue muusikali jaoks juba käivad (Ilves. Eile...). Samuti korraldab Läänemaa Ühisgümnaasium pidevalt huvitavaid üritusi: erinevad kontserte, playbacke, jõuluballe, näituseid ning muid koolisiseseid üritusi. Meie kooli lühikese tegevusaja jooksul on tulnud koolil vahetada ka direktorit. Esimene direktor Leidi Schmidt läks pensionile 1. veebruaril 2018. Läänemaa Ühisgümnaasiumi uueks direktoriks sai Ain Iro, kes on varasemalt olnud Haapsalu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juht, Jõhvi gümnaasiumi õppealajuhataja ja direktori kohusetäitja ning Viljandi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummali sõnul oli komisjoni otsus üksmeelne. Iro sõnul näeb ta koolielu otsuste tegemisel tähtist rolli õpilasesindusel ning peab oluliseks, et õpilased saaksid õpikeskkonna kui ka õppekava teemadel kaasa rääkida. (Kann. Ain...)
j-nda rea muutmise teel. Nimelt j-ndasse ritta kirjutatakse i-nda rea elemendid. Juhul kui i = j on |Ai(j) | = 0, sest maatriksil Ai(j) on i-s ja j-s rida u ¨hesugused. Samas i = j korral |Ai(j) | = |A|. Seega |Ai(j) | = |A|ij . (6.3) Arendame determinanti |Ai(j) | n¨ uu¨d j-nda rea j¨argi. Valemi (4.6) abil praegu saame |Ai(j) | = ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn . (6.4) Siin on vaja r~ohutada, et iga i korral on j-nda rea elementide algebralised t¨aiendid u ¨hesugused, nimelt maatriksi A j-nda rea omad. V~orreldes n¨ uu¨d valemeid (6.3) ja (6.4) ja kasutades (1.4), saame ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn = |A|ij , i, j Nn . (6.5) Lugejal palume t~oestada, et kui kirjaldatud m~ottek¨ aigud viime l¨abi j-nda veeru jaoks, me saame
j-nda rea muutmise teel. Nimelt j-ndasse ritta kirjutatakse i-nda rea elemendid. Juhul kui i = j on |Ai(j) | = 0, sest maatriksil Ai(j) on i-s ja j-s rida u ¨hesugused. Samas i = j korral |Ai(j) | = |A|. Seega |Ai(j) | = |A|δij . (6.3) Arendame determinanti |Ai(j) | n¨ uu¨d j-nda rea j¨argi. Valemi (4.6) abil praegu saame |Ai(j) | = ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn . (6.4) Siin on vaja r˜ohutada, et iga i korral on j-nda rea elementide algebralised t¨aiendid u ¨hesugused, nimelt maatriksi A j-nda rea omad. V˜orreldes n¨ uu¨d valemeid (6.3) ja (6.4) ja kasutades (1.4), saame ai1 Aj1 + ai2 Aj2 + . . . + ain Ajn = |A|δij , ∀ i, j ∈ Nn . (6.5) Lugejal palume t˜oestada, et kui kirjaldatud m˜ottek¨ aigud viime l¨abi j-nda veeru jaoks, me saame
Täpselt sama lugu on ka elementaarosakeste maailmas, kus suurem hulk osakesi on sellised, mis lagunevad kiiresti juba hästituntud osakesteks. Ometi on nende tundmine oluline selleks, et mõista osakeste süsteemi ja omadusi. Analoogselt ei teaks me midagi tuuma ehitusest, kui ei õpiks seda tundma kõikvõimalikke tuumareaktsioone uurides. 10 Kasutatud kirjandus · Füüsika õpik (12.klassile) Ain Ainsaar · http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_f%C3%BC%C3%BCsika · http://www.kbfi.ee/?id=19 · http://et.wikipedia.org/wiki/Vaheosakesed · http://et.wikipedia.org/wiki/Kvark · http://en.wikipedia.org/wiki/Lepton · http://et.wikipedia.org/wiki/Antiosake · http://www.annaabi.com/otsing-antiosakesed · http://www.hot.ee/osakesed/3x5.html 11
muusik, esineb löökpillimängijana( Ultima Thule, Eldorado), Olavi Kõrre, kes on samuti vabakutseline muusik( Kukerpillid), Riho Ridbeck (dirigent, laulja), Kadi Selde vabakutseline laulja, Elo Toodo lauluõpetaja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuldaja. Kiigelaulukuuik on koostööd teinud veel paljude teiste Eesti pillimeestega nagu Taavo Remme, Villu Veski, Jaak Jürisson, Raivo Tafenau, Ain Agan, Ivo Varts, Ain Varts, Raul Sööt jpt, aga Kuuiku suurim sõber on siiani Olav Ehala, kes on ansamblis helilooja, klaverisaatja ja konferansjee. Kuuik on välja andnud 3 CD plaati, millel kõlavad Eesti heliloojate laulud, enamus neid on tulnud Olav Ehala ja Toomas Rulli sulest. 4. OLAV EHALA JA 4. KESKKOOL 11 Olav Ehala on lõpetanud Tallinna 4
võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. 12 Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Luuletus "Vabadus" Raske on vabadust kanda, sest vabadus tähendab maalide mõtlemist, laulude loomist ja viiside viimistluspiinu.
Skolbeltsõni juhtimisel Pamiiris. Aastast 1957 rakendatakse kosmilise kiirguse uurimisel Maa tehiskaaslasi jt. kosmoselennuaparaate. 1958 avastati Maa kiirgusvöönd, mille ehitust on pidevalt täpsustatud.[4] 7 Kasutatud allikad 1. http://www.fyysika.ee/uudised/?p=974 2. http://imagine.gsfc.nasa.gov/docs/science/know_l1/cosmic_rays.html (Tõlkis Kristen Sepp, originaaltekst: Lisa1) 3. Füüsika õpik 12. klassile, Ain Ainsaar, lk 49 Kosmilised kiired, lõik 4 ja 5, Tallinn ,,Koolibri" 1996 4. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, Tallinn 1972 8 LISA 1 What are cosmic rays? Galactic cosmic rays (GCRs) are the high-energy particles that flow into our solar system from far away in the Galaxy. GCRs are mostly pieces of atoms:protons, electrons, and atomic nuclei which
See on Keskpäev. Kõige lüürilisem signaali läbi aegade pakub kahtelmata sonetivorm, mistõttu teise perioodi Kangro käsitlemise aluseks võiks valida just soneti vaatluse, sest õigupoolest läbib soneti struktuur kogu tema luulet. Bernard Kangro on avaldanud ligi 100 sonetti ja arvestades tema kuulsat lauset, et avaldatu moodustab tegelikult kirjutatust umbes poole, võiksime sellele arvule ehk teist sama palju lisada. Autori enda sõnul see sonettide puhul siiski nii ei olevat. Ain Kaalep on jaganud Kangro sonetiloomingu kolme järku: 1) esikkogu ,,Sonetid" ja selle lähim ümbrus; 2) sonetitsüklid ,,Vana Võrumaa" (,,Tulease") ja ,,Veebruar" samanimelisest kogust; 3) sonetipärg ,, Eikuskimaa, meta-maailm" (,,Allikad silla juures"). See ühtib Bernard Kangro loomingu üldisema periodiseeringuga. Esimest perioodi iseloomustab itaalia, teist inglise sonett, kusjuures kolmanda perioodi sonetipärg võtab kahtlemata kokku Kangro kui sonetilooja kõik poeetilised võimed
laadiga). Sulaaja fenomen kui pöördeline nähtus (noore luule tuuma oluliselt kujundajad, kes teevad esimesed avalöögid): Jaan Kross esmalt tuntus luuletajana. Esimene "Söerikastaja" (satiiriline luule, kasutab seda jõulisemalt ja eksperimentaalselt nii vormis kui ka sisus). Kahetähenduslik pealkiri, ridadevaheline poeetika. Ellen Niit vabavärsiline luule, läheb ajavaimuga kaasa. Traditsiooniline laad. Tähtis lastekirjandus. Ain Kaalep vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst. Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist). 2 selgemalt teenäitajat: Jaan Kross (eksperimentaalsed võtteid, vabavärssi, nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3
ühiskonnas. Tekkisid ju uued linnad ning paranaes ka inimeste haridustase. Linnasid laastasid küll pidevad katkud ja tulekahjud, kui ka neist sai õppida. Arenes ka meditsiin ja hakati ehitama kivist maju ning pilliroost katused asendati muude materjalidega. Kuigi linnades oli veel palju arenguruumi oli keskaeg siiski samm lähemale kaasajale. Kasutatud kirjandus: 1. Raamat - ,,Keskaeg" Christine Sagnier 2. ,,Eesti ajalugu"-õpik 11. kalssile, Küllo Arjakas, Mati Laur,Tõnis Lukas, Ain Mäesalu 3. ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi.
Algoritmide ja andmestruktuuride
Praktikum
Sügis 2009
Koostas: Elli Kopli
Juhendas: Ain Isotamm
Praktikum 2 (14.09.2009)
Ülesanne 1
Koosta programm, mis küsib kasutjalt lause ja siis pöörab selle ümber. Programmi ajaline
keeukus on O(n).
Lahendus
#include
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe Aatomifüüsika Referaat Juhendaja: Õp. Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: SISUKORD:................................................................................................................................3 1.Ajalugu.....................................................................................................................................5 1.1Antiikaja atomistika........................................................................................................... 5 1.2 Uusaja atomistika........
õitsengust, Eesti kodanluse koostööd fasistidega, metsavendade tegevust ja Nõukogude Eesti ajaloo võltsijaid". Selle plaani täitmist arutasid ning koostasid realiseerimisplaani EKP KK büroo liikmed Karl Vaino (EKP KK I sekretär), Arnold Rüütel (Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees), Bruno Saul, Gennadi Aljosin, Ganjusov, Rein Ristlaan (EKP KK ideoloogiasekretär), Artur Bernhard Ups, Karl Kortelainen (Eesti NSV Julgeoleku Komitee esimees), Liiv, Ain Soidla ja Indrek Toome (Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe I asetäitja). 17.detsembril 1987 oli EKP KK büroo istung, millel kinnitati eespool toodud NLKP KK määruse täitmise esmaste ürituste plaan ja otsustati 22.detsembril 1987 kokku kutsuda ENSV parteiaktiivi nõupidamine ideoloogiaküsimuses.
Reljeef on madal, vaid kontuurilt sisse süvendatud seda nimetatakse pinnakunstiks. Figuuri kujutati ,,egiptuse poosis". Käsituslaad oli pinnaline ja inimesi asetati pildile tähtsuse järjekorras mida tähtsam, seda suurem. Naiste kuju oli graatsiline. Figuuride vahel olid selgitavad hieroglüüfid. Maalidel oli kompositsioon väga hea ning värvilahendused olid suurepärased. Kasutatud materjal "Inimene, ühiskond, kultuur I" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava http://wiki.zzz.ee/index.php/Egiptus http://www.ancientegypt.co.uk/mummies/index.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/religioon_vana_egiptuses_leilalille.htm
Lihula Reaalkoolis riigikaitse tunde, kus pani rõhku relvaõppele ja laskeharjutustele. Pärast Kaitseliidu likvideerimist juunis 1940 viidi Rebane 1. augustil 1940 üle Tallinnasse Auto- Tankirügementi kergetankirühma ülemaks. 22. Eesti Territoriaalses Laskurkorpuses teenimise ajal olevat Eesti NSV RJK rehabiliteerimisgrupi töötaja Valdur Timuski väitel nõukogude riikliku julgeoleku sõjaväeline vastuluure värvanud Alfons Rebase salajaseks kaastöötajaks[4]. (vt. ka Ain Mere) 25. septembril 1940 sündis Rebase ja Agnia ainus laps Tiiu, kuid ta suri järgmisel päeval. Rebane on väitnud, et Tiiu vaim kaitses teda hilisemates lahingutes. 25. oktoobril saadeti Rebane erru. Seejärel töötas ta 1941. aasta maini Lasnamäel ehitustöölisena. Rebane teise maailmasõja ajal Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
