a h e l. V e n id k a u k o g u ta s e o rg a n is m t k o u ain e vh tu se jäk p ro d uti S u rve in g Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). Väike vereringe K o p s u d e k a u v ib e n o s e
välja käija, eriti meie praeguse kliima juures, kus pole talve väga pikalt. Suuri laojääke toodete müügi lõppedes pole, kuna tooteid võetakse vähe sisse ja kui inimesel on tõesti soovi, siis on ka võimalus tellida. KASUTATUD KIRJANDUS https://www.kaubamaja.ee/ilu/brandid/nyx-professional-makeup https://sportland.ee/tooted/?sort=recent&category=cross-country-skiing- 2&category=alpine-skiing Logistika ja tarneahela juhimine- Ain Kiisler lk 329, 330 8
● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab juhendamisel nõuetekohaselt materjale ja konstruktsioonielemente, kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid.)
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1.2 Tänapäeva jazzi ..............................................................................................................................4 Eesti jazzi kujunemine...............................................................................................................................6 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis.........
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik PEST- ANALÜÜS AS VÕRU VEE NÄITEL Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS AS Võru Vesi asub Võru linnas, Võru maakonnas. AS Võru Vesi kui vee-ettevõtja peamised tootmisvahendid (puurkaevud, reoveepuhastid jm rajatised ning seadmed) ja hooldatavad hooned ning rajatised asuvad Võru linna ja Kose aleviku territooriumil. AS Võru Vesi on Võru linnas tegutsev vee-ettevõtja, kes lisaks Võru linnale teenindab ka Võru valla Kose alevikku ja Võru linna lähiümbrust. Ettevõtte kontor asub Võru linna ääres
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 2kursus Ain Ilves Mesilaste korjebaas Referaat Olustveres 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Mesilaste korjemaa........................................................................
eelised: 1) kasutab kogu infot 2) on aluseks paljudele teistele näitajatele 15 Aritmeetilise keskmise puudused: 1) kui jaotus on mitmetipuline või U- kujuline, siis ei pruugi aritm. keskmine olla tunnuse kuigi iseloomulik väärtus 2) on tugev abstraktsioon, sellist väärtust ei pruugi tunnusel esineda 16 Koostada pingerida alljärgneva tabeli põhjal Õppeaine Maht Ain Paul Tiit tundides Matemaatik 80 5 4 5 a Füüsika 60 4 3 3 Keemia 40 3 5 4 17 Jalgrattur sõitis 48km kiirusega 16km/h, 60km keskmise kiirusega 15km/h ja 65km kiirusega 13km/h. Arvuta jalgratturi keskmine kiirus. 18 Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas ühepalju. Tähis Me
ebavõrdsus kadus, mõlemad klassid moodustasid Rooma aristokraatia ,ning tühistati ka nende vaheline abielu keeld. Tooga Tuunika KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/seggo/failid/rooma.doc http://kaur.pri.ee/?p=60 http://www.laborint.com/12a/uploads/files/ajalugu__olustik_ja_argielu_roomas.doc http://miksike.com/docs/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.htm INIMENE, ÜHISKOND , KULTUUR Iosa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava, koostaja Helmut Piirimäe) ANTIIGILEKSIKON 2
Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis
vaatluste põhjal on Võrtsjärves jäänähtude keskmine algus 14. novembril ja jäätumise algus 28. novembril, siis 2006.a. tekkis jääkaas juba novembri esimese nädalavahetuse paiku. Kui see jää peakski jääma ning lähipäevade soe ilm ja tuuled seda ei purusta, hakkab järvevee hapnik juba varakult jääalustes protsessides vähenema. Õnneks oli üleeilseks jääkaane all veel vaid järve madalam lõunapoolsem ots, suurem osa järvest aga jäävaba. Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalti sõnul ei suutnud veevaegust leevendada ka sügisesed vihmad. Maapind oli suvest saati sedavõrd kuiv, et sajuveed kadusid pinnasesse ega toitnud jõgesid ja kraave, mis vett järve toonuks." (Raudvere, 2006) Kõrge veetase ja selle tagajärjed On olnud ka vastupidiseid näiteid veetaseme kohta: "Võrtsjärve kaldale on kuhjunud mitme meetri kõrgused jäähunnikud, sest hiljutine torm pani järvel jää liikuma. Lisaks varajasele jääminekule on Võrtsjärve veetase jaanuari
Johan Laidoner Sündis 12. veebruaril 1884 Viiratsi Vallas Sakalamaal. Lõpetas 1905.a. Vilniuse Sõjakooli oma lennu parimana, teenis Gruusias, pääses 1909.a. kindralstaabi akadeemiasse, mille lõpeats 1912.aastal. I Maailmasõja ajal ülendati Laidoneri korduvalt kuni alampolkovniku auastme ja diviisi staabiülema ametini. 1917. aasta lõpul asus juhtima 1. Eesti diviisi, korraldas riigikaitset ja välisabi. 1918 määrati J. Laidoner vägede ülemjuhatajaks, kellena viis sõja võiduka lõpuni. Tegutses ülemjuhatajana ka pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumist. Laidoner korraldas ümber riigikaitse ja taastas Kaitseliidu tegevuse. Samal ajal oli ta aktiivne riigikogu liige, esindas Eestit Rahvasteliidus ja rahvusvahelistel konverentsidel. Riigi kaitsevõime aluseks pidas Laidoner stabiilset majandust ja tehnilist arengut. Seepärast on loomulik, et ta toetas kindlalt iseseisva Tallinna Tehnikaülikooli loo...
· "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" 7 · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) 8 4. KERTTU RAKKE Kerttu Rakke ( Kadi Kuus) on sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas. Ta on eesti
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond T-3 Joosep Alliksoon Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2008 Astronoomia ajalugu:...........................................................................................................3 Kuu: .....................................................................................................................................3 Päike:....................................................................................................................................4 Tähed:..
eestlastest koosnev jalaväerügement JR 200. Kes olid soomepoisid ? v Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. v Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST. v Selle nimel langes Soomes 178 meest. Kes olid soomepoisid ? v Kuulsamad soomepoisid: Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt. Talvesõda v Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud.
kasetohtu mässituna maapinda asetatud tõenäoliselt 13. sajandi esimesel veerandil. «Kokku oli seal oma paar kilo pronksi, sealhulgas imeline ristripatsite ja kuljustega kee, pronksspiraalidest valmistatud vöö, kaks noatuppe ja hoburaudsõlg,» ütles Kriiska. 5. Mihkli kirik Pärnumaal keskaegse Mihkli kiriku võlvidepealse puhastamisel leiti kirikusse veetud mullakihist inimluid. «Esines põhiliselt väiksemaid luid, koljusid ja suuremaid jalaluid sinna ei veetud,» ütleb arheoloog Ain Mäesalu. Miks võeti kiriku kõrvalt mulda koos matustest pärinevate luudega ja veeti võlvide peale, pole teada. Mulla seest tuli välja ka panuseid sõrmus, noad, pannal ja mitu hõbemünti. Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid väljakaevamised selgust ka kiriku ajalukku. Võlvikandades kaevamisel selgus, et algselt oli
Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana. Ciabatta esmakordselt toodetud Liguria ,võid leida igalt Itaalia ...
- üle 90 kg Võistlus koosneb kolmest osast: 1. Keha proportsioonide võrdlev hindamine 2. Individuaalne vabaposeerimine (vabakava pikkus meestel on 1 minut ja naistel 1,5 minutit) 3. Kohustuslike pooside võrdlev hindamine. Amatööride maailmameistriks tulnud Olev Annus, naistest Inna Uit, Euroopa meistriks Ain Paavo. Silmapaistvalt ja edukalt on veel Eestit esindanud Indrek Otsus, Jevgeni Selnuhhin, A. Aleksejev, Merike Madar, Marek Kalmus, Ott Kiivikas. Eesti Tõstespordi Liit korraldab ka võistlusi SANGPOMMI KAHEVÕISTLUSES, milles peetakse ka EM ja MM võistlusi (Ida-Euroopas). Sangpommi kahevõistluses võisteldakse - sangpommi tõukamises - sangpommi rebimises nii parema kui ka vasaku käega Sangpommide (kahe pommi) tõukamine rinnalt toimub püstiasendis
.....21 Lisa 1. Küsitlus.....................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks "Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside huvi käsipalli vastu", kuna minu perekonnas on käsipall alati tähtsal kohal olnud. 1974.-1997. aastani tegeles ka minu isa Ain Luukas aktiivselt käsipalliga. Käsipalliklubi HC Kehra on üks Kehra sümbolitest. Kui küsida mõne inimese käest, mis seondub talle Kehraga, siis vastatakse, kas Kehra paberitehas või käsipalliklubi HC Kehra. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida kuidas väljendub Kehra Gümnaasiumi 5.-9. klasside õpilaste huvi käsipalli vastu. Valisin selle teema, et saada teada, kui populaarne on käsipall põhikooli õpilaste seas. Töö hüpoteesiks seadsin väite, et Kehra Gümnaasiumi 5.-9
üldse. 1974. aastal kirjutatud "Laulja" Kristjan Jaak Petersoni tekstile (meeskoorile, orelile ja löökpillidele) on pühendatud Gustav Ernesaksale. Tormis seostab "laulja" ja "valguseallika" kujundid Petersoni tekstis Ernesaksaga, kasutades teoses muusikalisi tsitaate kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm". "Pikse litaania" (meeskoorile ja suurele trummile, 1974) teksti on kohandanud Ain Kaalep 1644. aastast säilinud loitsu järgi. Tekst on seotud samanistliku rituaaliga vihma väljakutsumiseks, et päästa põuast kõrbenud vilja. Nii selles teoses kui ka Tormise hilisemas loomingus on folkloorne aines ühendatud orgaaniliselt 20. sajandi väljendusvahenditega. Oma olemuselt on vanade loodususundi rituaalidega seotud ka "Raua needmine" (1972). Olulise impulsi sai Tormis selle teose kirjutamiseks Moskvas 1970. aastal toimunud
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 s...
· "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar ) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) [3] 6 2.3 Filmistsenaariumid "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) " Tom ja Fluffy" (1998) "Libarebased ja koolijad" (1998) "Saamueli Internet " (2001)
Nende ehitatud püramiide peetakse 7 maailma ime hulka. Egiptlastel olid kunstis ranged reeglid. Nende teosed on väga iseloomulikud ja erilised. Tänu uskumustele ja rangetele seadustele püsis epiptuse kunst umbes 2500 aastat muutumatuna. Oma lõpuaegadel hakkas ta aga muutuma, sest seda mõjutasid teiste rahvaste kunstid, kuni ta hääbus. Kasutatud kirjandus Raamat: "Inimene, ühiskond, kultuur" autorid: Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Mart Tänav koostanud: Helmut Piirimäe lk 40-44 Raamat: "Kunstiraamat noortele" autor: Tiiu Viirand lk 14-18 Internet: http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/egiptus.htm, http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm astmikpüramiid Egiptuse sammas kiilkiri mastaba mastaba läbilõige Sfinks vaarao kuju
inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Siin olid poeedile inspiratsiooni allikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof- füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just niikaua, kui
tselluloos), 2.lingiin, toitained, mis on taimedele kõige kergemini soojust(kalorites) kulub ühe grammi mulla 3.lämmastikuühendid(valgud), 4.rasvad, vaigud, kättesaadavad. soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mulla vahad ja parkained. suurem osa toitaineid on mullas lahustamatute soojusmahtuvus sõltub suurel määral tema Mulla org ain jaotatakse:1 lagunemata ja ühenditena, mis aja jooksul murenemis niiskusest. Veehulga suurenemisega mullas poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused protsesside tulemusena järjest lahustuvaks suureneb ka soojusmahtuvus. (mittespetsiifiline osa 5-15% kogu org ainest, muutuvad. Mullaõhus olevaid toitainetest Mulla soojusjuhtvus- läbivus cal/1sek 1 cm saab mullast mehhaaniliselt eraldada
Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................................2 Sidepataljoni ajalugu........................................................................................................3 Sümbolid..........................................................................................................................5 Vapp.............................................................................................................................5 Lipp..............................................................................................................................5 Väljaõppetegevus väeosas............................................................................................... 6 Sportimine ja vaba ...
juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2006; ise ka lavastaja) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid: · "Setu vurle küüsis" (1993) · "Keegi veel" (1997) · "Tom ja Fluffy" (1997)
kellena sa paistad, aitab sul saada selleks, kelleks sa tahad. (2) Minu meelest võib selline käitumine kohati olla õigustatud, sest kui osadesse firmadesse tööintervjuule minnes või äripartneriga kohtudes sa ei näi rikas, üleolev ja võimukas siis sul ei pruugi olla mingit võimalust ka selliseks saada, sest sind ei pruugita võtta tõsiselt. Edukaks inimeseks saamise poole pürgimine toob sageli kaasa ka teistsuguseid probleeme kui ainult äris ebaõnnestumise. Ma nõustun täiesti Ain Aaviksooga selles osas et suur osa Eesti ühiskonnast on orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja on jätnud unarusse oma tervise, kiskudes alla nii elukvaliteedi. Aaviksoo sõnul algab kõik isikliku elu tasandil kehtivatest väärtushinnangutest ja jõuab kokkuvõttes riiklikul tasandil langetatavate otsusteni. (3) Kuigi tänapäeval peetakse mehi ja naisi võrdseteks, pole see alati nii olnud. Naiste sooviga tööturule siseneda on tekkinud ka mõningaid probleeme
5-m teleskoobi remont - aluminiseeritakse peeglid. · 2001 - Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). · 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. · 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. · 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming. · 2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõdab kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi. · 2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakatakse registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N. 7 · 2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkab tööle uus Interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
36606050218 Kaido Mets Juhatus peadirektor 1000 36902060217 Heiki Käbi Juhatus infodirektor 900 37107071234 Tiit Sirel Finantsosakond müügiagent 450 46207032341 Aino Pappel Raamatupidamine raamatupidaja 330 35107040218 Leo Mänd Juhatus majandusdirektor 920 35110130218 Toomas Männik Tootmisosakond maaler 350 37305040217 Ain Õunapuu Tootmisosakond puusepp 410 44306050216 Kersti Männisalu Plaaniosakond peaökonomist 600 34110050216 Aavo Männimets Plaaniosakond ökonomist 370 ). ( . . . Töö algus Sugu Synnikuupäev 1.09.1998 #REF! 1.01.1988 #REF! 1.04.1986 #REF! 1.09.1995 #REF! 1.05.1994 #REF! 5.09.1985 #REF! 11.11.1986 #REF! 5.07.1998 #REF! 11.09.1993 #REF! 1.08.1995 #REF! 11.06
11 Autor propageerib seisukohta "kõige tähtsam proovigem liikuda üheskoos ühiskonna poole, kus tervis kui tervik on väärtus, mida toetavad nii poliitika kui ka meie, kõrvalseisvad inimesed".12 Ei oma tähtsust, kui palju on ühel või teisel indiviidil eraomandis kinnisvara või eramaad ning milliste (mõjutus)vahendite ja võimalustega on see omale kuhjatud. Oluline on tervis, nii vaimne kui psüühiline, et adekvaatselt 7 Tähistatud eravaldus kohustab võõraid, Ain Avela, Eesti Päevaleht, 14.08.2000, http://www.ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1739/rubr_artiklid_173901 8 Suur ühiskond, Raivo Vetik, Tallinna ülikooli võrdleva poliitika professor www.iiss.ee/files/raivolühikokkuvõte4.doc 9 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 10 Jaan Kapilnski, Kas demokraatia lõpu poole? http://jaan.kaplinski.com/new/demokraatialõpp.html 11
Antivälja ka kirjanduslikke ajakirju (Tulimuld ja Mana). Kuni 60-ndate keskpaigani ilmus välismaal rohkem eesti keelseid kirjandusteoseid, kui Eestis. 1945 moodustati Välismaine Eesti kirjanike Liit. Teemad, millest kirjutati: kodumaa, okupeerimine, üleelamised, lahkumisteeond, paguluse argipäev, müstika. Pagulaskirjanduse proosa teemad: 1) Kodumaa ajalugu ja olu enne II maailmasõda A. Gailit ,,Üle rahutu vee", A. Mägi ,,Kaevikute kroonika", Ain Kalmus ,,Jumalad lahkuvad maalt", Gert Helbemäe ,,30.ndate aastate Tallinn", Karl Ristikivi ,,Hingede öö" 2) Sõda ja kodumaalt põgenemine Agu Kask ,,Kartuse ja lootuse vahel", Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" I-II Pagulasluule: 1) Igatsusluuletused, mälestuspildid (nostalgia) -(Under, Suits, Adson) 2) Vastuhaku kuulutamine, tõotus kätte maksta (Visnapuu, Lepik)
10 võimalik on ka riimitu luule. Vabaneti arusaamisest, et ainus ja õige luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. *11.moderism- uuenduslikkust taotlev suund 19. saj. lõpu ja 20. saj. kirjanduses, kunstis ja muusikas 1.3.1. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabavärsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep). 2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka12. 3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused. 4. Murdeluule kirjutamine elavnes. 5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. 1.4. Proosa 1960ndate luulevaimustuses jääb proosa siiski varju. Kirjutajaid ja teoseid napib, tiraažid13 langevad, lugejahuvi vaibub. Proosakirjanikena debüteerisid Enn Vetemaa, Mati Unt, Arvo Valton, Mats Traat, Aimee Beekman, Jüri Tuulik, Ülo Tuulik. 1
27. aastal, mil Oskar Luts kirjutas oma venna Theodor Lutsu filmikompanii Estonia-Film tarbeks isegi stsenaariumi. Tookord filmist siiski asja ei saanud, "Kevade" ainetel valmis samanimeline film alles 1970. aastal rezissöör Arvo Kruusemendi, käe all. See kuulub koos sama rezissööri tehtud järgedega nüüdseks vankumatult Eesti kinoklassikasse, mitme põlvkonna jaoks seostuvad Lutsu tegelaskujud just toonaste näitlejatega (nt Toots Aare Laanemets, Tõnisson Ain Lutsepp, Lible Kaljo Kiisk). "Kevade" lavastamisest kõneles 1984. aasta muusikaline mängufilm "Kevad südames" (peaosas noor kontratenor Toomas Uibo). "Kevade" põhjal on loodud ka ballett. Kevade on 21 trükis ja 13 keeles. Kasutatud Kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts 2.http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php? option=com_content&view=article&id=229%3Aoskar-luts- elulugu&catid=51%3Avirtuaalnaeitused&Itemid=120
teemaks pigem esteetikauuringute ja kunstifilosoofia all; Ka kirjandusteadus tegeleb poeetika küsimustega; Kirjanikud loovad endale ise poeetika: subjektiivselt, produktile suunatult, nö projektipõhiselt. Autoripoeetika. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn : Keel ja Kirjandus, 2003. (ka võrguteavikuna) Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias. Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-
Üleminek muinasajast keskaega Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Maade jagamine · Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule 1/3 vallutatud maast. · 1222. aastal puhkenud eestlaste ülestõus lõi kõik seinised jaotusplaanid segi ning maa tagasivallutamisel langesid seni Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa Mõõgavendade ordu kätte. · Taanile jäid vaid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Maade jagamine · 1224 aastal enne Tartu vallutamist sõlmisid Riia piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taa...
tuumades. Siis paljuneb reaktsioon suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128... Selline ahelreaktsioon viib plahvatuseni, sest ta areneb väga kiiresti. Paljunemistegur tuumapommi näitel Vastavalt eelmisel slaidil olnud infole kulgebki tuumapommi lõhkemine. Tuumapommi kutsutakse sageli aatompommiks, kuid see pole sisuliselt päris korrektne. Kasutatud materjalid "Füüsika XII klassile" Ain Ainsaar Vikipeedia, vaba entsuklopeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Genesis Science Mission, Youtube http://www.youtube.com/user/chuckpcr? feature=watch Chellesei, Youtube http://www.youtube.com/user/Chellesei?feature=watch Google Images http://www.google.com/imghp?hl=en&tab=ii Referaat "Hiroshima", Miksike http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiroshima_mari_liis.htm Goethe Institut http://www.goethe
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:..........................................................................................................
1344. aasta veebruaris, kui meri oli viimaks jäätunud, asusid orduväed ka sõjaretke Saaremaale. Saarlased olid end kindlustanud linnuses, mida arvatakse asuvat praeguse Pamma küla lähedal Kooljamägedel. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. Kaotatud lahing ei murnud siiski saarlaste võitlusvaimu: juba samal kevadel, kui orduväed saarelt lahkusid, puhkes taas ülestõu. 1345. aasta alguseks kogus ordu kokku suure armee, kuhu tuldi nii üle Euroopa kui ka mujalt Liivimaalt. Armee tungis taaskord üle jää Saaremaale. Seekord toimus otsustav lahing Maasilinna juures (toona tuntud Maansaare nime all).
Punktisumma Sinclairi järgi I Leho Pent /76kg/ SK Vargamäe 245 kg 308,7 7 (R 110kg; T 135kg) II Martin Metsma /73kg/ SK Vargamäe 221kg 285,3 (R 98kg; T 123kg) III Ain Pent /60kg/ SK Vargamäe 183 kg 270,2 (R 80kg; T 103kg) 4. Igor Ivanov /60kg/ SK Ülo 178 kg 262,7 (R 78kg; T 100kg) 5. Ramin Bagirov /75kg/ SK TUPO 193 kg 245,1 (R 85kg; T 108kg) 6
1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini ooperiga "Tosca" ja lastelavastusega "Väikese onu saaga" Rootsis. Uppsalast toodud Shakespeare'i- laval mängiti 1998. aasta kevadel Shakespeare'i komöödiat "Kaheteistkümnes öö", lavastajaks Finn Poulsen Uppsalast. 1998 - balletijuhi kohale asus Mare Tommingas. 1999. aastal sai Vanemuise draamajuhiks Ain Mäeots ja muusikajuhiks Mihkel Kütson. 2004. aastal asus muusikajuhi kohale Hendrik Vestmann, 2006. aastal vahetas ta välja Toomas Vavilov. 2003. aasta sügisel lahkus teatrijuhi kohalt Jaak Viller ja kultuuriministeerium määras teatrijuhiks Aivar Mäe. 2007. aasta alguses asus teatrijuhi ametisse senine peaprodutsent Paavo Nõgene. Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi http://www.epl.ee/artikkel/453805
Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2 hõbemedali ja Alfred Schmidt (hilisema nimega Ain Sillas) sulgkaalu kolmevõistluses hõbemedali. Need olümpiamängud tõstsid spordi populaarsust tohutult, kasvas nii sportlaste kui spordiseltside arv. Kõige rohkem laienes kergejõustiku, jalgpalli, maadluse ja tõstmise kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega
22. september 2008.a. Majandusmatemaatika ja Statistika Õppejõud: Silvi Malv Ainepunkte: 4,0 Maht tundides: 160 Hindamisviis: eksam, + teha kõik kontrolltööd tundides (2 matemaatikas ja 1 statistikas) + 1 kodune uurimus Statistika valdkonnas (nt. Omad kulud). MAATRIKSID Maatriks - ristküliku kujuline arvude tabel, kus m-arvud on pandud m-ridasse ja n-arvud on pandud n-veergu. Maatriksis olevaid arvu nim. elementideks, neid pannakse sulgudesse () või [] või ||. a11 a12 ... a1n A= a21 a22 ... a2n = (aij)mn m rida am1 am2 ... amn Arves kõige oluliseim info on summa, hinded, kogus. n - veerg Igal real on oma number. MAATRIKSITE PÕH...
onepagefree.com/files/Elementaarosakesed%5B1%5D.pdf 3.) http://et.wikipedia.org/wiki/Gravitatsioonij%C3%B5ud 4.) http://et.wikipedia.org/wiki/Elektromagnetiline_vastastikm%C3%B5ju 5.) http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5rk_vastastikm%C3%B5ju 6.) http://et.wikipedia.org/wiki/Tugev_vastastikm%C3%B5ju 7.) http://www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakesed.pdf 8.) http://www.kiirguskeskus.ee/image/looduslik_kiirgus.pdf 9.) http://www.geenius.eu/fail/597/Elementaarosakesete-fuusika 10.) Ain Ainsaar, FÜÜSIKA XII klassile, Tallinn ,,Koolibri", 1996 12
· Antiikkirjanduses arvestati pikkade ja lühikeste silpide vaheldumist, mille erinevad kombinatsioonid moodustasid värsijalad (nt jamb on kombinatsioon lühike - pikk; trohheus pikk - lühike, daktül pikk - lühike - lühike) Värsijalad moodustasid kokku värsi (nt heksameetri) ja värsside rühmad (nt distihon). Germaani keeltes ei arvestata mitte silbi pikkust, vaid rõhku. Romaani keeltes arvestatakse silpide arvu. Rõhuküsimus on suhteliselt ebaoluline. · Ain Kaalep tunnustab viit värsisüsteemi: silbilis-rõhulist, rõhulist, vabavärsilist, silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83). · Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases
On olemas ettevõtteid kellel tuleb hommikul info see, see pood jäi ilma sellest, sellest. Mina lähen aga üldjuhul poodi ja kui toodet riiulis ei ole. Ilmneb tõsiasi, et oli meie tarneauk. Kui ma teaks seda aga enne, ei jääks ma lolli olukorda, vastates ma ei tea. Klienditeeninduses on see ju täiseti lubamatu. Teisalt saaks saata juba uue tellimuse, kõigest helistades. Kasutatud materjalid: www.google.ee otsing, leitud referaadid kus kasutatud kirjandust: Ain Tulvi ,,Laondus ja veokorraldus" töövihik 2007 www.logiproff.com
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11KÕ EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS, EURO EILE,TÄNA JA HOMME Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa ühise majandus- ja rahaliidu loomisele. Selle tulemusena pidi Euroopas kasutusele võetama ühisraha. Ühisraha pidi andma ühtsel turul kauplejatele ühtse hinna-skaala ja maksevahendi, mis pidi oluliselt lihtsustama ja elavdama kaubavahetust liikmesriikide vahel.
väljaannetes ja on muutumas üha populaarsemaks. Nikoli hoiab siiani kaubamärki sudoku nimele; teised avaldajad Jaapanis kasutavad alternatiivseid nimesid. Esimesed maailmameistrivõistlused sudokude lahendamises peeti 2006 aastal Itaalias Luccas. Tollane võitja oli Jana Tylova Tšehhist. Järgmisel kahel aastal võidutses Thomas Snyder USA-st. Samuti on alates 2006. aastast peetud Eesti meistrivõistlusi. Esimesel kahel tuli Eesti meistriks Arko Olesk, kahel järgmisel Ain Salula. Eesti on ka maailmameistrivõistlustel osalenud. Siiani on parim tulemus 2009-ndal aastal saadud võistkondlik 13. koht. Individuaalseks eestlase parimaks kohaks sudoku MM-il on Aivar Pardla 44. koht. 4. VARIANDID 4.1 MINI SUDOKU Variant nimega ''Mini Sudoku'' ilmub ameerika ajakirjas USA Today ja see põhineb 6x6 ruudustikul, 3x2 regioonidega. See on sama, mis tavaline sudoku, kuid numbrimäng kasutab numbreid ainult ühest kuueni. Sarnane
LÄÄNE-VIRUMAA RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Ines Annus EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS TÖÖHÕIVEREFORM Essee Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene
Mattiisen. Menukas oli Peeter Volkonski. Endale varem erinevates ansamblites nime teinud muusikud (Heigo Mirka- Psycho , Harri Krvits - Radar, Margus Kappel - Ruja, Ivo Linna- Apelsin, Andres Pldroo Ornament lid 1970 lpul ansambli Rock Hotel. Mngiti rocknrolli ja sellele stiililt lhedast muusikat. Karavan - solist Karl Madis. Selle ansambli repertuaaris oli palju professionaalselt seatud lne ansamblite lugusid. Punkmuusikat esitlesid Eestis esmakordselt vanemad muusikud. Ain Varts, Riho Sibul, Priit Kuulberg, Peeter Volkonski moodustasid ansambli Propeller. Kui 1987 hakkasid eesti sisepoliitilises elus toimuma muudatused, algas vabadusliikumine, puudutas see otseselt ka muusikat. 1988 kirjutas Alo Mattiisen Viis rkamisaegset laulu, mis jaatasid varjamatult meie rahvuslikku enesevrikust. 80-ndate aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed heavy- rocki mngivad ansamblid. Metallisti liidriks oli kitarrist Mihkel Raud, kes hiljem kll oma ansambliga Mr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
