Sulgpall (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

SULGPALLI AJALUGU

................................................................ lk 8 Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi .............. ............... lk 9 Kokkuvõte ................................................................................ ............. lk 10 Lk 1 Kasutatud kirjandus ............................................................................. lk 11 Sissejuhatus Sulgpall on kõige kiirem spordiala. Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist, sest seda mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on võrk. Sulgpalliks nimetatakse ka "palli", millega seda mängu mängitakse. Seda mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m laiusega ja 13.41 m

Kehaline kasvatus

5

docx

Sulgpall

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Sulgpall referaat Juhendaja: Priit Kuusk Tartu 2012 SISUKORD 1. Ajalugu....................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu Eestis.............................................................

Kehaline kasvatus

4

docx

Sulgpall

Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all ­ selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi

Kehaline kasvatus

10

docx

Tennis

Tartu Kivilinna Gümnaasium Tennise lühiülevaade Referaat Koostaja: Annika Soome 10a Tartu2008 Sisukord 1.Eesti tennise ajalugu 2.Kaia Kanep 3.Mait Künnap 4. Roger Federer 5. Kim Clijsters Ajalugu 1895 -esimene dokumentaalne tõend tennisest Eestis. Ajaleht "Revalsche Zeitung" kirjutab 12. juulil: "Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn- tennise väljaku avamine." 1898 -Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, kuid osavõtjateks olid ainult Eestis elanud välismaalased. 1913 -Eesti spordiselts "Kalevi" korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Esikohale tuli tsaariarmee ohvitser Otto Mamers. 1920 -peeti esimesed Eesti meistrivõistlus

Kehaline kasvatus

6

docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192

Kehaline kasvatus

25

docx

EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Marek Trei 11B EESTI MOTOKROSSI AJALUGU JA KUIDAS MINA SATTUSIN MOTOKROSSI JUURDE Aastatöö Juhendaja: Mehis Merilaine PÄRNU 2015 Sisukord 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest......................................................................................................9 Sissejuhatus Mina valisin selle teema, kuna olen viimased aastad sellega ise seotud olnud ja see huvitab mind. Oma töös räägin Eesti motokrossi ajaloost (aastad 1966-1990), perekond Leokitest, kes on üle maailma kuulus motodünastia, Gert Krestinovist ja kuidas ma ise sattusin selle ala juurde. Räägin ka sellest, kuidas ala, mis mind alguses üldse ei huvitanud, on saanud minu elu loomulikuks osaks.

Sport

13

doc

Eesti kergejõustiku ajalugu

Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v

Kehaline kasvatus

24

doc

EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallis

Kehaline kasvatus

Kommentaarid (0)