ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Jõudes aga aina lähemale praegusele hetkel, hakati ehitama 1995 uut troopikamaja mis oli sündmuste sunnil unarusse jäänud.1995-2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Selline on olnud siis Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu.Siiani on see püsti ja üks ilusaimatest kohtadest tartus.Botaanikaaed on koht, kuhu saab minna ja ennast puhastada, kogu selle ilu ümber mida pakub meile meie armas botaanikaaed. Mis taimi nägin botaanikaaias mis on põllumajanduslikult kasulikud. Õues: Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes Lathyrus nusolia oras-seahernes
diarees ë Hääldus: kinnine "é" Näited: boucher (lihunik), boulanger (pagar). Erandid: hier [ièr'] (eile), et (ja) * on Hääldus: nasaalne "o" Näited: bon (hea) * an Hääldus: nasaalne "a" Näited: an (aasta) * en Hääldus: nasaalne "a" Näited: vent (tuul) * in, ain, ein Hääldus: nasaalne "ä" Näited: matin (hommik), main (käsi), pain (leib) 4. Kaashäälikud Üldreegel Kaashäälikuid d, n, p, r, s, t, x, sõna lõpus üldiselt ei hääldata, kuid nad tavaliselt muudavad neile eelneva täishääliku hääldust. Ülejäänud kaashäälikud, nagu c, f, k , l, q, z hääldatakse sõna lõpus välja. Kaashäälikud b, j, g, v, w, jne satuvad sõna lõppu kas väga harva või mitte kunagi, kuid kui nad seal on, siis tuleb nad välja hääldada
Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm. EKRE nimekirjast valitud: Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Uno Kaskpeit, Raivo Põldaru, Arno Sild. 3 MIHHAIL KÕLVART Sündis 24. novembril 1977 Kasahstanis (ema Liidia Kõlvart, isa Ülo Kõlvart). Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka
Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961. Vallavanemad Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu. Vaatamisväärsused Suure-Jaani linna esindusvaade Suure- Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud. Olustvere mõis on üks Eesti paremini
Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade Lavastused Eestis Milan Kundera – “Surematus” Esietendus 8.02.1996 Lavastaja Jaan Tooming Milan Kundera – “Jacques ja tema isand“ Esietendus 18.03.2000 Lavastaja Ain Mäeots. http://www.ohtuleht.ee/90198 There are no small parts. Only small actors. - Milan Kundera Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Milan_Kundera http://www.brainyquote.com/quotes/authors/ m/milan_kundera.html http://soniclabyrinth.blogspot.com/2010/08/mi lan-kundera-on-bachs-art-of-fugue.html http://www.kundera.de http://www.epl.ee/news/kultuur/milan-kundera -hoiatus-ideelise-lollpea-eest.d?id=51178627
Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley). Peategelaseks lavastuses oli Constance - intelligentne, kaval, rahulik, ennastvalitsev naine. Tema abikaasaks oli edukas Londoni arst, kellel oli salasuhe Constance parima sõbranna Marie-Louise-ga. Kui afäär tuli päevavalgele vabandas Constance mõlemad petturid hädast välja ja edasi taotles ta täielikku iseseisvust. Selle Constance ka saavutas ning olles vaba sõitis ta Itaaliasse reisile pikaajalise imetlejaga
rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
· Shakespeare oli väga hinnas · vene keelest tõlgiti Calderon ja Molina August Sang · kuulus luule tõlkija · Goethe ,,Faust" · palju saksa ja vene keelest · ,,Hispaania pärand" 3 Sanga tõlget ,,Nähtamatu daam", ,,Armastusega ei tehta nalja", ,,Tantsuõpetaja" 60. aastad (III) Artur Robert Hone (1915-72) · kuni 1970 oli ainus välismaalane, kes elas Tartus · lõpetas Cambridges romaani filoloogia · hakkas õpetama hispaania keelt · Ain Kaalep oli tema õpilane, hispaania luule vahendaja · Hone õpetas ka muusikaajalugu · tundis huvi idamaade vastu Ain Kaalep · tõlkis katkendeid ,,Laul minu Cidist" · tõlkis ,,Sevilla tähe" · hakkas kirjutama saatekäsikirju oma tõlgetele · ,,Kaneelist torn" · Valimik Garcia Lorca luulest · ,,Mu kätes on tuli" 1970 aastad · saabus Ricardo Mateo · Aarelaid õpetas hispi Tallinnas
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Probleem-prügi ja jäätmed Keskkond Koostas: Ain Tuvikene V-06 Prügi ja jäätmed Suurte linnade ja asulate ligiduses kohtab kahjuks üsna sageli prügihunnikuid. Jäätmed visatakse sageli suvalistesse kohtadesse ning need muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on
Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind · Liisi Eelmaa lavastuse «Mis juhtus pärast seda, kui Nora oma mehe maha oli jätnud ehk Ühiskondade toed» kujunduse eest Von Krahli teatris. Zürii eriauhind · Ain Saviauk elukutseliste ja harrastusnäitlejate tulemusliku ühtesulatamise eest lavastuses «Rasputin» Põltsamaa teatris Ellunäod. Reet Neimari nimeline kriitikaauhind Alates 2009. aastast Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali rahastatav iga-aastane teatriauhind. · Valle-Sten Maiste artikkel «Mõtlema panev natsionalism» ajakirjas Teater.Muusika.Kino nr 2, 2008. Muusikalavastuste auhind
tuumareaktorid ja pommid. Viies tase Radioaktiivseid elemente tarvitatakse ka keemilises analüüsis (radiatsioon muudab uuritavad ained ioonideks, mida on lihtne elektrivaljaga liigutada ja üksteisest eristada). Meditsiinis kasutatkse radioktiivsust näiteks kilpnäärmevähi avastamiseks. Kasutatud materjal: Füüsika õpik 12.-le klassile, Ain Ainsaar http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_katastroof http://wiki.zzz.ee/index.php/Tsernob%C3%B5l http://en.wikipedia.org/wiki/Chernobyl_Nuclear_Power_Plant http:// www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2568/III+kursus_R http:// et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ornob%C3%B5li_tuumaelektrijaam
Türje 11 10 9 Uudeküla 108 107 108 Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tõnu Säre Veekasutus põllumajanduses Referaat Juhendaja: Ain Saaret Tallinn 2014 Me vajame toitu ja toidu tootmiseks puhast magevett. Inimtegevus ja kliimamuutused on suurendanud mageveenõudlust ning paljud piirkonnad eelkõige lõunas otsivad mageveevarusid, et rahuldada oma veevajadusi. Kuidas jätkata toidu tootmist, ilma et looduses tekiks puhta vee puudust? Kindlasti oleks abi, kui põllumajanduses kasutataks vett tõhusamalt. Kolmandik Euroopas kasutatavast veest kulutatakse põllumajandussektoris. Põllumajandus
· "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja) · "Adolf Rühka lühikene elu" (lavastatud Eesti Draamateatris 2005; lavastaja Ingomar Vihmar) · "Teatriparadiis" (lavastatud Vanemuises 2006; lavastaja Ain Mäeots) · "Syrrealistid" (lavastatud Viinistu kunstimuuseumis 2006; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) · "Vombat" (lavastatud Eesti Draamateatris 2009; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid Fantaasia- ja huumoriküllased on tema laste animafilmide stsenaariumid. "Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000)
Elekter Koostas: Gristi Adrat Juhendas: Ain Toom Rühm:TTP-10 Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu.
Tegelastüübidcon näiteks rikas ja ihne kaupmees ning edutu naistekütt (Pantalone), naiivne ja ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse
paneb tundma paneb otsustama vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse
1343.aasta juulis algas ülestõus ka Saaremaal. Siingi tapeti kõik sakslased ; preestrid olevat uputatud merre. Pöide linnus alistus kaheksa päeva kestnud piiramise järel. Vaba lahkumise loa saanud kaitsja loobiti kividega surnuks. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud. 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. (Parjõgi, 2006) Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale.
Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks. 7 Kasutatud kirjandus Inimene. Ühiskond. Kultuur I (Mait Kõi, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava) https://annaabi.ee/Antiikol%C3%BCmpia-o.html https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://ancientolympics.arts.kuleuven.be/index.html https://www.olympic.org/ancient-olympic-games/ 8
Smuul on täitnud rolle Eesti NSV ametlikes võimustruktuurides. Juhan Smuul pälvis1952. aastal ja Hans Heberecht pälvis 1953. aastal Stalini preemia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 7 Eesti Entsüklopeedia 11 Eesti üld Üldine kunsti ajalugu, Jaak Kangilaski Eesti teater, Jaak Rehesoo Eesti ajalugu, Tõnu Tannberg, Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Ago Pajur Lähiajalugu, Einear Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh!
Kuressaare Ametikool Ehitus ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Heigo Näälik T2 TUUMAPOMM Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2010 Sisukord Tuumarelvade ajalugu............................................................................................................................ 3 Võidurelvastumine................................................................................................................................. 4 Tuumapommide liike.............................................................................................................................. 5
Sellel ajal sai aed 2,5 hektarilise maatüki Soinastes Tartu linna lõunaosas, kus 1990. a., juba järgmise direktori A. Pärna (1986-1995) ajal lõpetati kuuest kasvuhoonest ja laborihoonest koosnev paljundus- ja tootmiskompleks. Alustati uue troopikamaja ehitamist, mis riigikorra muutudes soikus. Süvend palmihoone otsa juures jäi nende kavatsuste tunnistajaks. 1995- 2001 oli aia direktoriks geograafiamagister Ain Vellak. 2001. aasta sügisest on aia direktoriks bioloogiakandidaat Heiki Tamm. Botaanikaaias kasvab 6500 taimeliiki maakera kõikidest kliimavöönditest, mistõttu on see aed kõige liigitihedam ala kogu Eestis. Botaanikaaia palmihoone on Baltimaade suurim ja liigirikkaim. Botaanikaaed jääb oma suundumuselt õppebaasiks üliõpilastele, õpilastele ja aia külastajatele botaanika, aianduse ning loodushariduse alal. Aias tutvustatakse uusi dekoratiivtaimi
Pla51 2800 NV33 0,35 66,30 Pla61 1800 NV56 0,32 58,90 Tellijad Nimetus Asula Firma OÜ MaaR ind Kr/kg OÜ Sepad Tallinn Muu_pr 5 OÜ Kärumees Keila AS Liiv Viljandi AS Velo Pärnu AS Buss Narva FIE Olav Väino Pärnu OÜ Figaro Tallinn OÜ Ain ja Pojad Viljandi AS Mikser Narva FIE Timo Tuum Tallinn St =ab+2( br 2 r V= + 2 c [ St =2 ah- h ( d
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Danel Vaik ORGANISATSIOONI STRUKTUUR: PÄÄSTEAMET, HÄIREKESKUS, SISEKAITSEAKADEEMIA. Organisatsiooni kultuuri referaat Juhendaja: Ott Kalaus Väike- Maarja 2014 Contents 1.Päästeameti olemus:............................................................................................................3 1.1 Juhtkond...................................................................................................................3 1.2Päästeameti missioon ja visioon................................................................................3 1.3Pääste tegevuse tutvustus:.........................................................................................6 ...
Eesti kirjandus 1956-1985: Sulaajast seisakuaja lõpuni Aastatel 1956-1965 toimus ühiskonnas järk-järguline vabanemine, mida tähistati sõnaga "sulaaeg". Aastatel 1966-1972 jõudis uuenduslik liikumine haripunkti ja aastail 1973-1985 nimetatakse stagnatsiooniajaks e. seisakuajaks. Sulaaeg 1956-1965 Sulaaega iseloomustab tegutsemisvabaduse ja avatuse suurenemine nii igapäevaelus kui ka kultuuris. 50. aastate lõpus tekkisid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus, mille avaldamisel sai keskse rolli 1957. aastal algatatud raamatusari "Loomingu Raamatukogu". 1958. aastal asutati ajakiri "Keel ja kirjandus", 60. aastatel pakkus väärt kirjanduslikku lugemist ka ajakiri "Noorus". 50. aastate lõpust saab rääkida üldisest kultuurihuvi tõusust. Meelelahutust püüti asendada kõrgkultuuriga. 60. aastate keskpaigas tulid kokku esimesed biit- ja rokkansamblid ja kujunes välja hipiliikumine....
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelavade ehitus Argo Pihtjõe ALALISVOOLU MOOTORI TÖÖPÕHIMÕTE Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 2 SISUKORD: Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Ajalugu.............................................................................................................................5 2. Püsimagnetiga elektrimootori tööpõhimõtte....................................................................6 3. Mõisted...................................................
· http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann · http://et.wikipedia.org/wiki/Kreutzwald · http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula · http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson · http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt · http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler · http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he Kasutatud materjalid · http://www.koolielu.ee/files/esitlus%5B4%5D.ppt · "Eesti ajalugu I" (lk 162) Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent · http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=8&menyy_id=49&alam=12&tekst_id · http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/ · http://www.koolielu.ee/files/ARKAMISAEG..ppt
Kuressaare ametikool Pagar- kondiiter Tõnis Tollimägi AATOMIFÜÜSIKA Refraat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" ->
1562. aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa haru. 1809. aastaks sekulariseeriti ordu valdused Napoleon I käsul ka Saksamaal, ainult Austrias jäid nad püsima. Austria Saksamaa koosseisu kuulumise ajal (1938–1945) peatati ordu tegevus, kuid pärast Kasutatud allikad Kirjandus: Klaus Militzer. Saksa Ordu ajalugu. Tallinn: Atlex, 2013. Eric Christiansen, "Põhjala ristisõjad", Kirjastus: Tänapäev 2014 Aivar Kriiska, Ain Mäesalu. Eesti ajalugu I, Avita kirjastus, 2014 Internet: https://ajaluguorel.wordpress.com/category/uncategorized/ http://www.taskutark.ee/m/saksa-ordu/?auth=dGFza3V0YXJr http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.htm Täname kuulamast!
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimise õppekava Kirsika Saan PEST ANALÜÜS Kodutöö Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2016 PEST- analüüsi koostasin ehitusettevõtte näitel, kes tegeleb katusetöödega. Lisaks katusetöödele tehakse ka fassaade, sisetöid jne. Tegemist on väike ettevõttega, kes on tegutsenud pea neli aastat. Töid teostakse peamiselt Jõgeva ümbruses, kuid ka mujal Eesti linnades. Ettevõte omab väikest kontorit koos laoruumiga. Töötajad on peamiselt noored
Aatomifüüsika ja Astronoomia Juhendaja: Ain Toom Koostas: Gristi Adrat Rühm:TTP-10 Aatomifüüsika Aatomifüüsika on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle
ajal jazz-muusikat Uno Naissoo : -alustas esimesena Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga jazz- muusikas. -Temast sai eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. - Tema eestvedamisel toimusid jazz-festivalid (1949-1967). - Tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis levimuusika osakond -20-datel sai alguse 'Jazzkaar' -Eesti jazz-muusikud/ Bändid: ARVO PILLIROOG AIN AGAN SILVI VRAIT VILLU VESKI 'KIIGELAULUKUUIK'
Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas. August hakkas pilli mängima 8 aastaselt. Oli lihtne poiss nagu teised külapoisid, koolisundust tollel ajal ei olnud ja õpetajaks oli talle vend Aleksander
KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6. Maakera loodusjõudude kütkes, Tallinn, 1986 7. Universum valguses ja vihmas. Koost.U.Veismann ja R.Veskimäe, Tallinn, 2005 8. Eesti kiirguskliima teatmik, Viivi Russak, Ain Kallis Tln. 2003 9. Eesti ilma riskid. koost. T.Tammets, teadustoimetaja A.Kallis. EMHI. Tallinn, 2008
Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
"Tarkus tarviline vara". Medal on nahkkarbis, mille kaant ehib B. G. Forseliuse Seltsi aabitsakukk. Bengt Gottfried Forseliuse nimeline teenetemedal Kasutatud kirjandus http://www.stmikael.ee/index2.php?option=com_content&do_pdf=1&id=41 http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius http://www.forselius.ee/?Statuudid_ja_laureaadid:Statuudid:Forseliuse_medal Eesti ajalugu I , lk 117 (Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Avita 2005, Tallinn) ENE 3, lk 39 (Kirjastus ,,Valgus", 1988)
Lääne Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Else Luik ETTEVÕTETE VISIOONID NING STRATEEGILISED DOKUMENDID Õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2011 2 Visioonid 1)Tallinna Lennujaam - ettevõtte visiooniks on areneda 2015. aastaks tuntud ja tunnustatud lennutranspordi sõlmeks Põhja-Euroopas. Kommentaar: Ettevõtte on seadnud endale suhteliselt suure eesmärgi, kuid mitte ebareaalse. Vastav visioon tooks üldises plaanis Eestile väga palju kasu. Eesti muutuks arvestatavaks transpordisõlmeks, mis ühest küljest tooks Tallinna
Väljaspoolt on näha ainult neete. Raudtüü koosneb turvistest. Eraldi on jala-,käe-, rinnaturvised jne. Lamellrüü puhul on plaadid kokkutõmmatud nahknööridega. Algselt kasutati seda tehnikat, et kaitsta end nootle eest, kuna plaadid olid luudeks. Brigandiin on tehtud raudplaadi ribadest ja ühel küljel on needid. 5 Kasutatud kirjandus: 1. Kasutaja Flake, Keskaegsed relvad ja sõjandus- Ain Mäesalu loeng, http://www.dragon.ee/foorum/viewtopic.php?f=107&t=8746 20.02 2011 2. Ilmad kelder, Euroopa sõjaväed XIV ja XV sajand, http://www.dragon.ee/index.php? src=malevad#Relvastus 20.02 2011 3. Teadmata autor, Sõjakunst X-XIII sajandil Põhja-Euroopas, http://www.hot.ee/rolemancer/sojakunst_10-13saj.htm 20.02 2011 4. 10.klassi ajaloo õpiks 6
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu)
Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakesed http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:QTvWOPvKycgJ:www.syg.edu.ee/~peil/fyysika/elementaarosakes ed.pdf+elementaarosakesed&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjB3_xhDI5oqY l1FKS9ACL7jJju5W8tJO2ZK23GZYU0gfiKPnxVj6q5xYXZkxUxfQup94_BFNXImv gciO9mEYr_NfobRccSQf2OhC5rRk8Kac4boFv12s- Pgq5J3CTCw4cgBebr&sig=AHIEtbQrl4vHfPlqfeXaehLm8JbGvqjQ5w ''Füüsika 12.klassile'' Ain Ainsaar http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7Yzvb0e6304J:www.avita.ee/pdf/fyysika3_4- tuumafyysika.pdf+elementaarosakesed&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADG EESgwyHyGeqj0Yh3hEAlPJAzjQ6f7Kxwry5Qwdbw6YHGsYtJatX10LjIg 1NgOEjI7YnXHb7kZlmmOfVMI63fLAEaE35aEP- JzivB0zXGVYAiC5xy77jgNdmz9cUuq- fwXx3HofCli&sig=AHIEtbSYX_o7MFTFXDUG1G5RISQcCSjSEw
1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli küüditamist tekkis taas Piistaojatükeldamise ja karja laialijaotamise oht. Loomavagunis Siberisse küüditamisel mõtles Th. Pool südantvalutavalt oma eliitveisekarjale. Th. Pooli sõnul sai teatavaks riiklikuks teraviljakeskuses töötavale Kaarel Liidakule. Kitsas ringkonnas otsustati Piistaoja karja evakueerimist igati takistada. TH. POOLI MÄLESTUSTE JÄÄDVUSTAMINE: 4. augustil 1989
c1,1 = a1,1 b1,1 + a1,2 b2,1 + · · · + a1,n bn,1 c2,1 = a2,1 b1,1 + a2,2 b2,1 + · · · + a2,n bn,1 c3,1 = a3,1 b3,1 + a3,2 b2,1 + · · · + a3,n bn,1 ... cn,1 = an,1 b1,1 + an,2 b2,1 + · · · + an,n bn,1 ❦✉s n ci,j = ai1 b1j + ai2 b2j + · · · + ain bnj = aik bkj k=1 ❚ä❤✐st❛❞❡s ♥üü❞ C = (cij ) ∈ M atn ♥ä❡♠❡✱ ❡t ♠❛❛tr✐❦s C ♦♥ ♠❛❛tr✐❦s✐t❡ A ❥❛ B ❦♦rr✉t✐s✳ ❆r❡♥❞❛♠❡ ♥üü❞ ♠❛❛tr✐❦s✐t D ✈✐✐♠❛s❡ n r❡❛ ❥är❣✐✱ s❛❛♠❡✱ ❡t −1 0 · · · 0
1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi...
Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas Iseseisvuse väljakuulutatuks kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis.[3]
.. · On võimalik kasvatada seenepakke · Mitmed Eestis kasvavad kännuseened on söögikõlbulikud ning maitsvad · Kännumampel on Eestis kasvavatest kännuseentest kõige maitsvam söögiseen · Kännumamplit on lihtne segi ajada mürgise Jahutanukaga · Seentest valmistatakse ka pulbrit 6 5 Kasutatud kirjandus: "Seen aias ja köögis" Toivo Niiberg 2005 "Sada parimat söögiseent" Lasse Kosonen 2002 "Väike söögiseeneraamat" Ain Raitviir 2006 http://www.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/seente.sustemaatika.konspekt.pdf (seisuga 06.11.08) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kannumampel_evelinviks.htm (seisuga 06.11.08) http://paber.maaleht.ee/?page=1260&grupp=targutalita&artikkel=116 (seisuga 06.11.08) http://aiaklubi.ee/index.php?Itemid=25&id=433&option=com_content&task=view (seisuga 07.11.08) http://www.postimees.ee/070904/lisad/kasu/143583.php ( seisuga 07.11.08) 7
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Annes Täht PEST ANALÜÜS AS TATOLI NÄITEL Analüüs Juhendaja: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS AS TATOLI on asutatud 1999.a., võttes üle Tartu Tootjate Liidu tegevuse. Tartu Tootjate Liit alustas põllumajandusmasinate müüki 1990.a. olles algselt vene tehnika maaletooja. 1996.a. esindame firmat New Holland. Aasta aastalt on lisandunud esindatavaid firmasid ja täna müüakse ning hoooldatakse praktiliselt kõiki põllumajandusmasinaid.
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või filosoofilist jutustust inimesest, kelle vahetu käitumine tekitab teistes moraalset rahutust ja igatsust headuse järele. Film on enamasti väga romaani sarnane, enamus
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Sissejuhatus........................................................................................................................................
2. Raadiosageduslik tuvastamine 5 See on uusim logistikas toodete ja pakendite tuvastamise tehnoloogia, mis kasutab raadiolained. 6 Kasutatud kirjandus http://adduco.ee/kolimisteenused/ladustamine/ Mall Villemi, Logistika alused TTÜ 2003 Ain Kiisler, Logistika ja tarneahela juhtimine TTÜ 2011 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
