3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega
Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks loetakse 17. sajandi keskpaika (Hook), · 1665.a leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi. Edasine areng seondub eelkõige mikroskoobi täiustamisega. Võttis kasutusele mõiste ,,rakk"-cell-tühjus. · 17.saj teisel poolel tegeles ka Anton van Leeuwenhoek mikroskoopide valmistamisega ja tema oli esimene, kes on joonistanud ja kirjeldanud baktereid. · 1826.a. avastas loomade embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. · 1838.a. jõudis taimede kudede ehitust uurinud Matthias Schleiden järelduseni, et kõik taimed on rakulise ehitusega. · 1839.a. leidis Theodor Schwann, kes oli tegelenud loomakudede uurimisega, et ka loomad on rakulise ehitusega ja sõnastas rakuteooria põhiteesi, mille kohaselt nii
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
Käib Tallinna toomkoolis. Erihuviks embrüoloogilised raamatud ja Venemaa geograafilised kirjeldused. 1810 astub Tartu Ülikooli arstiks õppima. Doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest. Täiendab ennast Viinis, kus pole üldse õppekvaliteet parem. Austrias hakkab tegelema võrdlema anatoomiaga. Aastast 1816 alustab tööd Königsbergi ülikooli juures. Jääb sinna 1834. aastani. Esmalt erakorralni zoloogiaprofessor, siis korraline zoloogiaprofessor ning alates 1826 korraline võrdleva anatoomia professor.Tegevus seal: boraanilised, geograafilised ja antropoloogilised uurimused. Põhiline embrüoloogilised uurimused. Imetaja muna avastamine 1827. 1834 liigub Peterburi Teaduste Akadeemiasse. 1845-46 uurib merisiilikute embrüoloogiat. Peterburis enam embrüoloogiaga nii aktiivselt ei tegelenud. Tegeleb pigem rakenduslike uurimistega: füüsiline geograafia (polaaralad), etnograafia, kalabioloogia, antropoloogia. 1837 teeb ekspeditsiooni Novaja Zemljale
Paljud Charlotte biograafid on arvamusel,et Charlotte suri raseduse toksikoosi tagajärjel tugeva kurnatuse tõttu. Praegu puhkab Charlotte oma ema, õe Maria, Elizabeth'i ja venna Patrick'uga ühises pere hauas Püha Michael kirikus, West Yorkshire's, Inglismaal (The Church of Saint Michael and All Angels in Haworth, West Yorkshire, England). l l lVarasem looming Charlotte alustas kirjutamisega üsna varakult: on säilinnud tema käsikiri "These was once a little girl" 1826 aastast, mil Charlotte oli 10-aastane. Aastatel 1827-1829 mõtlesid lapsed Bront'd välja mitu mängu, mis hiljem kajastusid Charlotte autobiograafilises loos "Aasta lugu"(märts 1929) Arthur Wellesley hertsog Wellington, iirlasest väejuht, oli Charlotte kangelane, peategelane "Aafrika Saagas". Loos "Kaksteist seiklejat" (aprill 1829) kirjeldab 13-aastane autor laeva "Võitmatu" purunemist
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aa...
Jaama nimi kW MWh Eesti Energia AS hüdrojaamad: Keila HEJ 320 847 Linnamäe HEJ 1100 7000 Teised hüdroelektrijaamad: AS Generaator (Leevaku ja 105+160 1826 Saesaare HEJ) Generaator E&K (Kotka HEJ) 100 697 Suure töö Eesti hüdroenergeetika taassünni juures on teinud AS Generaator. 1991.a. taastas AS Generaator Saesaare hüdroelektrijaama, 1993. a. Leevaku ja Kotka jaamad. Praegusel ajal müüvad nad oma toodangu ise, kasutades ülekandeks Eesti Energia (EE) võrke. Linnamäe hüdroelektrijaam
1.John Adams Astus ametisse 1797, lahkus ametist 1801. Tema oli 2. Ameerika Ühendriikide president aastail 17971801 ja esimene asepresident 17891797 George Washingtoni ajal. Hariduselt oli John Adams jurist. Ta määrati 1785 esimeseks USA saadikuks Suurbritanniasse. J.Adamsit peetakse Ameerika merelaevastiku loojaks. Tema ametiaja lõpul viidi riigi pealinn üle Washingtoni ja ta oli esimene USA president, kes elas Valges majas. John Adams suri 90-aastasena 4. juulil 1826, USA 50. aastapäeval üheaegselt teise iseseisvuse looja ja presidendi, Thomas Jeffersoniga. Tal abiellus Abigail Smithiga, neil oli 6 last, kellest 2 surid väga noorelt. Tema pojast John Quincy Adamsist sai 1825. aastal Ameerika Ühendriikide 6. president. 2.Thomas Jefferson Astus ametisse 1801, lahkus 1809. oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president , saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees.
eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Poisikesena kuulas ta veskitoas veskiliste jutustusi ja naljatlusi, õppis tundma piltlikku rahvakeelt, kõnekäände ning kohalikku elu ja kombeid, nimetades seda hiljem oma "suurkooliks". Siin talletas ta veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast:
joodi puuduse all). Need on karvadeta sültja nahaga, surnult sündinud. Praktikas aga ei ole selliseid joodivaeguse tunnustega põrsaid registreeritud. 3 Broom Broom on keemiline element, perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. . Broomi avastas ja uuris selle ühendeid 1826. aastal prantsuse keemik Antoine Jérôme Balard. Broom esineb kahe stabiilse isotoobina, mille massiarvud on 79 ja 81. Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule ja on tavatingimustel pruun vedelik tihedusega 3,1 g/cm3, mis keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust. Broom on tugev oksüdeerija ja reageerib paljude liht- ja liitainetega. Seetõttu on broom nii vedeliku
vaja eriti pikka aegrida analüüsida. Mõõtmiste ajalugu Eestis on A. Tarand uurinud. Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis (8. kogumik), välja antud 1992. a. - põhjalik meteoajalugu. Vaatlusmetoodika iseärasused: vaatlused 3 korda päevas, õhurõhku mõõdeti tollides, õhutemp Reamuri skaala järgi, lisaks tuule tugevus pallides, tuule suund, pilvisus, sademed jmt esinemine, meretaseme mõõtmine alates 1806. a 1. jaanuarist Tallinna sadamas. Tallinnast pidev aegrida 1826. aastast, Tartust 1830. aastatest. Paldiski 50-aastane aegrida vaatleja surmani. Need olid esimesed entusiastid. 19. sajandi baltisakslaste vaatlusvõrgud. 1865. a observatooriumi loomisega tõusis tase tunduvalt, olid sidemed teiste jaamadega maailmas. 1893. aasta oli TÜ-s murrang, B. Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826. Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis. See probleem oli ka hiljem, kuid hakati kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama. Pärgamenti sai uuesti kasutada, kui vana tekst maha nühiti. Seda nimetatakse PALIMPSES: korduvalt kasutatud pärgament. TOPOS: mõttekirjelduse skeem, mis korudb teosest teosesse. Kuningas- vapper, pagan-nurjatu, rüütel-õilis jne.
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Franz Schuberti elu........................................................................4-6 3. Laulutsüklid................................................................................7-8 4. Laululooming.............................................................................9-12 5. Kokkuvõte...................................................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba ...
Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Lo...
Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. 3) Br2 ( Broom ) - punakaspruun mürgine vedelik Leidumine ja saamine: Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja mereves. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes järvedes. Merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Broomi avastas 1826 aastal 23-aastaselt prantsuse keemik Antoine Jerome Balard. Broomi ta oli eraldanud vetikate tuhast, mis oli eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 à 2NaBr + Br2 Omadused: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme
Aastatesse 1822 1824 jäi suurem osa tööst IX sümfooniaga. Kuigi Beethoven on ise oma tähtsaimaks tööks nimetanud Missa solemnist, võiks vähemalt samavõrra pidada tema elutöö kokkuvõtteks viimast sümfooniat IX. Oma viimased eluaastad pühendas Beethoven keelpillikvartettide loomisele. Elu lõpul visandas ta veel uut sümfooniat ning vaagis mitmeid ooperisüzeesid. Tema tervis, mis oli juba aastaid vilets, halvenes oluliselt 1826. aasta detsembris. ( Siitan 1998, lk 338-342) Kokkuvõte Beethoven on kolmas Viini klassik. Ta ei kuulu Mozarti ega Haydni põlvkonda. Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812
20. Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid 21. Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook, A.v. Leeuwenhoek, K.E.v. Baer R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.aastal ning võttis esimesena kasutusele mõiste rakk. Sakslasest A.v. Leeuwenhoek valmistas mitmeid erinevaid mikroskoope, uuris ainurakseid ning baktereid. K. E. V. Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust. 22. Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ning eukarüoodid ehk päristuumsed. 23. Milline roll on rakus tsütoplasmal? Tsütoplasma ehk pm veri(vesi ja selles lahustunud ained) stabiliseerib, seob tervikuks ning osaleb ainevahetuses. 24. Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel.
Elektriautosid reklaamiti tihti ka kui naistele sobivaid autosid, kuna nendega oli kerge opereerida. USA-s registreeriti sajandivahetuseks 33842 elektriautot ja Ameerikast sai riik, kus elektriautod kogusid enim populaarsust. 1.3. Sissepõlemismootoriga autod Varajased eksperimendid sissepõlemismootoriga autode arengus kasutasid kütuseks gaase. Näiteks 1806. Aastal ehitas François Isaac de Rivaz hapniku ja vesiniku segul töötava mootori. 1826. Aastal kasutas Samuel Brown oma vesiniku jõul liikuvat sissepõlemismootorit, et aidata Londonis Shooter´i mäest üles sõiduk. 1860. Aastal tegi testsõidu Etienne Lenoir´i ühesilindrilise sissepõlemismootoriga sõiduk Pariisist Joinville-le-Pont´i, läbides umbes 9 kilomeetrit kolme tunniga. 1884. Aastal sai patendi ja tootmisloa Delamare-Deboutteville auto. 1870. Aastal pani Viinis Siegfried Marcus tavalisele kärule külge sissepõlemismootori, mis töötas bensiinil.
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Tallinna Tööstushariduskeskus Kaubamärgid Referaat Tallinn 2010 Sisukord Balbiino .................................................................................................3 Kalev ......................................................................................................4 Felix .......................................................................................................5 A.Le.Coq ................................................................................................6 Liviko .....................................................................................................7 Ella's ......................................................................................................8 Coca-Cola Company ...........................
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
Aserbaidzaan. Moodustati Varssavi hertsogiriik. Aastal 1862 otsustasid ärksad Viljandimaa mehed jäädvustada tänuks pärisorjuse kaotamise eest keiser Aleksander I mälestuse, selleks sai Aleksandri kool. Nikolai I (1825-1855) Elas aastatel 1796-1855. Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut, hoolimata inimeste ehk sõdurite olukorrast, pöörates peaaegu kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. 1826. aastal moodustas Nikolai I, Venemaa Keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei, mille 1. osakonna ülesanneteks oli täidevsaatva võimu kontroll ja rakendamine; 2. osakond tegeles seadusandliku võimu ülesannete realiseerimise ning seaduste kodifitseerimisega ning 3. osakond keisri ainuvõimu vastase ja riiklikku julgeolekut ohtude ning riigiaparaadi korruptsiooni jälgimisega. Kuid 1853 rikkus Nikolai jõudude tasakaalu Euroopas, kui kuulutas järjekordse sõja Türgile
Elektrivool 1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine . Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust : 1) Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad ) Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja ) Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed . Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks . Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse ju...
Referaat Sangaste loss Juhendaja: Koostas: 12. klass Sangaste mõisa ajalugu Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof-...
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.............................................
käsutäitja. Impeerium oli jagatud kubermangudeks, kus kuberner oli keskvõimu esindaja, mitte omavalitsusjuht. 1802 viidi Aleksander I ja Speranski poolt läbi valitsusreform, millega kolleegiumite asemele loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse, justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine. Kolmas osakond likvideeriti 1880 ja selle ülesanded läksid siseministeeriumi politseidepartemangule (täpsemalt poliitilise politsei valvejaos- konnad ehk ohranka). Sellega seoses suurenes järsult siseministri tähtsus. 10
konventsionaalsetele valemitele, kui seda tuli paberil väljendada. Värssides väljendatuna muutis see A. Kerni ,,puhta ilu geeniuseks". Kuid Puskini elu Mihhailovskoje pagenduses polnud üldse mitte mängu-, armastuse- ja loomeidüll. Ajuti muutus pagendus luuletajale talumatuks. Ta pidas plaani Tartu kaudu välismaale põgeneda. Venemaal lõppes terve ajajärk. Lõppenud oli aeg, mil valitses Aleksandr I. Oma saatusest ei teadnud Puskin midagi. Ööl vastu 4. septembrit 1826 ratsutas Mihhailovskojesse valitsuse kuller, kes tõi Puskinile käsu sõita viivitamatult Moskvasse, kus tollal seoses kroonimisega viibis Nikolai I. Mihhailovskoje pagendus oli lõppenud. 18 Puskin pärast pagendust Puskin jõudis Moskvasse 8. septembril ja viidi otse Nikolai I kabinetti. Nende vestlus kestis kaua, nähtavasti puudutas see paljusid poliitilisi probleeme. Nikolai I suutis Puskinit
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Eur...
See põhjustaski talle raske emotssionaalse tragöödia. Tekkis keskkonna vahetuse vajadus. Ise rõõmuks teates, et astub pariisi ülikooli arstiteaduskonda. Kirev kultuurielu neelas nooruki kiirelt. Pealt mõnde kõiku pariisis ooperis kaob huvi arstinduse vastu. Teatab, et temast saab helilooja. See lahutas ta alatiseks kodust. Sukeldus muusikasse. 1885 sai hector ühelt pariisi kirikult tellimuse kirjutada "Reekviem - Suur Missa". Esiettekanne õnnestus suurepäraselt. Võeti soojalt vastu. 1826 astus suurte lootustega pariisi konservatooriumi. Aasta pärast tuli pariisi külalisetendusi andma laondoni shakespeare teater. Etendusi külastanud hector armus harriet smithson-isse. Kokku sulandusid kunst ja armastus. 24a hector nägi hamletit. Ta seadis eesmärgiks võita konservatooriumist rooma preemia, mis võimaldaks 2a roomas õppida. 1830 võitis kantaadiga "sardanapali viimne öö" itaalias lõi uued ulatusslikud teosed. Kodumaal teda heliloojana ei tunnustatud
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 vallakohtute loomine. · 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks...
541 Katk 1889 - 1892 gripp 1300 Must surm 1899 - 1923 koolera 1501 1587 tüüfus 1918 - 1920 Hispaania gripp 1732 - 1733 gripp 1957 1958 Aasia gripp 1775 - 1776 gripp 1968 1969 Hongkongi gripp 1816 - 1826 koolera 1960 koolera nimega El Tor 1829 - 1851 koolera 1980 - HIV 1847 - 1848 gripp 2009- gripp 1852 - 1860 koolera 2009- sigadegripp pandeemiline 1855 - 1950 Kolmas katku pand. 12
Esindatud on ka mets, puud ja taimed jne. 2.1 Üldine nimedepanek Perekonnanimede andmise-võtmise seadus sätestati Liivimaal koos talurahva pärisorjusest vabastamisega 1819. a Liivimaa Talurahva Seadusega(Kurro, Kurro 1999). Seaduses oli kirjas, et iga suguvõsa ja ka need, kellel suguvõsa ei ole, peavad saama liignimed, mis kirjutatakse ristinime järele. Seadus sätestas, et ilma kohtu loa ja teadmiseta ei tohi kord juba võetud liignime muuta. 1. augustiks 1826. a. pidid kõik hingeraamatud valmis olema, kuhu kõik meeste- ja naisterahvad koos oma perekonnanimedega sisse kantud on(Must 2000: 54). Talupoegadel lubati nimesid vabalt valida, võtta ei võinud vaid tuntud saksa suguvõsade ega ropukõlalisi nimesid. Järelevalve pandi mõisavalistusele(Kairit Henno 2003: 33). O.W. Masing püüdis oma "Maa-Rahwa Näddala- Lehes" õpetust jagada, milliseid nimesid talupojad peaksid valima. Nii kirjutas ta 20.detsembril 1829 ilminud sõnumis:
saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5. Hiljem lisati rakuteooriasse kolmas põhitees: ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. 1 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal paigal1 ja vaatavad üksnes enda ette, sest ahela tõttu ei saa nad pead pöörata. Valguseks põleb neile tuli ülalpool eemal, nende selja taga; aga tule ja van- gide vahel asetseb kõrgemal tee, piki teed,...
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjas...
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
1 III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Saja Olulisemad sündmused nd 19.sa 1801 Venemaa keisriks sai Aleksander I. j 1802 Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 vallakohtute loomine. 1806 ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 1816 pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetat...
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
Gustav Adolf Hippus “Eest pruut” 1852. aasta Karl Ludwig Maibach “Vaade Võru linnale” Oskar Hoffmann: ● Erineb enamuse baltisaksa kunstnike loomingust märkimisväärselt oma realistliku eluvaate ja maalilisema käsitlusviisi poolest, sarnanedes pigem 19. sajandil levinud realismile. “Eesti taat” “Kolm talumeest kõrtsis”, 1889. aasta “Jüripäev” 1849.-1899. aasta Eduard von Gebhardt “Mäejutlus”, 1904. aasta Johann Köler 1826.1899. aasta ● Sündis Viljandimaal; ● Õppis 3 aasta Viljandi kreiskoolis; ● Kunstiõpinugid alustas Võnnus maalermeiter Fabreri juures; ● 1848. aastal alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias. ”Herakles toob Kerberose põrguväravast” Võnnu Jaani kiriku alatarimaal “Kristus ristil” ● Valmis 1855. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia lõputööna; ● Teose eest omistas Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemiku tiitli.
joonistaks valgus. Selleks kasutas ta õli abil läbipaistvaks tehtud gravüüri, paigutades selle plaadile, mis oli enne bituumenit ja lavendliõli kasutades valgustundlikuks muudetud. Kui päike paar tundi läbi joonistuse valgustundlikule plaadile oli paistnud, muutusid lahuses valgusele rohkem paljastatud alad kõvemaks ja pehmemad alad oli võimalik veega eemaldada. Nii tekkis üsna täpne koopia esialgsest joonistusest ja antud protsessi nimetas Niépce heliograafiaks. Aastal 1826 või 1827 paigutas ta valgustundliku tinasulamist plaadi camera obscurasse ja nii valmiski esimene foto. Niépce'i avastuse edasiarendajaks sai Louis Jacques Monde Daguerre.Aastal 1838 teataski Daguerre, et on leidnud viisi, kuidas heliograafia tehnikaga võrreldes oluliselt kiiremini kujutist hõbetatud plaadile salvestada. Selleks kasutas ta vaskplaati, mille ühel poolel asus hoolikalt poleeritud hõbedakiht. See plaat asetati pimedasse kasti nii, et hõbetatud pool jäi joodikristalle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
