Elektrivool

Q: Millest sõltub elektrivoolu tugevus ?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrivool

Q: Kui voolutugevus selles oli 610 5 A?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrivool

Q: Mis on ühendatud vooluringiks 12 V akuga ?

Vastus leiad õppematerjalist: Elektrivool

Soa, Tõnis

Elektrivool (0)

Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest sõltub elektrivoolu tugevus ?
Kui voolutugevus selles oli 610 5 A?
Mis on ühendatud vooluringiks 12 V akuga ?

Elektrivool
1.Elektrivool , selle tekkimise tingimused
Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine .
Elektrivoolu tekkimiseks peab olema täidetud kaks tingmust :

Aines peab leiduma piisavalt vabu laengukandjaid (osakesi , mis liiguvad )
Peab mõjuma elektrijõud (peab leiduma likumise tekitaja )
Vabadr laengukandjad on elektrilaenguga osakesed , mis saavad liikuda kogu vaadeldava ainekoguse või keha piires . Mettallides on vabadeks laengukandjateks pp , juhtivuselektronid ehk ühistunud valetselektronid vedelikes ja gaasides aga negatiivsed ja positiivsed .
Vabade laengukandjate sisalduse alusel jagunevad ained juhtideks , dielektrikuteks ja pooljuhtideks .
Juhid on ained , milles vabade laengukandjate arv ei erine väga palju aatomite (või molekulide) üldarvust . Mitmevalentsesmetallis on vabu elektrone isegi rohkem kui aatomid . Ained loetakse juhiks aga ka ss , kui mitme tuhande aatomi või molekuli kohta tuleb vaid üks vaba laengukandja (nii on see näiteks kraanivee korral ) .
Juhtides saab nende laengukandjate likumapanemise teel tekitada elektrivoolu .
Dielektikud on ained , milles vabade laengukandjate arv on aatomite arvust palju (üle miljandri korra ) väiksem . Dielektrikutes saab tekitada vaid tühiselt närka elektrivoolu . Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool .
Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f , Euroopa riikides / sh eestis ) valitud 50 hertsi ( ühe muutuse kestus ) , tähis T seega 20 miilisekundit . Vahelduvvoolu perioodilist muutumist iseloomustakse siinus -kõveraga ( sinusoidiga )
2. Vooluahel , vooluring , elektriskeem
Elektrivoolu kestvalt tarbimiseks tuleb koostada vooluahel . Lihtsasse vooliahelasse kuuluvad : vooluallikas , elektrienergia tarviti , lüliti ja ühendusjuhtmed .
Vooluallikas on seade , milles muundatakse kas ainete siseenergia , mehaaniline energia , valgusenergia või mõni muu energiaallik elektrivälja energiaks e . elektrienergiaks . Vooluaalika ülesandeks on elektrilaenguga osakeste ümberpaigutamine . Levinumad vooluallikad on galaanielemendid , elementide patareid , akud , generaatorid , termoelemendid ja päikesepatareid . Neist igaüks tekitab elektrivoolu omal moel :

Patareides ja akudes e. Keemilistes vooluallikates muundub elektrienergiaaks ainete keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (sageli nimetatakse seda energiat keemiaks ) tuntuim keemiline vooluallikas on galvaanielementi ( patarei koostisosa ) : aku (akumulaatoe e . salvesti ) on aga korduvalt laetav ja elektrienergiat tagastav keemiline vooliallikas .
- generaatorid muudavad elektromagnetilise induktsiooni nähtusel elektrieenergiaks mingit liiki mehhaanilise energia – elektrijaamade hiidgeneraatorid tavaliselt veeauru mehaanilise energia : ka jalgratta dünamo on generaator .
Termoelemendid muudavad elektrienergiaks soojusallika siseenergia : termoelemendis on omavahel ühendatud kaks erineva elektrijuhtivusega metalli - nende ühenduskoha kuumutamisel ( või jahutamisel )
Tekib vabade otstega ühendatud juhis elektrivool .
Päikesepatareid muudavad fotoefekti nähtusel elektrienergiaks päikselt tuleva valgusenergia .Päikesepatareide valmistamine on üpris kulukas , seepärast kasutakse neid seal , kus muul viisil pole võimalik elektrienergiat toota (näiteks kosmoselaevadel ).

Keemilised vooluallikad termoelemendid ja päikesepatareid tekitavad alalisvoolu , generaatorid aga nii alais kui ka vahelduvvoolu . Võimalik on ka vahelduvvoolu muundumine alalisvooluks alalditega .
Elektrienergia tarviti (lühidalt tarviti ) on elektrivooluga töötav mistahes seade . Tarvitiks on näiteks hõõglamp , küttekeha , elektrimootor , taskutelefon jms .
Tarvitis muundub elektrienergia mingiks muuks energialiigiks : hõõglambis soojus – ja valgusenergiaks , küttekehas soojusenergiaks , mootoris mehaaniliseks energiaks , telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks .
Lüliti on seade vooluahela sulgemiseks või avamiseks . Vooluahela avamine e. Katkestamine tähendab elektrivälja leviku katkestamist .
Suletud vooluahelat s.o. vooluahelas milles kulgeb elektrivool , nimetatakse vooluringiks .
Vooluahelasse võib kuuluda mitu sõltumatult toimivat haru e. Vooluringi .Elektrijuhtmed on valmistooted , mida kasutatakse vooluahela osade ühendamiseke e. Elektrivoolu juhtimiseks vajalikku kohta . Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi . Juhtmed on valmistatud peamiselt vasest ja aluminnumist ning kaetud ohutuse pärast isoleeritava kihiga (levinumalt tehismaterjaliga , näiteks klaaskiuga koos ep-oksüvaigu ja pinnasesse paigaldatavad juhtmed omavad mitmekordset isolatsiooni . Õhullinide juhtmed on enamasti ilma isolatsioonita .
Elektriskeem on kokkuleppeliste tingmärkidega joonis , mis annab ülevaate vooluahela üksikosade (=komppnentide ) omavahelisest ühendusest . Kolme juhi hargnemine , kui juhtmete lõikumispunktis pole täppi , ss ei ole juhtmed lõikumispunktis kokku ühendatud .
Lisaks võib vooluahel sisaldada ka releesid andureid mõõturiistu ja muid elemenete . Näited lihtsate elektriskeemide kohta :
Lihtne vooluahel
Vooluahelat võib vaadelda koosnevana kahest osast :
-sisemine osa ehk siseahel , milleks on toiteallikas
-välimine osa ehk välisahel , mille moodustavad ülejäänud elemendid (tarvitid , lülitid , ühendusjuhtmed jne )
Küsimused ja ülesanded
1.on kaks samast ainest juhet . Üks on teisest kaks korda pikem , kuid ka kaks korda väiksem rustlõike pindalaga . Kas juhtmete takistused on erinevad ? Kui on , ss mitu korda ? põhjenda vastust: Vastus :takistused on erinevad , üks juhe on teisest 2 korda pikem ja seega 2 korda suurem takistusega
- lisaks on sama juhe ka kaks korda väiksema ristlõike pindalaga , mis suureneb takistust veel 2 korda . Kokku erineb juhtmete takistus 4 korda .
2.Leia 1 km pikkuse ja 3,6mm lõbumõõduga alumiinimtraadi takistus 0 kraadi juures . l- 1km – 1*10 3m et S - π*d2
d-3,6mm- 3,6/10-3m
al – 2,5* 1O-8Ω*m
Vastus : r – 2,5Ω
3.Nikroomtraadi ristlõike pindala on 0,8 mm2 . Kui pikk traat tuleb võtta , et valmistada sellest küttekeha , mille takistus 0 kraadi juures on 12 Ω?
Andmed :
S-0,8mm2
R o - 12Ω
Nikroom - 1,1*10 -6Ω*m
l-?
Vastus : l-8,72m
4.Vaskjuhi takistus 0 kraadi juures on 100mΩ . Kui suur on sama juhi takistus temperatuuril 100 kraadi ?
Andmed : Rt-Ro (1+ t)
R O – 100mΩ Rt- 100mΩ(1+4,3*10-3 * 102 kraadi ) + 100mΩ
t-100 kraadi
cn -4,3*10-3 1/c
Rt₌?
Küsimused ja ülesanded
1.Millest sõltub elektrivoolu tugevus ?
Vastus: Voolutugevus sõltub elektrijuhi vaadeldavat ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurusest e. Vabade laengukandjate ( näit elektronide ) hulgast.
2.Milline on voolutugevus laevalgusti juhtmes ( ja ka valgusti lambis ) , kui poole tunni jooksul läbib seda laeng 540 C ?
Andmed
T= 0,5h=1800 s 540C/1800s=0,3A
Q=540 C
I=?
V= 0,3A
3.Kui suur laeng läbis välgukanali ristlõiget 0,9ms jooksul kui voolutugevus selles oli 6*10 5 A?
Andmed
T=0,9ms=0,9*10-3s Q=6.10 5 A*0,9*10 -3 s = 5,4*10 2 C=540 C
I=6*105 A
Q=?
V: Q=540 C
4.Auto käivitamisel on kävitis voolutugevus 150 A. Kui kaua töötas käiviti , kui aku ja käiviti vahelise get läbis laeng 600 C ?
5.Elektripliidi küttekehas on voolu
Andmed
I=5A Lahendus
Q=N*L-N= 1/E
T=1min=60s Et i= 1/t – Q=1*T
E= 1,6*10 -19 C
N=? N=187,5*10
5.Ohmi seadus vooluringi osale
Uurinud ainete elektrihuhtivust , avastas saksa kooliõpetaja ja füüsik Georg Simon Ohm (1787-1854) 1826 .a elektrivoolu ühe põhiseadustest :
Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G U
Võrdetegurit G selles seoses nimetas Ohm aine elektrijuhtivuseks . Kaasajal eelistatakse juhtivuse asemel suurust , mis on juhtivuse pöördsuurus 1 / G) . Seda suurust nimetatakse elektriliseks takistuseks R=1/G; G =1/R . Tulenevalt sellest sõnastatakse Ohmi järgmiselt : vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus on võrdeline sellel osale rakendatud pingegea pöördvõrdeline sama osa takistusega .
I=U/R
Kus I(A) vooluringi üksikosa läbiva voolu tugevus
U(V) – pinge vooluringi üksikosa ptstel (pinge on füüsikaline suurus mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja )
R(Ω) - VOOLURINGI üksikosa elektriline takistus .
Seadus kehtib samaväärselt ka vooluringi kogu välisosale , kuid tuleks siis sõnastada pisut teisiti : vooluringi välisosas kulgeva voolu üldine tugevus (koguvoolu tugevus ) on võrdeline kogu välisosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline välisosa kogutakistusega .
Rangelt võttes kehtib see seadus niisugusel kujul vaid elektrijuhi jääval temperatuuril ja mitte kõigi elektrijuhtide (näit,pooljuhid ) korral
Ohmi seaduse põhjal defineeritakse ka elektrilise takistusega mõõtühik üks oom (Ω) . Seaduse definitsioonivalemi I=U/R põhjal R=U/I ja ühik 1Ω =1V/1a.
Üks oom ( 1Ω) on sellise juhi takistus , mille otstele rakendatud pinge üks volt (1V) tekitab juhis voolu tugevusega üks amper (1A) . Juhi takistus näitab , kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega (=1 A ) vool .
1.Mida võib väita valemite I=U/R , U=IR JA R= U/I P KOHTA ?
Valem I= U/r on sõltuvusvalem , st, me võime väita , et tarviti voolitugevus I sõltub vooluallika pingest U ja tarviti takistusest R.
Valemid U=IR ja R=U/I aga sõltuvusvalemid pole ; ma ei saa väita , et vooluallika pinge U sõltub tarvuti voolutugevusest I või et , tarviti takistus R sõltub vooluallika pingest U : vooluallika pinge U ja tarviti takistus R on määratud nende seadmete konstruktsiooniga ning omavad kindlat väärtust ( on konkreetse vooluallika ja tarviti jaoks muutumatud suurused )
2).Kui suur on voolutugevus hõõglambis , mille takistus on 8Ω ja mis on ühendatud vooluringiks 12 V akuga ?
Andmed :
R=8Ω I= 12v/8Ω= 1,5 a
U=12V I=U/R
I=?
V= i = 1,5a
3)Auto käiviti on ühendatud vooluringiks 12 V akuga . Kui suur on käiviti vooluringi takistus takistus , kui käivitit läbib vool tugevusega 180 A ?
Andmed
U=12V I=U/R R=U/I R=12V/180A=0,067Ω
I=180A
R=?
V: R=0,067Ω
4.5-oomise takistusega juhti läbis 1,5 minutiga elektrilaeng 45 C . Leia juhi otstele juh rakendatud pinge
Andmed
R=5Ω I=U/R Y= I*R
T=1,5MIN=90s Et I= 1/t , siis U=Q*R/T
Q?45C
U=? U=45c*5Ω/90s=2,5V
V=2,5V
5.Kui suur pinge tleb rakendata 30 cm pikkuse ja 1,5 mm2 ristlõikega alumiiniumtraadi otstele , et saada voolu 10 A ?
Andmed Lahendus
L=30 cm I=U/R-U=I*R
S=1,5mm2 R= Q*L/S
m.e?2,5*10 -8Ω*m siis U= I* qnel /S
I= 10A
U=? U=10A*2,5*10 -8Ω*m*0,3m/1,5*10 -6 m2=5*10-2V
Vooluahela osade ühendusviisid
Vooluahela üksikosad ühendatakse omavahel sõltuvalt voolu jagunemisel (hargnemise) vajadusest kas :
-jada – e järjestikühenduses ( elektrilised kuuseküünlad , lülitid , ampermeeter , reostaat jt ) või
-rööp-e paralleelühenduses (enamus elektrilisi lihttarviteid , voltmeeter jt ) või
Sega- e liitühenduses ( keerukate tavitite , eelkõige elektroonikaseadmete koostisosad )
Lihttarvitite peamise ühendusviisi , rööpühenduse korral on iga tarviti vooluallikaga ( või vooluvõrguga ) otseühenduses (=moodustab voolahela omaette haru ) .
Rööpühendus tagab voolu tarbimisel ja jagunemisel järgmised eelised :

Võimaldab iga üksiku tarviti või ka tarvitite grupiülejäänusest sõltumatu sisse-või väljalülitamine ( lüliteid saab vooluahelasse ühendada vastavalt soovile )

Vooluahela üksiku tarviti riknemisel ei katke vool üheski teises tarvitis

Puudub vajadus erinevate pingetega vooluallikate kasutamiseks või elektrilise pinge reguleerimiseks sõltuvalt tarvitist
Erinevate ühendusviiside korral kehtivad elktriliste põhisuuruste ( I, U , R ) vahel erinevad seosed
Jadaühenduse seosed :
*voolutugevus on kõigis üksikosades ( tarvitites ) ühesuurune ja võrdne üldse voolutugevusega :
I1)=12= ... = In = I
* pinged üksikosade otstel on võrdelised ükaikosade takistusega (=pinge on seda suurem , mida suurem on üksikosa takistus ) :
Jada otstel olev pinge e . kogupinge võrdne üksikosade otstel olevate pingete summaga
U=U1+U2+...+U+UN
Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade otstel pinge (Ui) Ühesugune ja jada otstel olev pinge on leitav seosega
U=nUi
*Jada kogutakistus on võrdne jada kõikide üksikosade takistuste summaga
R=R1+R2+...+Rn
Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega (Ri) ÜKSIKOSA , ON NENDE KOGUTAKISTUSEGA LEITAV SEOsega :
R=nRi
Rööpühenduse seosed :
*pinge kõigi üksikosade otstel on ühesuurune ja võrdne kogupingega e . vooluallikaga
U1=U2= Un= u

Voolutugevused üksikosades (harudes ) on pöördvõrdelised üksikpsade takistusega (= voolutugevus on seda suurem , mida väiksem on üksikosa takistus )
Kogu voolutugevus e. Voolutugevus hargnemata osas on võrdne üksikosade (harude) voolutugevuste summaga

I=I1+I2+...+In

Kui rööbiti on ühendatud b ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade (harude) voolutugevus (=Ii) ühesugune ja leitav seosega : Ii=I/n
Ahela kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikosade takistuste pöördväärtuste summaga :

Kahe rööpühenduses üksikosa kogutakistus on leitav seosega
R= R1R2 /R1+R2

Kui rööbiti on ühendatud n ühesuguse takistusega (=Ri) üksikosa , on nende kogutakistus leitav seosega :

R=Ri/n
Kokkuvõtteks :
Jadaühendus : Rööpühendus :
I=I1=12=...=In I=I1+I2+...+In
U=U1+U2+...+Un U=U1=U2=...=Un
R=R1+R2+...+Rn 1/R=1/R2+1/R2+...+1/Rn
I= U/R=U1/R1=U2/R2=...=Un/Rn U=UR=I1R1=I2R2=...=InRn
Küsimused ja ülesanded
1.Vooluahelasse kuuluvad vooluallikas , 2 lampi , 2 lülitit j aühendusjuhtmed . Esita ühendusskeem , mis võimaldab a) lampide korraga sisselülitamise sisselülitamise ruumi kahes erinevas punktis ;
V:
b) lampide sõltumatu sisse-või väljalülitamise ruumi kahes erinevas punktis ;
V:
2.Millised suurused on vooluahela üksikosades alati võrdsed a) jadaühenduse korral b) rööpühenduse korral ?
V:a) voolutugevused b) pinged
3.Kuidas muutub vooluahela üldine voolutugevus tarvitite arvu suurendamisel a) jadaühenduse korral , b) rööpühenduse korral
V:a) väheneb b) suureneb
4.Kolm tarvitit takistusega 4Ω,6Ω ja 10Ω on ühendatud jadamisi . Pinge jada otstel on 40 V . Kui suur on jada kogutakistus , üldine voolutugevus igas tarvitis ja pinge iga tarviti otstel ?
Andmed Lahendus :
R1=4Ω R=R1+R2+R3
R2=6Ω R=4Ω+6Ω+10Ω=20Ω
R3=10Ω I=U/R I=40V/20Ω=2A
U=40V I1=I2=I=2A
R=? I1=U1/R1-U1=I1R1 U1=2A*4Ω=8V
I=? I2=U2/R2-U2=I2R2 U2=2A*6Ω=12V
I1,I2,I3=? U3=2A*10Ω=20V
U1,U2,U3=? 40V
5.Tarviti , mille normaalne tööpinge on 80 V ja voolutugevus 5A , tahetakse ühendada voolivõrku pingega 230V . Kuidas ja kui suur lisatakistis tuleks ühendada tarvitiga , tema normaalse töö tagamiseks ?
Andmed: Lahendus:
U1=80V jada korral U=U1+U2
I1=5A Et I2=U2/R2-U2=I2*R2
U=230V siis U=U1+I2*R2/-I2R2=U-U1-R2=U-U1
R2=? Et i2=i1 ss R2 = U+U1/I1
R2=30Ω
7.Kui suur on rööpühenduse kogutakistus , kui a) ühenduses on tarvitid takistusega 5Ω ja 15Ω; b) ühenduses on kolm tarvitit igaüks
a) R= R1R1 /R1+R2= 5Ω/20Ω=3,75Ω
B) R=Ri/n R=1,5kΩ/3=o,t kΩ
8.Kolm tarvitit takistusega 4Ω ,6Ω ja 12Ω

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 27 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tõnis Soa Õppematerjali autor

voolutugevus vooluahel elektrivool üksikosad alalisvool voolu tugevus vooluallika pinge voolutugevus

Sarnased õppematerjalid

doc

Juhtide jada- ja rööpühendus.

pooluseid punktidega A ja B,voolutugevus võrdne voolutugevuste summaga vooluringi harudes. Kui see nii ei oleks, peaksid vooluringi hargnemispunktidesse kuhjuma laetud osakesed. Seega, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides: I = I1 + I2. Joonis 4. Vooluringi elektriskeem, kus kaks lampi on ühendatud rööbiti. Elektrivool kulgeb samaaegselt mõlemas rööbiti ühendatud juhis. Kahte kõrvuti olevat juhti võib kujutleda ühe juhina, mille ristlõike pindala on suurem kummagi juhi ristlõike pindalast. Kui kõrvuti olevad juhid on ühesugused, on kahe juhi ristlõike pindala kaks korda suurem ühe juhi ristlõike pindalast. Mida suurem on juhi ristlõike pindala, seda väiksem on juhi takistus. Seda arvestades on kahe rööbiti ühendatud ühesuguse juhi kogutakistus kaks korda väiksem ühe juhi takistusest

Füüsika

pdf

Alalisvool

Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas. Laengute ümberpaiknemi- ne allika sees on võimalik ainult kõrvaljõudude abil. Elektromotoorjõud E on kõrvaliste jõudude (mitteelektrilise energiaallika) poolt tehtud mõõt laenguühiku kohta Wk E= q Wk kõrvaliste jõudude tehtav töö dzaulides (J) q laeng kulonites (C)

Elektrotehnika

pdf

Alalisvool

Füüsika

pdf

Põhjalik ülevaade alalisvoolust

Füüsika

doc

Vooluringi mõisted spikker

Vooluallikas (tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja) ja sellega ühendatud juhid (kasutatakse vooluringi osade ühendamiseks), elektritarviti(d) (siin muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks) ja lüliti(d) (nende abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas sulgeda või avada) moodustavad vooluringi. Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Et saada ülevaade vooluringi osade omavahelistest ühendustest, esitatakse vooluringid joonistena, mida nimetatakse elektriskeemideks. Vooluringi osasid tähistatakse elektriskeemidel tingmärkidega. Jadaühenduse korral on elektritarvitid ühendatud jadamisi e. järjestikku. Kui üks tarvititest läbi põleb või kui üks tarviti välja lülitada, katkeb elektrivool kogu vooluringis.

Bioloogiline füüsika

odt

ARVESTUSTÖÖ - elekter

Elektri kordamisküsimused (2. AT) 1. Loetle voolu tekkimise tingimused. *Peab eksisteerima see, mis liigub; * peab olema põhjus, mis tekitab liikumise. 2. Mis on alalisvool? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on valentselektronid? Juhtivuselektronid? Laengukandjateks metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina.

Füüsika

docx

Elekter metallides

Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on

Füüsika

doc

Füüsika mõisteid ja seletusi keskkoolile

Füüsika kontrolltöö 1. Mõisted Alalisvool elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Valentselektronid metalli aatomi väliskihi elektronid laengukandjad. Juhtivuselektronid valentselektronid, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ülatuses. Laengukandjate kontsentratsioon suurus, mis näitab laengukandjate arvu ühes ruumalaühikus. Elektrivool laengukandjate suunatud liikumine. Takistus - füüsikaline suurus, mis näitab kui palju aine mõjutab liikuvaid laengukandjaid. (ühik:1 oom)

Füüsika

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk