Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia Halogeenühendid (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Halogeenid
Sissejuhatus.
Mittemetallilised elemendid
võtavad enda alla vähem kui veerandi perioodilisus süsteemi
tabelist. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja
omadus­telt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel
tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid.
Nimetust halogeenid
kasutatakse VII A rühma mittemetallide fluor , kloor , broom ja jood kohta. Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat,
kuid tema omadusi tuntakse vähe.
Füüsikalised omadused
halogeenidel:

1) F2 ( Flour )
-
helekollane
mürgine gaas
Leidumine ja saamine:
Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18.
sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal
vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani
poolt.
Fluori saadakse tavaliselt
mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2
ja krüoliidist Na3AlF6.
Omadused:
Fluor on helekollane, õhust
raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa
fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma.
Keemiliselt on ta kõige
Vasakule Paremale
Keemia Halogeenühendid #1 Keemia Halogeenühendid #2 Keemia Halogeenühendid #3 Keemia Halogeenühendid #4 Keemia Halogeenühendid #5 Keemia Halogeenühendid #6 Keemia Halogeenühendid #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor VesiPiisk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Halogeenid

Halogeenid 1. Halogeenide üldiseloomustus ja keemilised omadused Halogeenid on VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Seda on võimalik tõestada ka katseliselt, kus aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema soolast välja. F2 + CaBr2 _ CaF2 + Br2 Cl2 + 2NaI _ 2NaCl + I2 Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vaid ühendite koosseisus. Halogeenid lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest, mistõttu reaktsoonivõrrandites neid kirjutatakse alljärgnevalt: F2, Cl2, Br2 ja I2. Kuna nende molekulide vahel on suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud, siis on halogeenidel suhteliselt madalad keemistemperatuurid

Keemia
thumbnail
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

laguneb hõbe- ja kloriidioonideks. KClO3 ­ Kaaliumkloraat ehk Berthollet` sool. Löögist või hõõrdumisel kergesti plahvatav aine, mida kasutatakse hapniku saamiseks, tuletikkude, rakettide ja lõhkeainete valmistamiseks Ca(OCl)2, ­ kloorlubi, mida saadakse kloori läbijuhtimisel lubjaveest. See on tahke valge või hallikasvalge aine, millel on iseloomulik terav kloorilõhn. Kloorlupja kasutatakse pleegitamiseks ja desinfitseerimiseks. Biotoime Kloor on eluslooduses levinuim halogeen ja tingimata vajalik eluprotsessides. Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma. Kloori eluohtlik kontsentratsioon on 0,1 mg ühes liitris õhus. Täiskasvanud inimorganismis on 100-105 g kloori (ühendite koosseisus). Kloori leidub kloriidioonidena rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja muudes seedenõredes. Kloor hoolitseb koos naatriumi ja kaaliumiga organismi vedelikutasakaalu säilitamise eest ning

Keemia
thumbnail
3
doc

Halogeenid

Kordamisküsimused: halogeenid 1)Halogeenide üldiseloomustus VII ­ A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja

Keemia
thumbnail
3
doc

MITTEMETALLID (Halogeenig ja väävel)

Kloorivesi on baktereid hävitava toimega (kasut. vee puhastamisel) ja väga oksüdeerivate omadustega. · Veega reageerib aktiivselt ainsana fluor (2F2 + H2O 4HF + O2). Fluor ­ kõige aktiivsem mittemetall üldse (reageerib peaaegu kõigega). · Br ja I lahustuvad hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustites (etanool). · Kõik halogeenid on tugevalt mürgised (eriti F, Cl). · Halogeenide aktiivsus väheneb ülalt alla. Aktiivsem halogeen võib vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl).

Keemia
thumbnail
31
pptx

Halogeenid

Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perioodis, järjenumbriga 9 ja aatommassi

Keemia
thumbnail
6
odt

Keemia - Halogeenide osa

........................................................... 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismis ehk BIOTOIME ........................................................ 6 1 Mis on halogeenid? Fluor, kloor, broom, jood ja astaat on halogeenid, mis on VII A rühma elemendid. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, kusjuures nende keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt üles. Suure keemilise aktiivsuse tõttu leidub neid looduses vad ühenditena. Sõna halogeen tuleneb kreeka keelsest (`hals' ­ meresool; `gen' ­ tekitama) ja tähendab soolatekitajaid. Halogeenide oksüdatsiooniastmed on vahemikus ­I kuni +VII. Ainult fluoril võivad olla oksüdatsiooniastmed ­I ja 0. Looduss esineb halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja kloori, mida esineb nii mineraalide koostises kui ka lahustunult merevees. Broomi ja joodiühendid on vähem levinud ja radioaktiivset astaati leidub maakoores vaid umbkaudu 30grammi. Hinnanguliselt

Keemia
thumbnail
2
doc

Halogeenid konspekt

HALOGEENID (VIIA rühma mittemetallid)  Looduses leidub ainult ühenditena, sest on keemiliselt aktiivsed mittemetallid.  On kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2, I2)  Lihtainena mürgised  Terava lõhnaga  Saadakse sulatatud soola elektrolüüsil (näiteks kloori saamine sulatatud NaCl elektrolüüsil 2NaCl → 2Na + Cl 2)  !!! Halogeenide aktiivsus kasvab reas I2 → Br2 →Cl2 →F2, aga neile vastavate hapete tugevus kasvab vastupidiselt (HF→ HCl → HBr → HI)  Reaktsioonides käituvad oksüdeerijana Cl2+ H2 = 2HCl 2Na + Cl2 = 2NaCl FLUOR  Terava lõhnaga, kollaka värvusega, mürgine, gaasiline  !!!!ebaharilik mittemetall- kokkupuutel veega, süttib vesi põlema F2 + H2O = 2HF + O2  Fluoriühendid annavad hambaemailile kõvadust.  Fluori ühendite kasutamine- fluoroplastid, freoonid, teflon Teflon- ei ole mürgine, pea

Keemia
thumbnail
2
doc

Halogeenid

Kõige kergemini liidab elektroni fluor, seega on ta kõige aktiivsem ja ta on üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seega aktiivsus väheneb F2<-Cl2<-Br2<-I2 Nad reageerivad 1.Metallidega 2Na + Cl2 ->2 NaCl 2.Mittemetallidega H2 + Cl 2 = 2HCl vesinikkloriid HF , HCl , HBr, HI on teravalõhnalised gaasid , lahustuvad vees ja vesilahused on happelised. 3.Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni ühendist välja 2NaCl + F2 = 2 NaF + Cl2 4.F2 reageerib väga energiliselt veega F2 + 2 H20 = 4 HF + O2 Cl2 + H20 = HClO + HCl HclO on hüpokloorishape ja laguneb HclO = HCl + O siin eraldub aktiivne monohapnik , mis valastab värve ja kasutatakse pleegitusvahendina. Saamine: Cl2 toodetakse sulatatud keedusoolast elektrolüüsimisel : NaCl = Na + Cl K (-) Na + e -> Na A (+) Cl ­ e -> Cl 2Cl = Cl2

Keemia




Kommentaarid (1)

Kertuke profiilipilt
Kertuke: hästi seletatud (Y)
16:17 19-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun