Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat. Hiinas on rahvaarvu kasv peatunud kõigest 0,88%, kuid see on kaheotsaga asi, sest Hiinas on palju elanike ning 0,88% elanike arvust on tegelikult väga suur arv. Seega kasv on suur inimeste arvust, kuid mitte protsendiliselt. Sündimus on 15,95 0/00 ja suremus 6,74 0/00. Imiku suremus on 28,08 0/00, laste arv naise kohta on 1,82. Aidsi on nakatunud 0,1% rahvastikust. Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. Hiinas on telereid 1000 elaniku kohta 27, autosid elaniku kohta 1 ja telefone elaniku kohta 9. (1) 4. VAATAMISVÄÄRSUSED Kindlasti kutsub Hiinat külastama tuntud Hiina müür, mille ehitamisest võttis osa üle miljoni inimese
Võrumaa Kutseharidusekeskus EV-13 PÕRANDATE TASANDAMINE Alisa Kalg Juhendaja : Merike Aruväli Väimela 2013 Sissejuhatus Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline ehitusvaldkond. Oluline on valida õige toode, et tegemine ei läheks liiga kalliks. Segud · Remontsegud Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks, siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks. Aluspinnaks võib olla näiteks puit, saepuru- või kipsplaat, vana vinüül või epokate jne. Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu (frakts. 3300 ) või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu Isetasanduvad segud Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiir...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Rainer Kaine AT-109 Iseseisev töö Electric cars Instructor: Tauris Vijar Tartu 2010 Introduction In this essay i´m write electric cars and this how these cars are built, how easy is built electric car, how much costs electric cars. The problems for electric cars, there are many problems why peoples still can´t use quiet and more green cars. But even the electric car is not all green because the electricity produced for nuclear, coal, oil shale and natural gas. These ways to get electricity pollutes nature, the only difference between lies in the fact that pollution is in the one place. Coal Electric power station Oil shale power station in Narva What is a electric car An electric car is a plug-in battery powered automobile which is propelled by electric motor. Electric cars...
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaan...
Aastal 2012 oli Eesti piirkondlikes haiglates (PERH ja TÜK) pulmonoloogilisi voodeid kokku 36, vastavalt 22 TÜK-is ja 14 PERH-is, mille hulka arvestati ka 4 I-II astme intensiivravi voodid. Antud eriala puhul puuduvad siiani päevaravi voodid, sest vajadust nende järgi ei ole sellel erialal ette nähtud. Mõlemas haiglas on aga just voodikohtade nappus peamiseks probleemiks. Arengukavas esitatud prognoos on seadnud eelduseks, et aastaks 2020 on pulmonoloogiliste patsientide arv aastas 148 769, kellest 144 600 vajavad ambulatoorset ja 4169 statsionaarset ravi. Keskmiseks ravikestvuseks prognoositakse 7 päeva (aastal 2011 oli TÜK-is kestvus 8,2 päeva) ning voodihõiveks 80% (2011 oli selleks TÜK-is 80,4%). Seoses aga patsientide ebaühtluse jaotusega nädalate või kuude lõikes, ei ole võimalik planeerida täpset hospitaliseerimist, sesoonsuse vältimist ega voodihõivet väga kõrge taseme saavutamiseks.
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Metsa ja muldade seire vastab igati püstitatud eesmärkidele, info on lihtsasti kättesaadav ja hoomatav. Seiretulemusi saab lihtsalt kasutada ka sel alal võhik. 12 7. KIRJANDUSLOEND 1. E. Asi, 2011. Eesti metsaseirest rahvusvaheliseskoostööprogrammis ICP Forests. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/03_11_11_seirefoorum_Endla_Asi.pdf (21.04.2014) 2. Eesti keskkonnaseire, 2009, pp 148. Kättesaadav: http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/aruanded/11429_Eesti_Keskkonnaseire2009.pdf (15.04.2014) 3. Eesti keskkonnaseire, 2011, pp 153. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf (19.04.2014) 4. Keskkonnainfo, 2014. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Metsaseire.pdf (25.03.2014) 5. Keskkonnainfo (2), 2014
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis...
1 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2 Geograafia 3 4 5 Ly Murd 6 Vihmametsad 7 Referaat 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 Tallinn 2013 26 27 Sisukord 28 1. Sissejuhatus vihmametsadest............................................3 29 2. Vihmametsade levik ja kliima.............................................4 30 3. Vihmametsade taimed ja loomad........................................5 31 4. Inimtegevus vihmametsades ja keskkonnaprobleemid............6 32 5. KASUTATUD KIRJANDUS...............................................7 33 1.Sissejuhatus vihmametsadest 34 35 Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika 36 keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad 37 kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. 38 Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Po...
Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses. Suur asustus on rannikul, kus rahvastiku tihedus on suurim, sest seal on hea pääs merele, sest hiinlased püüavad palju kala ja kaubavahetus on ka tihe seal. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis ja Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Suurlinnades on rahvusvahelised lennujaamad. 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus Mehi on Hiinas 672 717 282, kellest 148 134 928 on 0-14 aasta vanused, 477 182 072 15-64 aasta vanused ja 47 400 282 üle 65 aasta vanad. Naisi on Hiinas 633 596 530, kellest 131 045 415 on 0-14 aasta vanused, 450 664 933 15-64 aasta vanused ja 51 886 182 üle 65 aasta vanused. 2.3.2Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive Hiina sündimuse näitajad: 12.31 sündi/1,000 elaniku kohta (2012 est.)Maailma tasemel koht:158. Suremuse näitajad: 7.17 surma/1,000 elaniku kohta (Juuli 2012 est
128 80 200 10000000 144 90 220 10010000 160 A0 240 10100000 176 B0 260 10110000 129 81 201 10000001 145 91 221 10010001 161 A1 241 10100001 177 B1 261 10110001 130 82 202 10000010 146 92 222 10010010 162 A2 242 10100010 178 B2 262 10110010 131 83 203 10000011 147 93 223 10010011 163 A3 243 10100011 179 B3 263 10110011 132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111
KORDAMISKÜSIMUSED õp. lk. 107-148 TEENINDUSMAJANDUS 1. Milliseid teenuseid nim. avalikeks teenusteks, nimeta avalikke teenuseid mida kaetakse riigieelarvest, avalikke teenuseid mida kaetab kohalik omavalitsused? Avalikeks teenusteks nimetatakse teenust, mis korraldatakse inimestelt ja ettevõtetelt kogutud maksuraha eest. Riigieelarvest kaetakse haridus, riigikaitse, arstiabi Kohalik omavalitsus: ühistransport, teede korrashoid 2. Nimeta tegureid mis soodustavad teenuste üleilmastumist? Üha suurem kauplemine teenustega. Edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia valdkonnas. Rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaiste firmade ees. Valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 3. Kuidas jaguneb transport, loetle transpordi liigid, oska kanda kaardile tähtsam...
207 250 208 150 200 209 300 300 225 233,3333333 210 160 160 212 180 200 153,3333333 160 213 384,6153846 338,2352941 214 165 205 148,3333333 166,6666667 215 120 180 220 130 220 130,4347826 100 300 60 221 100 250 180 222 100 250 180 227 166,6666667 153,3333333 153,3333333 106,6666667
97 2000 Tartu 29,21 27,94 0,00 57,15 1,00 98 2001 Tartu 23,70 0,00 0,00 23,70 1,00 99 2001 Tartu 8,70 250,00 201,40 460,10 0,00 100 2001 Tartu 166,74 942,26 236,00 1 345,00 1,00 101 2001 Tartu 56,10 48,90 0,00 105,00 1,00 102 2001 Tartu 49,68 23,75 0,00 73,43 1,00 103 2002 Tartu 23,70 0,00 0,00 23,70 1,00 104 2002 Tartu 148,91 1 282,64 0,00 1 431,55 1,00 105 2002 Tartu 56,10 48,90 0,00 105,00 1,00 106 2003 Tartu 23,70 0,00 0,00 23,70 1,00 107 2003 Tartu 230,20 1 155,20 0,00 1 385,40 1,00 108 2003 Tartu 0,00 83,15 0,00 83,15 1,00 109 2004 Tartu 41,60 1 491,93 0,00 1 533,53 0,00 110 2005 Tartu 51,50 45,40 0,00 96,90 1,00
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0 Varud kokk...
Paljudel ütlesid närvid üles, mitmed sattusid hüsteeriasse. 4 Teateid meeste olukorrast on hoopis vähem. Rongidelt on maha visatud vaid üksikuid kirju, mis sisaldavad napisõnalisi teateid enda ja vagunikaaslaste kohta. Küüditatute eselonid saadeti Venemaale Narva ja Irboska kaudu. Säilinud raudteedokumentide alusel on Narva kaudu saadetud kolm eseloni, kokku 148 vagunit ja Ibroskast on läbi sõitnud 7 eseloni, kokku 342 vagunit. Kogusummas oli küüditatute eselonide koosseisus 490 vagunit. Kõik need vagunid ei olnud täidetud inimestega, vaid see arv sisaldab ka väljasaadetud kraamile, vagun-poele, sanitaar- ja konvoimeeskondadele määratud vaguneid. Sihtkohta jõudes lõppes küüditatute saatuse esimene järk. Sõit ei olnud kerge.
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
EUROÜLIKOOL KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND JEKATERINA KONSTANTINOVA ,,KOLME AASTA PLUSSID JA MIINUSED EESTIL EL LIIKMENA" EUROINTEGRATSIOONI ALUSTE ALANE ESSEE JUHATAJA: J. VÄRK KURSUS: SK-II A (2) TALLINN 2007 Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul "endiste nõukogude vabariikide", sajandivahetusel "Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate" riikide ning alates 2004. aasta kevadest "uute Euroopa Liidu liikmesriikide" hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles protsessis on olnud geopoliitilise konteksti muutumine ida-lääne suunal, kuid vähetähtis ei ole olnud ka kultuuril...
Tabel 1.2 Korrapäraste kujudega kehade andmete koondtabel Jrk Materjali nimetus Mõõtmed (mm) Mass Ruumala Tihedus nr. a B h [g] [cm] [kg/m3] 1 Klaasvaht 140,53 90,30 42,46 74,12 138 2 Saepurubetoon 147,0 148,0 147,0 2277,8 712 3 Klaas 111,0 100,2 6,0 150,49 2280 4 Kipsplaat 200,0 299,0 12,5 533,8 714 5 Õõnessilikaattellis 248,0 118,0 87,0 3613 1204 6 Klaasvill 137,4 98,6 20,1 24,33 87
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.....................................................................................................................................5 Süstemaatiline kuuluvus......................................................................................................... 5 Välimuse kirjeldus.................................................................................................................. 5 Levik looduses........................
Lang, V., 2001, Maastik ja kultuurmaastik arheoloogias. Rmt: Palang, H; Sooväli H 2001, Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. TÜ geograafiainstituut, Tartu, lk 77-82 Lindquist, M; Lange, E; Kang, J., 2016, From 3D landscape visualization to environmental simulation: The contribution of sound to the perception of virtual environments. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.-N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 148, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 216-231 Estrada-Carmona, N; Hart, A.K; DeClerck, F.A.J; Harvey, C.A; Milder, J.C., 2014, Integrated landscape management for agriculture, rural livelihoods, and ecosystem conservation: An assessment of experience from Latin America and the Caribbean. In: Nassauer, J.I; Xiang, W.- N.(Eds.) Landscape and Urban Planning: An International Journal of Landscape Science, Planning and Design, vol 129, Elsevier B.V., Amsterdam, pp 1-11 Nassauer, J.I
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel. Ligikaudne läbimõõt 49528 km. Tiirlemisperiood 164.8 maa aastat, diameeter 49 532km, mass 1,0234*10 astmel 26. Pöörlemisperiood 16 tundi ja 7 minutit. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonil...
668.07 775.16 885.76 Err:508 Ülesanne 2 Palgaleht Nimi Tunnitasu Töötatud tunde Põhipalk Töötaja 1 1.7 155 263.50 Töötaja 2 4.5 156 702.00 Töötaja 3 2 160 320.00 Töötaja 4 2.5 148 370.00 Töötaja 5 3.5 160 560.00 Töötaja 6 1.8 155 279.00 Töötaja 7 2.3 160 368.00 Töötaja 8 2.45 160 392.00 Töötaja 9 3.5 155 542.50
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus ...
Kokku Käibevara 158 648 Omakapital: 25 Põhivarad: Aktsiakapital 184 000 Eelnev.per.jaotamata Maa 90 000 kasum 113 525 Seadmed 525 000 Plaaniaasta puhaskasum 350 981 Akum.kulum -119 500 Kokku omakapital 648 506 Kokku põhivara 495 500 AKTIVA kokku 654 148 PASSIVA kokku 654 148 26
Rõdu ja erinevate Ühetoaliste korterite puudus parkimisvõimalustega korterid projektis (majaesised-, parkimismajasisesed- ja Lauluvaljaku lähedus (müra) garaažisisesed parkimiskohad) Lauluväljaku, Kadrioru pargi ja Pirita tee promenaadi lähedus Vana-Kuuli tn 5 ja Narva mnt 148 korterite müügiajalugu positiivne kogemus näitab potentsiaalsete ostjate huvitatust Võimalused (välised) Ohud (välised) Elurajooni laienemine (ümbritsev Majanduskeskkonna järsk suur hoonestamata maaala, halvenemine tulevikuväljavaated) Laenude finantseerimisraskused
teistel põllumajanduse harudel. Suuremad jõed ja järved Jõed: Shannoni jõgi- 386 km on Briti saarte pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks; Liffey jõgi- 125 km (Dublinis- joogivesi); Boyne'i jõgi- 112 km. Järved: Lough Neagh (Briti saarte suurim järv)- 392 km2; Lough Corrib- 176 km2; Lough Derg (Shannon)- 130 km2. Jõestik on tihe ja jõed on veerohked Poolsaared ja saared Achill- (Iirimaa läänerannikul, seal elab u. 2700 in) 148 km2 Arani saared on kolmest saarest koosnev saarestik Iirimaa lääneranniku lähedal Galway lahe suudmes, elab 1200 in. Valentia- Iirimaa lääne kaugem punkt- elab 665 in33 km2 Mäed Corrán Tuathail (Carrauntoohil)- 1,038m, Binn Chaorach (Beenkeragh, Benkeeragh)- 1,010m, Cathair na Féinne (Caher)- 1,001m Fauna ● 26 liiki imetajaid ● 3 liiki kahepaikseid loomi ● 400 liiki linde ● 11500 liiki putukaid ● 375 liiki kala ● Roomajatest ainult 1 sisalik ja mitte ühtegi madu
1 Ketassae 0,23 15 140 14,9 0,23 134 7,8 1+3.0,15=1,45 0,137 1,07 2,52 338 338 alumine koguja 2 Ketassae 0,17 15 115 16,3 0,17 159 4,6 1+1,5.0,15=1,22 0,175 0,81 2,03 323 323 4,4 ülemine koguja a Magistraal 0,40 15 180 15,7 0,40 148 5,2 0,15 0,10 0,52 0,67 99 437 3 Freesmasinast 0,25 17 135 17,5 0,25 184 9,5 0,5+3.0,15=0,95 0,143 1,36 2,31 425 2,7 b Magistraal 0,65 17 220 17,0 0,65 174 3,5 - 0,078 0,27 0,27 47 484
t/vah m3/vah -> 11 reisi vahetuses -> m2 masinvahetust m2 m2 masinvahetust m2 masinvahetust ehk -> 14 kallurit P0, t/vah P0, m3/vah Autot 261 153 1,7 259 152 1,7 257 151 1,7 255 150 1,7 254 149 1,8 252 148 1,8 250 147 1,8 249 146 1,8 247 145 1,8 245 144 1,8 244 143 1,8 242 142 1,8 240 141 1,9 239 140 1,9 237 140 1,9 236 139 1,9
Kullamaa Keskkool Angeelika Lõps NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
aastal. Tema kõige halvem koht on 2. Rekordid WSM võistlusel mis on tema nimel - The clock - Parallelsed trepid (kolme raskuse kandmine treppidel) - Puuraiduri kõnd (tuleb kanda 180kg raskust) - Kummi kantimine (8 pööret) - 125kg raskuste kohvritega jooksmine - Talumehe kõnd - Kombineeritud võistlus Isiklikud rekordid: -Kangi surumine 275kg, -Kükk 360kg, -Jõutõmme 395kg Tema mõõdud: - Biitseps 56 cm - Kael 54 cm - Vöö 92 cm - Reis 80 cm - Kaal 132 kg - Pikkus 186 cm - Rind 148 cm - Küünarvars 45 cm WSM-i võistlusalad Veoauto tõmme, jõutõmme, ülepea tõste, Atlase kiviring, tünnivise, kükkistõste. ASC võistlusalad Palgi kandmine, raskuse vise, Apolloni rattad, raskete kaelkoogutega kõndimine, jõutõmme, tsirkuse hantlite tõstmine. Rammumees ei ole olümpiaala, olümpiala on näiteks tõstmine mis on ka rammumehe võistluste osa. Rammumees ei ole olümpiaala kuna see koosneb paljudest erinevatest aladest, millega võivad kaasneda suured terviserikked
Kui elusuuruses figuur on riputatud seinale, oleme sunnitud vaatama kujutatud isiku poole alt, üles ja sageli on kunstnikud seda paratamatust ära kasutanud. Anthonis van Dyck ,, Kuninganna Henrietta Maria koos sir Jeffrey Hudsoniga. (1633). Teisi esindusportree maalijaid: Hyancinthe Rigaud, Gilbert Stuart, Thomas, Gainsborough. Kasutatud kirjandus Mitchell Beazley "Kuidas mõista maalikunsti". 2000. Lk: 148 157. Kirjastus "Valgus". Eneke MOL-Suurj 3. 1984. Lk: 149. Kirjastus "Valgus". ENE A-CENT 1. 1985. Lk: 408. http://et.wikipedia.org/wiki/Autoportree http://www.utlib.ee/ekollekt/bskunst/port.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ http://www.newyorksocialdiary.com/contributors/artset/images/2.27.06/portraits/06_Pare nts.jpg http://www.scituate.k12.ma.us/docent/Vincent%20Van%20Gogh,%20self-portrait
Kui 2000. aastal oli hoolitsuseta lapsi 1227, siis aastaks 2006 oli see tõusnud 1680ni. Väike langus on toimunud 2007 aastal, millal oli 1529 hoolitsuseta last. Tabelis 3 on ära märgitud kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate laste statistika maakondade kaupa, mille andmed on samuti päris Eesti Statistika Andmebaasist. Tabel 3 KOHTUS VANEMAÕIGUSETA JÄETUD VANEMATE LAPSED 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Kokku Poisid ja tüdrukud Harju maakond 148 153 132 133 128 117 90 94 995 Hiiu maakond 2 0 2 2 0 1 0 1 8 Ida-Viru maakond 71 42 116 53 40 61 29 61 473 Jõgeva maakond 9 6 6 5 10 9 6 9 60 Järva maakond 1 0 9 3 7 4 1 3 28 Lääne maakond 4 10 6 17 5 0 1 1 44 Lääne-Viru maakond 12 7 10 15 26 17 5 2 94
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi av...
143Viimastel aastatel on kasutusel ka mõiste hea valitsemine valitsemine peab 144 olema tulemuslik, läbipaistev, kodanikke kaasahaarav 145 (kodanikud võtavad aktiivselt osa ühiskonna asjadest) 146 Kaasaegses riigis on kulutused sotsiaalpoliitikale investeering tulevikku. Lumpen kaltsakas, asotsiaal, deklasseerunud, oma klassist välja kukkunud indiviid Rikas riik võib investeerida vahendeid olulistesse valdkondadesse: 147 Infrastruktuur 148 Ühishüved 149 Julgeolek 150 Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab võimu ja näeb tulevikku 151 helgemas valguses. 152 Eestis sureb umbes 17000-18000, sünnib 13000-14000 153 1.september 2006 läks esimesse klassi üle 12 000 lapse punavõimu ajal läks 154 esimesse klassi 25000-26000 155 2003 oli Eestis pensionääre 27% rahvastikust jaanuarist 2006 võivad 156 pensionäärid töötada vaatamata eale. 157 Rahvastiku kvaliteet
keskmiselt 70%. Aasta keskmine sademete summa varieerub piirides 550800 mm. Kõige madalam sademete hulk esineb reeglina rannikuvööndis. Eriti kuiv on seal kevadel ja suve esimesel poolel. Kõige sademeterohkemad piirkonnad paiknevad kõrgustikel ja läänerannikust 3060 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast.
0,5 414 1 397 1,5 376 2 330 2,5 286 3 248 3,5 206 4 174 4,5 152 5 148 5,5 153 6 161 6,5 171 7 180 7,5 190 8 201 8,5 211 9 222 9,5 226 10 229
105,4 100,6 6,7 Laineline tsement 5 2 16 105,45 100,62 6,7 131,41 71,1 1848,2 kiud plaat 100 92 47 17 Polüetuleenvill 100,5 100,5 91,5 91,9 49 48 9,6 443,3 21,7 101 92,25 48 148 99 30 Ekstruuder 18 148,5 147,8 100,5 99,8 30 30 19,8 442,5 44,7 polüstürool 147 100 30 118 248 88 2568, 19 Silikaattellis 118 117,8 247,5 247,8 88 88 4816,2 1874,9
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maas...
RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 870 100 000 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 28 530 988 300 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2001 (kroonides) Rahandusministeerium 552 288 600 Töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks 19 590 900 Konkurentsiamet 5 745 400 Maksuamet 148 515 500 Statistikaamet 100 712 600 Tolliamet 185 153 200 Väärtpaberiinspektsioon 3 058 500 Proovikoda 3 962 500 Raamatupidamise Toimkond 1 125 500 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 34 978 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 24 610 000
l = i li , sisejõuga ühtlaste muutus (joonis 9.4) E i =1 Ai vardalõikude arv. Varda pikkuse muutus = ühtlaselt koormatud ühtlaste lõikude pikkuste muutuste summa Priit Põdra, 2004 148 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID Astmeliselt koormatud astmeline varras A epüür, m2 N epüür, N u epüür, m A1 Lõik pikeneb l1 B F1 uB
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
80,6% 109. 52,3% Ag , 47,7% Au 143. 80 g 184. 0,96 m3 CO2 , 110. 720 g 144. 156,8 dm3 1,54 kg H2O 111. 9,1% NaOH , 145. 40 dm3 H2 , 60 dm3 CO2 185. 112 dm3 CO2 , 90,9% CaCO3 146. 52,3% Sn , 47,7% Zn 112 dm3 NH3 112. 6,02 1024 aatomit 147. 1,28 kg 186. 10,25 mol 113. 6,68 1024 molekuli 148. 465 g 187. 22 kg 149. 21,28 dm3 188. 33 g 114. 9,03 1018 aatomit 150. 25% 189. 10,7 cm3 115. 6,02 1017 aatomit 151. 83,4% 190. 133 cm3 116. 3,01 1018 molekuli NO2 152. 56 cm3 191. 13 mol . 2,709 1019 molekuli NH3 153. 3,58% 192. 5,25 mol 117. 1,5 1024 molekuli 154
tion ) siis, kui tegemist on teadaoleva ohuga (Gefahr ), ettevaatuspõhimõte (Vorsorge ) aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjutatud ohuga (riskiga) (Risiko ). Lisaks sellele eristatakse riske, mida tuleb taluda (Restrisiko ) ja mille vastu abinõude võtmine ei ole õigustatud. 11 10 Keskkonnaalased õigused Materjal: Loeng, Õpik lk 148 161, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), Relve, K. (2004). Füüsiliste isikute subjektiivne avalik õigus ja põhjendatud huvi keskkonnaasjades. Juridica, 1, 20 - 31. Relve, K. (2009). Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, I, 19 - 27.
2008 7 1 SV 30 AHV 22 219 136 2008 7 1 SV 30 AHV 22 219 131 2008 7 1 SV 30 AHV 22 222 144 2008 7 1 SV 30 AHV 22 223 142 2008 7 1 SV 30 AHV 22 224 155 2008 7 1 SV 25 AHV 23 225 154 2008 7 1 SV 30 AHV 23 226 148 2008 7 1 SV 30 AHV 23 227 135 2008 7 1 SV 30 AHV 23 234 194 2008 7 1 SV 30 AHV 24 241 205 2008 7 1 SV 30 AHV 24 244 205 2008 7 1 SV 36 AHV 26 256 226 2008 10 30 SV 16 AHV 12 116 19 2008 10 30 SV 16 AHV 12 118 17
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000 V0 V0 - proovikeha maht [cm3] kus G - proovikeha mass õhus [g] ja Töö tulemused Proovikeh Materjali Proovikeh Proovikeh Proovikeh Tihedus ...
Tornaado sai alguse Missouri osariigis ning lõpetas oma 350 km pikkuse teekonna mõne kilomeetri kaugusel Princetonist kirde pool. Tornaado keskmiseks laiuseks oli 400 m ning kihutas kohati edasi kiirusega 117 km/h. Kui tornaado lõpes, oli ta surmanud 689 inimest, vigastanud 1980-t ning teinud neli linna peaaegu maatasa. 1974. aasta tornaadod USA keskläänes -4. aprillil 1974 tekkis keskläänes Mississippist ida pool umbes 16 tunni ja 10 minuti jooksul 148 tornaadot, mis tapsid 322 ja vigastasid 5000 inimest. Tornaadod purustasid ligi 10 000 maja ning vigastasid 15 000 ehitist. Materiaalset kahju hinnati ühele miljardile dollarile. -9- Kokkuvõte Me rääkisime teile looduskatastroofidest, mis vapustasid maailma. Loodus- katastroofid on väga ohtlikud, kuna neid on väga raske ette ennustada. Enda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
