Põrandate tasandamine (0)

Võrumaa Kutseharidusekeskus
EV-13
PÕRANDATE TASANDAMINE
Alisa Kalg
Juhendaja : Merike Aruväli
Väimela 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Segud 4
Betoonpõranda eeltöötlus 6
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Põrandate remont ja uute põrandate valmistamine on küllaltki kallis ja keeruline ehitusvaldkond. Oluline on valida õige toode, et tegemine ei läheks liiga kalliks.

Segud

• Remontsegud
  

Kui teised segud on ainult betoonpindade tasandamiseks , siis remontsegud sobivad erinevate aluspindade tasandamiseks. Aluspinnaks võib olla näiteks puit, saepuru- või kipsplaat , vana vinüül või epokate jne. Valikus on kaks segu: kiireks sanitaarremondiks peeneteraline segu (frakts. 3300 ) või siis põhjalikuks remondiks saneerausplaano, millega saab teha ka helikindlaid põrandaid sammumüra vastu
Isetasanduvad segud
Erinevalt käsitasandussegudest on isetasanduvad segud väga hea voolavusega, see teeb põranda tasandamise oluliselt kiiremaks. Loodis pindade viimistlemine on lihtne ka materjali esmakasutajale. Kalletega viimistlemine võib vajada juba kogemustega põrandatasandaja kätt. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu (frakts. 148) kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu (frakts. 320) kuni 100 mm kihi valamiseks
Erisegud
Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid (frakts. 410), mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad. Valikus on ka värvilised põrandakattesegud (frakts. 450). Erisegude hulka kuulub ainuke tasandussegu , mida lubatakse värvida või katta epo-vaikudega (frakts. 500) ning laevaremondiks sobiv segu (frakts. 600), millel on kõik vajalikud sertifikaadid tööde teostamiseks

• Ettevalmistus tasandustöödeks
  Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine MD16, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2–4 tundi)
  
• Segukihi paksus
  Enne segu ostmist tuleb selgeks teha, kui paks peab tasanduskiht olema. Näiteks, kui seguga on lubatud valada 0–5 mm, ei tohi valada 5 cm
  
• Vee hulk
  

Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme

• Tasandussegu eesmärk
  Tuleb selgeks teha, millisesse ülaltoodud gruppi segu kuulub. Näiteks, kui soovitakse põrand tasandada ning jätta katmata , tuleb valida kulumiskindel tasandussegu (frakts. 410 või 450). Kui aluspinnaks ei ole betoon , tuleb valida paremate nakkeomadustega remontsegude hulgast (3300 või saneerausplaano)
  
• Töötingimused
  Tasandamine peab toimuma suletud ruumis. Segu, vee ja tasandatava aluspinna temperatuur peab olema +10 kuni +35 ºC kuivamiseni. Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa
  

Betoonpõranda eeltöötlus

Betoonpõranda värvimise eelduseks on põhjalikud ettevalmistustööd. Vaid õige tugevusega põrandatasandussegu kasutamisel saavutatakse ilus ja kulumiskindel värvipind
Elamute betoonpõrandaid on plaatimiseks või põrandakatete ( parkett - või elastikkatete) paigaldamiseks üsna lihtne ette valmistada – üldjuhul piisab konaruste ja tsemendiliimi eemaldamiseks põrandate lihvimisest. Eluruumide põrandatel ei ole kuigi suurt koormust. Ka tasandussegu survetugevus võib olla madalam, näiteks 20 Mpa. Kui elamus on vesipõrandaküte, siis kütmisest põhjustatud paisumisele ja kahanemisele peavad pehmemad segud pragunemata paremini vastu kui kõvemad segud. Põrandaküttetasandussegude survetugevus on tavaliselt 15–25 Mpa. 
Ladude ja garaažide betoonpõrandad tavaliselt värvitakse, sageli spetsiaalse kahekomponentse epoksiidvärviga. See eeldab aluspõrandalt head nakkuvust ja piisavat survetugevust. Ilus tulemus saavutatakse vaid siledal aluspõrandal
Põrand tuleb tasandada
Sõltuvalt betoonimargist ja valu kvaliteedist võib betoonpõrand olla värvimisvalmis juba peale lihvimist, ent sageli tuleb põrand enne värvimist põrandatasandusseguga tasandada. 
Töötlemata betoonpõranda pind on poorne , sageli ka rabe ja ebatasane . Pärast kuivamist võib betoonplaat olla kumer, äärtest madalam ja keskelt kõrgem. Betoonpinna kalded võivad olla ebapiisavad või ebaühtlased, mille tagajärjel jääb vesi enne põrandakaevu jõudmist lohkudesse pidama . 
Põrandatasandusseguga saab põrandaid tasandada ja kaldeid korrigeerida, seda muidugi segukihi lubatud paksuse piires. Külmades ruumides kasutatakse külmakindlat tasandussegu. 
Arvestada tuleb tasandussegu piisava tõmbe- ja survetugevusega. Enne värvimist kantakse põrandale vähemalt 3 mm ühtlane segukiht.
Kui garaaži või lao põrandatöö ise ette võtta, siis ajab juba põgus pilk ehituskaupluste tasandussegude riiulitele hirmu naha vahele – nii lai on eri kaubamärkide tootevalik. Primerid ehk kruntimisvahendid ja lisaainetena kasutavad emulsioonid veel pealekauba. 
Värvitav või epoksiidmassiga kaetav betoonpõranda pind peab pärast tasandamist olema ühetasane, sile ja tugev, mistõttu ei ole soovitatav kasutada esimest ettejuhtuvat baastasandussegu.
Tasandussegude suur valik
Olemas on ka isetasanduvaid põrandatasandussegusid, mida saab aluspõrandale kas pumbata või käsitsi peale kanda. Isetasanduv segu, nagu nimigi ütleb, valgub põrandale ise laiali. Vahel on vaja terassiluri või laia pahtlilabidaga kaasa aidata.  
Pumbatav segumass valgub laiali tasaselt, täidab madalamad kohad ja moodustab sileda horisontaalpinna. Probleemseks kohaks võib olla järsem kalle trapi suunas, mida mööda tasandusmass kipub põrandakaevu valguma.  
Käsitsi pealekantav segu ei ole nii hea valguvusega, segumass tuleb endal põrandapinnale laiali ajada. Nüüd sõltub pinna kvaliteet siluri kasutaja kindlast käest – hea tulemus eeldab teatud tasemel oskust, kuid teiselt poolt on kaldeid paksema segumassiga kindlasti lihtsam teha.  
Tasandamiseks kasutatakse terasest segukammi. Sirge servaga segukammi kasutamisel kipub segukiht liiga õhukeseks jääma, hammastega segukamm sobib segukihi kasvatamiseks paremini. 
Tüüpiline põrandavalumass on tsemendipõhine jämedateraline (maks 1,2 mm) tasandussegu, mis on mõeldud kallete tegemiseks, pragude ja aukude täitmiseks, põrandate tasandamiseks. Kihi paksus on 10–250 mm.
Tavalised põrandatasandussegud on jäme-, parandus-, peen- ja viimistlussegud maksimaalse terasuurusega alla 0,8 mm. Tera suurusest sõltuvalt on segukihi paksus 1–80 mm. Jämedateralist põrandatasandussegu (terasuurus 0,8–1,2 mm) kasutatakse tavaliselt betoonpindade tasandamiseks ja aukude-lohkude täitmiseks. Kuivanud aluspind viimistletakse peentasandusseguga (terasuurus ca 0,3 mm) ja pärast seda on põrand valmis ( laminaat )parketi või vinüülpõrandakatte paigaldamiseks. Tasandussegude survetugevus on tavaliselt umbes 20 Mpa. Kui aga põrand värvitakse või kaetakse epoksiidmassiga, siis sellest ei piisa.
Kiirtasandussegud on väikese terasuurusega, kiirelt kõvenevad ja kuivavad segud aukude täitmiseks ja põrandate tasandamiseks. 
Köetavate põrandate tasandussegudesse lisatud tugevduskiud parandavad materjali ristisuunalist nihketugevust, mis vähendab pragude tekkimise tõenäosust, ning materjali siduvust paksemas segukihis. 
Primer on veega lahjendatav kruntimisvahend, millega parandatakse tasandussegu ja aluspõranda vahelist nakkuvust. 
Tasandussegudesse, millelt eeldatakse paremat aluspinnaga nakkumist, vastupidavust , kulumiskindlust või survetugevust, pannakse keemilisi lisaaineid .
Garaaži põrandale tugev tasandussegu 
Garaažis peab nii aluspõrand kui ka pinnakate vastu pidama kõvale koormusele. Talvisel poolaastal sõidab põrandal naastrehvidega auto, mis sageli toob ratastega kaasa teedele puistatud soola. 
Kui kõvad metallnaastud on värvi- või muud pinnakattekihti rikkunud, hakkab tasandussegu või betooni sisse sattunud sool materjali tasapisi murendama. 
Kõvale koormusele vastupidavad, kõrge tõmbe- ja survetugevusega, professionaalseks kasutamiseks mõeldud tooted on turul täiesti olemas, kuid nende hinna nägemine võib jalust nõrgaks võtta. 
Iseasi , kas nn profitooteid tavalistest ehitusmaterjalide kauplustest leiabki – mõned garaažipõrandatele sobivad põrandatasandussegud on mõeldud professionaalsetele paigaldajatele ja liiguvad hoopis teisi kanaleid mööda.
Kui garaažipõrand kavatsetakse katta ( epoksiid )värviga, peaks enam-vähem kõigi artikli jaoks küsitletud tooteesindajate arvates lisaks tasandussegule ka aluspõrand olema väga tugev. Õhukese pinnakatteaine jaoks moodustavad piisavalt tugeva aluse vaid ühesuguse survetugevuse klassiga betoonpõrand ja põrandatasandussegu.
Niisiis , kui aluspõrand ei ole piisavalt tugev, ei pruugi tööstuslikuks kasutuseks mõeldud eriti tugev põrandatasandussegu sellel toimida, nagu ette nähtud. Eri materjalikihtide vahel võivad tekkida mehaanilised pinged – see kehtib ka epoksiidmassi ja ebapiisava tugevusega põrandatasanduskihi puhul. 
Suurt kasutuskoormust taluval garaažipõrandal peaks kasutama tasandussegu, mille survetugevuse on üle 40 Mpa. Tavaliste põrandatasandussegude survetugevus on umbes 20 Mpa.
Tooteesindajad rõhutavad, et suure koormusega põrandate tasanduskiht peab olema piisavalt paks (3 mm), muidu võib see aluspõranda küljest irduda. 
Ka suure koormusega põrandate puhul peetakse üsna kindlaks meetodiks aluspõranda katmist epoksiidliimiga enne tasandussegu panekut. Tasandussegu kantakse liimile märg-märjale-meetodil. Epoksiidliim parandab nakkuvust ning vähendab võimalikke aluspõranda ja tasanduskihi vahelisi pingeid. 

Kasutatud allikad

• http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=374
  
• http://www.aripaev.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=95675