Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu grammi keedusoola sisaldub selles saadud lahuse mass?
  • Mitu kilogrammi lahust saab segamisel?
  • Mitu grammi lahustit on tarvis väljaaurutamisel?
  • Mitu kilo-grammi lahust saab lahusti väljaaurutamisel?
  • Mitu grammi lahustunud ainet sisaldub selles lahuses?
  • Mitu grammi 40-list lahust saab valmistada 05 kilogrammist suhkrust?
  • Milline on lahustunud aine lahuses?
  • Mitme kgm3 ?
  • Mitmeprotsendiline lahus saadakse?
  • Milline on selle gaasisegu ruumala?
  • Mitu mooli ammoniaaki sisaldub 10 kilogrammis 68-lises ammoniaagivees?
  • Kui tema suhteline sisaldus mahu järgi on 10?
  • Mitu mooli ammoniaaki on lahustunud 1 kuupmeetris lahuses kui 7 kuupmeetri lahuse lämmastikhappe lahust 1180 kgm3 selleks kulus?
  • Mitu kuupsentimeetrit 40-list naatriumhüdroksiidi lahust 1430 kgm3 tuleb võtta 128 Mitu vee ja väävelhappe molekuli on 360 grammis 80-lises väävelhappe lahuses?
  • Milline on gaasi 1505 1030 molekuli ruumala?
  • Kui suur on selle veekoguse mass?
  • Kui selles segus on 12041023 mooli 1 kuupdetsimeetris lahuses booraksi lahust?
  • Mitu vee molekuli on 200 grammis vees?
  • Mis sisaldub 0112 kuupsentimeetris ammoniaagis lahuses lahuse valmistamiseks?
  • Mille mass 3357 grammi?
  • Mitu vee molekuli on 50 grammis 10-lises keedusoola lahuses?
  • Mitu kuupdetsimeetrit on ammoniaaki ja lämmastikku nende gaaside segu 30 moolis 100 grammis naatriumhüdroksiidis?
  • Kui nende mahuprotsendid on vastavalt 30 j a 70?
  • Mitu kuupdetsimeetrit ammoniaaki on kasutatud 872 kuupsentimeetri 6-lise kuupdetsimeetris vääveltrioksiidis?
  • Mis koosneb 2107 1020 molekulist vesinikust 0301 segus kumbagi gaasi?
  • Milline on normaaltingimustel 1806 1027 hapnikuaatomist koosneva trihapniku kuupdetsimeetris vesinikus?
  • Mille mass on 12143 grammi?
  • Mitu kilogrammi 5-list vaskIIsulfaadi lahust on vaja 392 grammi protsent?
  • Kui vesiniku kadu on 5?
  • Mis sisaldas 45 väävlit saadi 184 tonni väävelhapet Leida lõppemiseni Mitme kilogrammi võrra vähenes dolomiidi mass?
  • Mis sisaldas 20 grammi naatriumhüdroksiidi neutraliseeriti 44-lise ammoniaagist?
  • Mitme protsendiline väävlishappe lahus saadi?
  • Milles on 40 lisandeid?
  • Milline on selle soola lihtsaim molekulivalem?
  • Kui põlevkivi sisaldab 35 orgaanilist ainet milles on 60 süsinikku?
  • Mitmeprotsendiline naatriumkloriidi lahus saadi?
  • Kui süsinikdioksiidi kadu on 12?
  • Mitu kuupdetsimeetrit õhku kulub vesiniku põlemiseks kui tekib 02 mooli vett?
  • Mitme protsendiline etaanhappe lahus saadi?
  • Kui reaktsioonisaaduseks on naatriumvesinikkarbonaat?
Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile #1 Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile #2 Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile #3 Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile #4 Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile #5 Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 314 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud...........................

Keemia
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �

Keemia
thumbnail
10
doc

Põhikooli keemia lõpueksamiks

Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................8 Reaktsioonivõrrandite koostamine. .......

Keemia
thumbnail
29
rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä

Keemia
thumbnail
29
doc

Keemia aluste KT3

"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale

Keemia alused
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoob

Keemia
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

Millega tegeleb keemia Keemia ­ teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine ­ koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu ­ koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse ­ iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek ­ aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus ­ näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus ­ aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus ­ aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur ­ puhas aine

Üldkeemia
thumbnail
21
docx

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks.

Kordamisküsimusi valmistumisel keemiaeksamiks. 1. Mis on keemia? Milline on keemia koht loodusteaduste süsteemis? Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemia- teadus ainete muundumistest ning nendega kaasnevatest nähtustest 2. Aine massi jäävuse seadus. Aine massi ja energia vaheline seos. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. · Aine mass ja selles sisalduv energia on omavahel seotud · A. Einstein (1879-1955) DE = Dm c2 3. Mille poolest erinevad füüsikalised ja keemilised nähtused? Milline on nendevaheline seos? · Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata. Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlem

Keemia



Lisainfo

küsimused ja vastused

Kommentaarid (7)

Rostfrei profiilipilt
Andres Vaba: Esmapilgul undub harjutamiseks piisavalt materjali olevat, hea on, et on olemas kontrolliks vastused.
18:50 02-01-2010
DrCrazyAl profiilipilt
DrCrazyAl: Väga hea, ülehomme riigieksam ja selle abil saab harjutada väga hästi.

2thumbsup
14:12 04-06-2009
AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: norm materjal, sobib kordamiseks
22:41 10-03-2013





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun