Rammumees kui spordiala (0)

REFERAAT
RAMMUMEES
Lauri Kanarbik
9.klass
Rakke 2009
SISUKORD:
LK2..............Rammumehe olemus
LK2-4...........Rammumehe standardalad
LK4...............Võistlused
LK5...............Ülevaade eelmistest võitjatest
LK6...............Nimekaimad Rammumehed läbi aegade
LK7.............. Mariusz Pudzianowski
LK8...............WSM´i ja ASC´u võistlusalad
LK9-10..........Eesti Rammumehed
LK11.............Kasutatud materjal
Rammumees
Rammumees kui sport vajab toorest jõudu, kiirust,keskendumisoskust,tugevat lihaskonda ja ka vaimset tasakaalu, et võistlusel inimene vastu peaks. Sport koosneb 50 protsenti osavusest ja 50 protsenti jõust. Rammumehe võistlustel võidab tihtipeale see kes on paremini ettevalmistunud, mitte see kes on tugevam.
Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupidavust .
Rammumehe võistlustel katsutakse jõudu mitmesugustel erinevatel aladel ja nagu muudelgi spordialadel on ka siin kindlad reeglid mille järgi võistelda.
Rammumehe standardalad:
1. Atlase kiviring (Atlas Stone Circle)
 
 Kasutatakse kahte sorti raskusega  kive.
 
1. kivi
2. kivi
3. kivi
4. kivi
5. kivi
Kerged kivid
120 kg
140 kg
150 kg
160 kg
170 kg
Rasked kivid
140 kg
150 kg
160 kg
170 kg
180 kg
Platvormi kõrgus
170 cm
160 cm
150 cm
140 cm
130 cm
 
Kõik kivid paigutatakse 1 m kaugusele ja kohakuti vastava kivi platvormiga. Platvormide kaugus üksteisest on 175 cm. Sooritus toimub aja peale ning aeg seiskub, kui viimane kivi on stabiilselt asetatud platvormile . Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega võib võtta minimaalselt kolm kohtunikku. Ametlikuks ajaks loetakse keskmist aega.  
2. Meremehe kõnd ( York )
 
Kanderaamistik on standardse suuruse ja kujuga, kaaluga 410kg. Kanderaamistik on sümmeetriline ning seda saab kanda mõlemat pidi. Meremehekõndi on kahte klassikalist varianti :
 
a) Meremehe kõnd aja peale. Kanderaamistik tõstetakse maast üles ning kõnnitakse 35 m mööda sirget rada. Aeg peatub kui kanderaami tagumine osa on jõudnud üle fini ?ijoone. Ajalimiit on 75 sekundit. Raami võib uuesti üles tõsta ja sooritust jätkata kui see maha kukub . Aega võtavad minimaalselt kolm kohtunikku ning ametlikuks ajaks on keskmine aeg.  
 
b) Meremehe kõnd kauguse peale. Kanderaamistiks tõstetakse maast üles ja kõnnitakse 35 m sirgel rajal 75 sekundit. Lõplik tulemus mõõdetakse kanderaamistiku tagumisest osast. Sportlane liigub ümber postide distantsi otstes pidevalt raami kandes või laseb raami maha pöördekohtades, pöörab ennast ümber, tõstab raamistiku uuesti üles liigub kergelt kõrvale, et postist mööduda ja jätkab teekonda raja teise otsa.
3. Farmeri kõnd (Farmer's walk )
 
Farmeri kõnni kanderaskused on standartse kuju ja suurusega.  Kanderaskusi on olemas kahesuguse kaaluga: 125 kg kummagis käes või 160 kg kummagis käes. Farmeri kõndi on kahte klassikalist varianti. Kahe raskusega kokku on võimalik võistelda neljal erineval klassikalisel Farmeri kõnnil.
 
a) Farmeri kõnd aja peale. Raskused tõstetakse maast üles ja kantakse 25 m pikkusel rajal edasi tagasi. 125 kg raskuste puhul on distants 75 m, 160 kg raskuste puhul 50 m. Aeg seiskub, kui kanderaskuste tagumine ots on ületanud fini?ijoone. Sportlane ei tohi kanderaskusi üle fini?ijoone visata , tal peab olema nendega kontakt joont ületades. Sportlane liigub pöördekohtades ümber postide. Kui ta pillab kanderaskused maha, siis võib need uuesti üles võtta ja kõndimist jätkata. Ajalimiit on 75 sekundit. Aega peavad võtma minimaalselt kolm kohtunikku võistleja kohta. Arvesse läheb keskmine aeg.
 
b) Farmeri kõnd kauguse peale. Kanderaskused tõstetakse üles ning kantakse 25 m rajal senikaua edasi tagasi kuni nende maha kukkumiseni. Lõplik tulemus mõõdetakse raskuste tagaosast. Ajalimiit puudub. Sportlane peab liikuma pöördepunktides ümber postide.
4. Märgi kandmine (Shield walk)
 
IFSA märk on standardse suuruse ja kujuga ja kaalub 182,5 kg. Märgi kandmises on kaks klassikalist ala:
 
a) Märgi kandmine aja peale. IFSA märk tõstetakse maast üles ja kõnnitakse sellega edasi tagasi 25 m distantsil 75 m. Aeg seisatakse kui sportlane ületab koos märgiga lõpujoone. Sportlane ei tohi märki üle lõpujoone visata. Tal peab säilima kontakt märgiga lõpujoone ületamiseni. Sportlane peab kõndima ümber raja otstes olevate postide. Kui märk kukub maha, võib selle üles võtta ja käimist jätkata. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega peab võtma vähemalt kolm kohtunikku. Ametlikuks lõpuajaks on keskmine aeg. 
 
b) Märgi kandmine kauguse peale. IFSA märk tõstetakse maast üles ning liigutakse sellega edasi tagasi 25 m pikkusel rajal kuni selle kukkumiseni. Distantsi pikkus mõõdetakse kukkumiskohast. Ajalimiit puudub. Sportlane liigub ümber pöördekohtades asuvate postide.    
5. Palgi tõstmine (Log Lift )
 
Palk on standartse suuruse ja kujuga. Palgiga saab teha kahte klassikalist harjutust.
 
a) Palgi tõstmine korduste peale. 125 kg palk tõstetakse maast üles üle pea nii, et küünarnukid lukustuvad. Sooritust korratakse niikaua kuni jõutakse. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Pärast igat tõstmise peab palk puudutama maad ning vähemalt üks käsi peab olema palgiga kontaktis kogu soorituse vältel.  
 
b) Palgi tõstmine maksimum jõuga. Palk tõstetakse maast üles üle pea nii, et küünarnukid lukustuvad. Iga sportlane saab kolm katset oma maksimum soorituse väljaselgitamiseks. Neljanda katse võib saada väljaspool võistlust rekordi ürituseks niikaua kuni sportlane arendab rekordit vähemalt 12,5 kg võrra.     
 
6. Jõutõmme (Deadlift)
 
Võistlusjämedusega kang ( 28 mm) asetseb põrandast 225 mm kõrgusel.
Jõutõmbes on kaks klassikalist võistlusstiili:
 a) Jõutõmme korduste peale. Kang tõstetakse põrandalt üles lõppasendisse vastavalt IPF-i  jõutõstmise reeglitele. Sooritust korratakse niikaua kuni jõutakse. Kehtib 75 sekundi ajalimiit.
 b) Jõutõmme maksimum jõuga. Kang tõstetakse maast üles IPF jõutõstmis reeglite kohaselt defineeritud lõppasendisse. Igal sportlasel on kolm katset tõusvate raskustega nagu klassikalises - ja jõutõstmises. Neljas katse lubatakse sooritada väljaspool võistlust rekordiüritusena seni kuni sportlane parandab vana rekordit vähemalt 20 kg võrra.
Võistlused
Maailmas enimtunnustatud rammumeeste võistlused on World Strongman ja Arnold Strongman Classic .World Strongman sai alguse 1977 aastal. Üle kolmekümmne aasta on rammumehed üksteiselt mõõtu võtnud just sellel võistlusel. Võistlusel ei ole kindlat toimumispaika. WSM on toimunud näiteks Zambias, Islandil, Mauritiusel, Malaisias, Marokos ja Hiinas. Arnold Strongman Classic`ut kutsutakse mitut moodi, näiteks "Arnold Strongman", the "Arnold Classic Strongman", "Arnold's Strength Summit" ja "Arnold's Strongest Man".Võistlus sai alguse 1989.a.
Ning nimetati kulturisti Arnold Schwarzenegger`i järgi Arnold Strongman Classic`uks.Võistlus toimub iga aasta Columbias Ohio osariigis USA`s Algselt oli võistlus mõeldud kulturistidele, kuid nüüd on saanud ka rammumeeste kokkutuleku ja võistemise kohaks. Aastatel 2003-2008 on võistluse vaieldamatuks liidriks olnud leedukas  Žydrūnas Savickas kes on püstitanud võistlusel ka 3 maailmarekordit, kokku on sellel võistlusel püstitatud kokku 12 maailmarekordit. 2007 aastal saavutas võistlusel kolmanda koha ka eestlane Andrus Murumets.
Ülevaade eelmistest võitjatest:
Aasta
Liider
Teine koht
Kolmas koht
Asukoht
2009
  Derek Poundstone
  Mikhail Koklyaev
 Travis Ortmeyer
  Columbus , Ohio
2008
 Žydrūnas Savickas
 Derek Poundstone
 Mikhail Koklyaev
 Columbus, Ohio
2007
 Žydrūnas Savickas
 Vasyl Virastyuk
 Andrus Murumets
 Columbus, Ohio
2006
 Žydrūnas Savickas
 Vasyl Virastyuk
 Mikhail Koklyaev
 Columbus, Ohio
2005
 Žydrūnas Savickas
 Vasyl Virastyuk
 Glenn Ross
 Columbus, Ohio
2004
 Žydrūnas Savickas
  Svend Karlsen
 Raimonds Bergmanis
 Columbus, Ohio
2003
 Žydrūnas Savickas
 Svend Karlsen
 Raimonds Bergmanis
 Columbus, Ohio
2002
 Mark Henry
 Svend Karlsen
 Phil Pfister
 Columbus, Ohio
Nimekaimad rammumehed läbi aegade:

• Hermann Görner
  
• Paul Edward Anderson
  
• The Great Antonio
  
• Charles Atlas
  
• Louis Cyr
  
• Angus Graham
  
• Koca Yusuf
  
• Georg Hackenschmidt
  
• Georg Lurich
  
• Angus MacAskill
  
• Ivan Poddubniy
  
• Eugen Sandow
  
• Arthur Saxon
  
• Alexander Zass
  

Tänapäeval:

• Jouko Ahola, Raimonds Bergmanis, Geoff Capes , Georges Christen, Dominic Filiou , Hugo Girard
  
• Mark Henry, Manfred Hoeberl, Terry Hollands, Svend Karlsen, Bill Kazmaier, Magnús Ver Magnússon
  
• Jesse Marunde, Travis Ortmayer Sławomir Orzeł, Ted van der Parre, Johnny Perry , Phil Pfister
  
• Derek Poundstone, Mariusz Pudzianowski, Don Reinhoudt, Jamie Reeves , Glenn Ross, Žydrūnas Savickas
  
• Magnus Samuelsson, Jon Pall Sigmarsson, Gary Taylor, Vasyl Virastyuk, Janne Virtanen, Bruce Wilhelm
  

Mariusz Pudzianowski
Mariusz Pudzianowski on Poola rammumees. Ta esimesed saavutused tulid juba 16 aastaselt. Ta tulemused paranesid igal võistlusel ja juba 2002.a. oligi ta maailma kõige tugevam mees. Ta harrastab ka Kyokushini karated .Ta on olnud ka 7 aastat poksija millest 3 Kosedowski liigas. Esimesel Strongmani võistlusel osales ta 1999a.Teda on võidetud ainult 2 korda 2002 aastal. Tema kõige halvem koht on 2.
Rekordid WSM võistlusel mis on tema nimel
- The clock
- Parallelsed trepid (kolme raskuse kandmine treppidel )
- Puuraiduri kõnd (tuleb kanda 180kg raskust)
- Kummi kantimine (8 pööret)
- 125kg raskuste kohvritega jooksmine
- Talumehe kõnd
- Kombineeritud võistlus
Isiklikud rekordid:
-Kangi surumine 275kg, -Kükk 360kg, -Jõutõmme 395kg
Tema mõõdud:
- Biitseps 56 cm
- Kael 54 cm
- Vöö 92 cm
- Reis 80 cm
- Kaal 132 kg
- Pikkus 186 cm
- Rind 148 cm
- Küünarvars 45 cm
WSM-i võistlusalad
Veoauto tõmme, jõutõmme, ülepea tõste, Atlase kiviring, tünnivise, kükkistõste.
ASC võistlusalad
Palgi kandmine, raskuse vise , Apolloni rattad , raskete kaelkoogutega kõndimine, jõutõmme, tsirkuse hantlite tõstmine.
Rammumees ei ole olümpiaala, olümpiala on näiteks tõstmine mis on ka rammumehe võistluste osa. Rammumees ei ole olümpiaala kuna see koosneb paljudest erinevatest aladest, millega võivad kaasneda suured terviserikked. Ma arvan, et rammumees on küllatki vaatemänguline, kuna on näha meeste suurt ettevalmistust ja keskendumist mis käib kõigil erinevalt. Ka see kuidas mehed tõeliselt ületavad ennast suuri raskuseid liigutades.Ma arvan, et inimestele meeldib rammumeeste võistlusi vaadata, aga alati kui vaadata milliseid raskusi sportlased tõstavad tegib endalgi sisemuses tahtmine selline olla, ning võistelda. Ma arvan, et see spordiala on küllalti kasulik ka meie üldisele rahva tervisele kuna peale võistlust mõtlevadki nii mõnedki enda treenimisega peale hakata. Sealt saavad eeskuju ka noored kelledest sirguvad meie uued rammumehed.
Eesti rammumehed
Erik Kuningas
Sünniaeg: 08. juuni 1977
Sünnikoht: Järvamaa
Elukoht: Tallinn
Saavutused: 2007 paarisrammumees 2.koht
2007 Eestimaa Rammumees 8.koht
2007 klassikalises tõstmises Tallinna meister 
2008 Eesti meistrivõistlustel kassikalises tõstmises raskekaalus 4.koht
2008 kuni 105 lahtised Ukraina meistrivõistlused 8.koht
Eesmärk:Võita kuni 105 kg rammumeeste võistlustel Goršanovit
Gert Goršanov
Sünniaeg: 06. detsember 1981
Sünnikoht: Väike-Maaria
Elukoht: Antsla
Saavutused: 2006 Eestimaa Rammumees 3.koht
2007 kuni 105 kg Maailma Meistrivõistlustel Hiinas 6.koht
2008 kuni 105 kg lahtistel Ukraina meistrivõistlustel 3.koht
Eesmärk:tulla kuni 105 kg maailma meistriks
Gunnar Gimbutas
Sünniaeg: 06. mai 1988
Sünnikoht: Elva
Elukoht: Elva
Saavutused:Eestimaa Noor Rammumees2007 3 koht.
Viru vägilane 1 koht,
Eesmärk: Jääda ellu!
Janek Tobi
Sünniaeg: 16. aprill 1979
Sünnikoht: Sutlema
Elukoht: Muraste
Saavutused: 2007 Paarisrammuees 2.koht,
2007 Eestimaa Rammumees5.koht,
2008 Klassikalises tõstmises raskekaalus 3.koht.
Eesmärk: Strong Man karikasarja võitmine 2009aastal
Mario Sild
Sünniaeg:06. detsember 1985
Sünnikoht:Kohtla-Järve
Elukoht: Kohtla-Järve
Saavutused:Eesti meister jõutõstmises ja lamades surumises. Eestimaa noor rammumees 2005 ja 2006 a. Baltimaade noor rammumees 2006 a.
Eesmärk: Saada ikka tugevamaks jatugevamaks!
Kasutatud materjal:
http://www.rammumees.ee/?rammumehed
http://www.iform.no/pub/art.php?id=1105&print
http://powerman.ee/ifsa/index.php?go=alad
http://www.theworldsstrongestman.com/wsm/history/history01.html
http://www.arnoldsstrongestman.com/2006_arnold.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/Arnold_Strongman_Classic
http://en.wikipedia.org/wiki/Strongman_(strength_athlete)