Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metsaseire analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkonnainfo 2 2014 Kättesaadav httpseirekeskkonnainfoeeindexphp ?

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Arti Unt
Metsaseire analüüs
Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1
Juhendaja : lektor Merle Ööpik
Tartu 2014
Sisukord
1
1.Metsaseire alaprogramm 3
2.Eesmärgid 4
3. Seirejaamad 5
4.Metoodika 6
5.Tulemused 10
6.Analüüs 12
7.Kirjandusloend 13
  • Metsaseire alaprogramm


    Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogramm nr. 7 on metsaseire, mis keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. Lisaks õhusaaste toimele hinnatakse ka bioloogiliste mõjurite osa metsakahjustustes. Metsa kui taastuva loodusvara seisundi jälgimine on oluline majanduslikust aspektist , samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana . Metsaseire üldisem eesmärk lisaks metsade seisundi jälgimisele on kogutud andmestiku ja aegridade põhjal metsade seisundi muutuste väljaselgitamine , nende seostamine inimtegevuse ja looduslike protsessidega ning metsade kasvukäigu modelleerimine . Seire käigus kogutud andmeid ning üldistusi kasutatakse metsade kaitset ja kasutamist puudutavate otsuste tegemisel ( Keskkonnainfo , 2014).
    Metsa ja metsamuldade seire jaguneb omakorda alaprogrammiks: I ja II astme metsaseireks, mis tuleneb Eesti osalusest kahes rahvusvahelises metsaseire programmis . Esimene neist kannab nimetust ICP Forests ehk I astme metsaseire, teiseks on üle–euroopaline metsade intensiivseire ehk II astme metsaseire. (Keskkonnainfo, 2014).
  • Eesmärgid


    Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju ( happevihmad , mulla hapestumine, raskmetallid ) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele. Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnateabe Keskus (Keskkonnainfo (2), 2014).
  • Seirejaamad


    I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988. aastal ning koosneb 96 alalisest vaatluspunktist 16x16 km ruutudel. Vaatluspunktid paiknevad koosseisult, vanuselt ja kasvukohatingimustelt erinevates puistutes vastavalt võrgustiku ristumispunktide sattumisele erinevatesse puistutesse. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Keskkonnainfo (2), 2014).
    II astme metsaseire püsiproovialadele on rajatud 0,25 ha proovitükid . Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk , mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete proovide kogumiseks (Keskkonnainfo (2), 2014).
    Joonis 1. Metsaseire vaatluspunktide võrgustik Eestis aastal 2011. (E. Asi, 2011).
  • Metoodika


    I astme metsaseires on vaatlusobjektideks: vaatluspuude võrade seisund, muld , taimkate ja samblikud puude tüvedel. Võra vaatlusel (Joonis 2) eristatakse numbrit, liiki, kõrgust (igal viiendal aastal), rinnasdiameetrit (igal viiendal aastal), sotsiaalset seisundit (Krafti klass), kogu võra okka/lehekadu, võra ülemise kolmandiku okka/lehekadu, ladva seisundit, värvuse muutust ( kloroos , nekroos), surnud okste protsenti elusvõras, okka/lehekao tüüpi, okka/lehekao kujunemist, lisavõrsete protsenti, õitsemist, käbide hulka, ulukikahjustusi, putukakahjustusi, haiguseid, tormi-, lume-, külmakahjustusi, mehhaanilisi vigastusi, tulekahjustusi ja okkavanust (E. Asi, 2011).
    Joonis 2. Võravaatlus. (E. Asi, 2011).
    I astme metsaseire vaatluspunktid (Joonis 3) asuvad 16x16 km ruutudel. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit (Seirefoorum, 2011).
    Joonis 3. Esimese astme metsaseire vaatluspunktide skeem. (E. Asi, 2011).
    II astme metsaseire püsiproovialadele on rajatud 0,25 ha suurused proovitükid. Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk, mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal (Joonis 5) on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete proovide kogumiseks. Intensiivseire püsiproovitükkidel on seireobjektideks (Joonis 6): vaatluspuude võrade seisund 7 proovitükil, juurdekasv 7 proovitükil, alustaimestik 7 proovitükil, okkakeemia 7 proovitükil, depositsioon 7 proovitükil, mullalahus 5 proovitükil, muld 7 proovitükil, meteoroloogia 1 proovitükil, välisõhu kvaliteet 1 proovitükil, puistu varis 1 proovitükil ja alustaimestiku keemia ning biomass 1 proovitükil.
    Joonis 4. II astme metsaseire. (E. Asi, 2011).
    Seire käigus on määratavateks parameetriteks: 1000 okka mass, lämmastik (N), fosfor (P), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), raud (Fe), naatrium (Na), kaalium (K), väävel (S), boor (B), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), vask (Cu), mangaan (Mn), plii (Pb), tsink (Zn) ja org. süsinik (org C) (E. Asi, 2011).
    Joonis 5. Püsivaatlusala skeem. (E. Asi, 2011).
    Joonis 6. Seireobjektid. (E. Asi, 2011).
    Vähemalt 20 puul hinnatakse igal aastal puude võrade seisundit. Iga 5 aasta järel mõõdetakse kõigi puude rinnasdiameetrit ja kõrguse juurdekasvu ning viiakse läbi alustaimestiku detailne inventuur püsiruutude meetodil. Iga 10 aasta järel võetakse erinevatest mullahorisontidest proovid mulla happesuse, põhiliste agrokeemiliste näitajate (huumus, Nüld, CaCO3, Püld , Küld, Caüld, Mgüld, Mnüld), asenduskatioonide (Ca, Mg, K, Na, Al, Fe3+, Mn, H) ning raskmetallide (Cu, Pb, Cd, Zn) määramiseks . Samuti kogutakse igal aastal lüsimeetrite abil mullavee proovid, kus määratakse erinevad näitajad (pH, elektrijuhtivus, NH3, NO3, Nüld, SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik). Iga 2 aasta järel võetakse viie puu võrast okkaproovid keemiliste analüüside tarbeks (N, P, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn). Veel kogutakse keemiliseks analüüsimiseks aastaringselt puude võrade alt võravett ja lagedatelt aladelt avamaavett. Alates 2009. aastast mõõdetakse seireprogrammi raames ka Tõravere välisõhu kvaliteeti, seiratavateks parameetriteks on O3, NO2, NH3 ja SO2 kontsentratsioonid välisõhus. Proovide kogumist ja muid välitöid, samuti proovide ettevalmistamist viivad läbi Keskkonnateabe Keskuse töötajad. Proovide keemiline analüüs toimub OÜ Eesti Keskkonnauuringud laboratooriumis (Keskkonnainfo (2), 2014).
  • Tulemused


    2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis. Seire käigus selgus, et enamiku lehtpuuliikide seisund oli hea ning okaspuuliigid olid stabiilselt rahuldavas seisundis. Sademete vee ph jäi neutraalseks (ph 5-6). Lämmastikühendite saastekoormus oli suurem soojematel kuudel, samuti oli saastekoormus väiksem võrade all ja suurem avamaa sademetes, mille alusel sai järeldada, et osakesed peetakse kinni võrades, kus okkad kasutavad neid kasvamiseks. Mullavee ph oli stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Puude juurdekasvuseire näitas, et aastatel 2004- 2009 oli puude juurdekasv madalam, kui eelneval perioodil. Alustaimestiku seire näitas, et männikute liigiline koosseis on vaene (Eesti keskkonnaseire, 2009).
    Kokku hinnati 2011. aasta metsaseire käigus I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire proovitükkidel 2725 vaatluspuu tervislikku seisundit. Tulemustena selgus, et okaspuuliikide seisund on olnud stabiilselt rahuldaval tasemel ning lehtpuuliikide seisund hea. Sademete vee aasta keskmine pH oli enamasti 5–6 vahel. Sademete veest analüüsitud keemiliste elementide ja ühendite sisaldus oli üldiselt madal. Metsa mullavee proovides oli pH erinevail kuudel enamasti vahemikus 3,6–6,6. Mullavees lahustunud toiteelementide ja ühendite kontsentratsioon jäi männikutest kogutud proovides enamasti samuti allapoole taset 2,5 mg/l-1. Proovitükkidel esines suhteliselt paljudes mullavee proovides sellest tasemest märgatavalt kõrgem Ca2+ sisaldus. Ning välisõhu seirega alustati 2011. aasta jaanuaris, seire käigus määrati O3, NO2, NH3 ja SO2 sisaldused välisõhus. (Eesti keskkonnaseire, 2011).
    2013. a. metsade seisundi seire käigus koguti andmeid 96-s I astme metsaseire alalises vaatluspunktis ja kuuel II astme metsaseire proovitükil hinnati kokku 2680 vaatluspuu tervislik seisund. Okaspuuliikide seisund oli püsinud ikka stabiilsel rahuldaval tasemel, ning lehtpuuliikidest oli paranenud arukaskede seisund. Sademete hulk oli madalam, kui aastal 2012 ning sademe vee pH oli 5-6. Mullavee pH oli suhteliselt stabiilne kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Lisaks määrati seire käigus O3, NO2, NH3 ja SO2 sisaldused välisõhus, millest selgus, et lämmastikdioksiidi (NO2) ja vääveldioksiidi (SO2) konsentratsioonid välisõhus on suuremad talvekuudel, ammoniaagi (NH3) tase muutub aasta jooksul vähem. Osoonitase on kõrgem mõõtmisperioodi alguses – aprill, mai algus, ning langeb alates mai II poolest (Metsaseire, 2013).
    Trendidena võib eelnevate seirete tulemustena välja tuua okaspuuliikide stabiilse rahuldava seisu ning lehtpuuliikide stabiilse hea seisundi. Veel võib trendidena välja tuua sademete vee pH 5-6 ning mulla vee pH stabiilsuse vegetatsiooniperioodi jooksul.
  • Analüüs


    Metsa ja muldade seire vastab igati püstitatud eesmärkidele, info on lihtsasti kättesaadav ja hoomatav. Seiretulemusi saab lihtsalt kasutada ka sel alal võhik.
  • Kirjandusloend


  • E. Asi, 2011. Eesti metsaseirest rahvusvaheliseskoostööprogrammis ICP Forests. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/03_11_11_seirefoorum_Endla_Asi.pdf (21.04.2014)
  • Eesti keskkonnaseire, 2009, pp 148. Kättesaadav: http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/aruanded/11429_Eesti_Keskkonnaseire2009.pdf (15.04.2014)
  • Eesti keskkonnaseire, 2011, pp 153. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf (19.04.2014)
  • Keskkonnainfo, 2014. Kättesaadav: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Metsaseire.pdf (25.03.2014)
  • Keskkonnainfo (2), 2014. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid=393 (29.03.2014)
  • Metsaseire, 2013, pp 82-84. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/2977/Seire-ARUANNE2013.pdf (21.04.2014)
    13
  • Vasakule Paremale
    Metsaseire analüüs #1 Metsaseire analüüs #2 Metsaseire analüüs #3 Metsaseire analüüs #4 Metsaseire analüüs #5 Metsaseire analüüs #6 Metsaseire analüüs #7 Metsaseire analüüs #8 Metsaseire analüüs #9 Metsaseire analüüs #10 Metsaseire analüüs #11 Metsaseire analüüs #12 Metsaseire analüüs #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor artsi88 Õppematerjali autor
    Referaat annab ülevaate Eesti keskkonnaseire alamprogrammist- metsaseirest. Töös on andmeid seirest üldiselt, metsaseire eesmärkidest, olemusest, tulemustest.

    Sarnased õppematerjalid

    Keskkonnamonitooringu loengu konspekt
    7
    docx

    Keskkonnamonitooringu loengu konspekt

    1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): ­ Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine ­ Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas ­ enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: ­ Vastavuse seire ­ eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Keskkonnakaitse üldkursus 2017
    19
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus 2017

    5) bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine; 6) taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine; 7) keskkonda mõjutavate tegurite hindamine; 8) tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest. Seire tasandid: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire. Riikliku keskkonnaseire organisatsiooniline struktuur: üldkoordinaator, seirenõukogu, allprogrammide vastutavad täitjad, seire vahetud teostajad. Keskkonnaseire allprogrammid: meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikumere seire, eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire, tugiprogramm. Keskkonnaindikaator- näitaja või näitajate kogum, mis kajastab lihtsustatult kompleksseid seoseid keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite vahel (sh poliitilised,

    Keskkonnakaitse
    Rannikumere kaugseire referaat
    26
    docx

    Rannikumere kaugseire referaat

    Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis. Eesti siseveekogude ja rannikumere vee optiliselt aktiivsete lisandite - hõljum, lahustunud orgaaniline aine, vee läbipaistvuse, temperatuuri ja jääkatte uuringud annavad olulist teavet nende seisundi ja arengu kohta ning hõlbustavad pikaajalist ja mitmekülgset seiretööd. (Tartu Ülikooli Mereinstituut) 2. Rannikumere kaugseire olemus Kui rannikumere seire on olnud riiklikus seires juba 1994. aastast, siis rannikumere kaugseire alates 2005. aastast. Kaugseire meetodeid kasutatakse merepõhja ja vee sügavuse kaardistamisel, aastase ja sesoonse temperatuurirežiimi uuringuis, samuti põhiliste hoovuste ja soolsuse trendide ning gradientide kaardistamisel vee pinnakihis. Kaugseire abil on võimalik madalas rannikuvees määrata, kas merepõhi on kaetud taimestikuga või mitte ning tuvastada

    Keskkond
    Keskkonnakaitse üldkursus
    32
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursus

    negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve  Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus:

    Keskkonnakaitse
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    53
    pdf

    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

    Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis- administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. 
 Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 
 1) looduskaitse;
 2) maastikukaitse ja hoolduse;
 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 
 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes);
 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. 
 Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. 
 Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. 
 Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. 
 Kellele ja miks on vaja looduse kaitset? 


    Keskkonna kaitse
    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks
    58
    docx

    Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

    ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond.“ o Vello Keppart: „Keskkonnakaitse on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama looduskaitse; maastikukaitse ja –hoolduse; loodusvarade säästliku kasutamise; keskkonnakaitse; keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve.“ o Keskkonnakaitse – tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil.

    Keskkonnakaitse
    Mullateaduse loengud
    14
    pdf

    Mullateaduse loengud

    Mullateadus 29.märts Mis on seire e. monitooring? Seire on teatud objekti ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine kindla perioodi jooksul. Kiirgusseire, ilmaseire, õhuseire (õhu puhtus), veeseire (veekvaliteet) jne. Keskkonnaseire ülesanne laiemalt on tagada pigaajalised kõrge kvaliteediga andmeread jälgimaks keskkonnamuutusi ja probleemide eelteadvustamine ­ tagada adekvaatne tulemus ning teha selle järgi järeldus. Uuritakse teatud keskkonnakomponenti, kui toimuvad mingid muutused, peab

    Mullateadus
    Lendorav ja tema elutsemine
    50
    docx

    Lendorav ja tema elutsemine

    ....................................13 Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele

    Eesti taimestik ja loomastik




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun