Samuti ka veiseid ja kala (turska, makrelli, karpkala jt). Vene keeles ja mitmes teises slaavi keeles kasutatakse slaavi tähestikku, mida nimetatakse kirillitsaks. Need on omapärase väljanägemisega tähed, mis märgivad omaette häälikuid või häälikuühendeid. 12. aprillil läks esimene inimene kosmosesse. See oli venelane Juri Gagarin (1934-1968). Ta tegi kosmoselaevaga Vostok tiiru ümber Maa. Lend kestis 108 minutit. Põhiandmed : Pindala : 17 075 400 km2 Rahvaarv: 148 673 000 inimest Pealinn: Moskva Keeled: vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt Rahaühik: rubla Usk: vene õigeusk Suurimad linnad: Moskva - 8 747 000 inimest Peterburi - 4 437 000 inimest Novosibirsk - 1 442 000 inimest Kõrgeimad mäed: Elbrus - 5642 m Dõhtau - 5203 m Shara - 5201 m Pikimad jõed: Ob - 5410 m Amuur - 4416 m Leena - 4300 m Venemaa impordib: Masinaid Toiduaineid Keemiatooteid Tekstiili ja nahka Metalle Venemaa ekspordib: Naftat
46 1 46 2116 32,49 50 52 1 52 2704 0,09 52 62 2 124 7688 212,18 56 69 1 69 4761 299,29 62 71 2 142 10082 744,98 63 74 2 148 10952 994,58 65 75 2 150 11250 1085,78 70 79 2 158 12482 1490,58 71 80 1 80 6400 800,89 73 82 1 82 6724 918,09 74 85 1 85 7225 1108,89 75
46 1 46 2116 32,49 50 52 1 52 2704 0,09 52 62 2 124 7688 212,18 56 69 1 69 4761 299,29 62 71 2 142 10082 744,98 63 74 2 148 10952 994,58 65 75 2 150 11250 1085,78 70 79 2 158 12482 1490,58 71 80 1 80 6400 800,89 73 82 1 82 6724 918,09 74 85 1 85 7225 1108,89 75
9 4.289 0.0030 29 62 335 30.6 80.1 4.383 0.0030 30 60 333 30.6 84.3 4.434 0.0030 31 58 331 30.3 90.6 4.506 0.0030 32 56 329 30 97.4 4.579 0.0030 33 54 327 29.8 105.8 4.662 0.0031 34 52 325 29.8 112.6 4.724 0.0031 35 50 323 29.5 126 4.836 0.0031 36 48 321 29.2 134.9 4.905 0.0031 37 46 319 29.2 148 4.997 0.0031 38 44 317 28.9 156.4 5.052 0.0032 39 42 315 28.6 174.1 5.160 0.0032 40 40 313 28.6 188.4 5.239 0.0032 41 38 311 28.3 206.1 5.328 0.0032 42 36 309 28.3 213.7 5.365 0.0032 43 34 307 28 237.9 5.472 0.0033 Metalli takistuse sltuvus temperatuurist 34
Tabel 1.2 Katsekehade paindetugevus Katsekeha Purustav Painde- Katse- mõõtmed jõud, tugevus keha b h (kgf) (kPa) 150 49,6 31 252,02 A 148 49,5 30 248,18 150 49,6 30 243,89 151 49,2 21 172,36 B 150,5 49,8 21 168,79 151 49,4 22 179,11 Tabel.1.3 Katsekehade koormustaluvus Keskmine
aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusteraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma [2]. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. 7. Lisaülesanne raamatu kohta: Õige või vale?
1. Distribution Levik, levitamine, jaotus Tõsiseltvõetavus, 2. Credibility usaldusväärsus Kohtuma, kokku 3. Encounter põrkama Kohustus, käsk, käskiv 4. Imperative kõneviis 5. Give rise to Põhjustama Märkima, teatavaks 6. Denote tegema 7. Oblique Kaudne, viltune 8. Utilization Kasutamine, kasutus 9. Transmitter Andur 10. Subsequent Järgnev 11. Unobstruced Avatud 12. Aggregate Ühendama, kogum 13. Aptly Võimekalt, asjakohaselt 14. Semantic agreement Sisuline ühildumine 15. Leverage Mõjujõud 16. Proliferate ...
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täisk...
Juuni 1 920 182 25 173 401 Juuli 1 825 191 18 142 301 August 1 639 169 23 99 257 September 1 959 235 20 70 235 Oktoober 1 888 250 29 56 245 November 1 653 229 20 25 148 Detsember 1571 192 18 22 137 Allikas: Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/34654 (08.12.2009) 10
Elevandiluurannik Cote d'Ivoire 94. Mehhiko, Mexico 141. Eritrea Lõuna-Ameerika 142. Etioopia Addis Abeba 95. Colombia Santa Fe de Bogotá 143. Gabon 96. Venezuela Caracas 144. Gambia 97. Guayana Georgetown 145. Ghana Accra 98. Suriname Paramaribo 146. Guinea 99. Ecuador Quito 147. Guinea-Bissau 100. Peruu Lima 148. Kamerun 101. Boliivia La Paz 149. Kenya Nairobi 102. Brasiilia Brasília 150. Kesk-Aafrika Vabariik 103. Tsiili Santiago 151. Kongo DV Kinshasa 104. Argentina Buenos Aires 152. Kongo Vabariik 105. Paraguay Asunción 153. Lesotho 106. Uruguay Montevideo 154. Libeeria 107. Brasiilia, Brasília 155. Liibüa Tripoli 108. Tsiili, Santiago 156. Lääne-Sahara 109
1. Latter tagumine, viimane 2. Impend- tulekul olema 3. Credibility- tõsiseltvõetavus, usutavus 4. Rigorous- karm 5. Ostracize- tõrjuma 6. Decay- lagunema, kõdunema (bakteri või seene tõttu) 7. Encounter- kokku põrkama, kohtumine 8. Restorative- taastav 9. Prosthesis- protees 10. Longevity- pikaealisus, kestvusaeg 11. Plasticity- plastilisus, vormitavus (organismi võime kohaneda uue keskkonnaga) 12. Mastication- närimise, toidulagundamise protsess suus 13. Biocompatible- Kude mittekahjustav 14. Implement- rakendama, kasutusele võtma 15. Rational- mõistusepärane 16. Initiation- tõuge, aje 17. Odontogenesis- hamba areng 18. Counterpart- teisik, dublikaat 19. Confront- vastu astuma 20. Bone marrow- luuüdi 21. Imperative- kohustus 22. Taciturn- sõnaaher 23. Give rise to- põhjustama 24. Differentiate- eristuma, diferentseerima 25. Odontoblasts- rakud, mis sünteesivad dentiini 26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kuju...
naftat. ja vähenenud Maailmas on juhtunud soojusenergia tähtsus. kaks suuremat Tänapäeval saadakse tuumaõnnetust. palju energiat ka Päikeseenergia taastuvatest potentsiaal on tohutu. energiaallikatest, nt vesi, Portugalis on päike, tuul jne. päikeseelektrijaam. Hiina plaanib ehitada veel Hispaanias asub päikese- 148 tuumareaktorit, soojuselektrijaam, kus praegu on seal neid 13. koondatakse kõik päike Taastuvenergia on tulevik. torni. Energiaallikad jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks 13% kaevandatud söest kasutatakse terasetööstuses. Seda on ohutu energiaallikateks. Taastuvad energiaallikad on tuule-, vee-, transportida, hoiustada ja kasutada. Tootlikus on kasvanud viimase 25 päikeseenergia. Ka puit on taastuv energiaallikas
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on ...
2 9 0,848 127 4,549 5,387 131,5 21 0,119 0,838 4,5 -0,06 0 5,327 0,89 148, - 16 3 9 1,018 6 5,413 6,251 152,8 21 0,119 0,838 4,2 0,288 0 6,539
Kirjuta vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid uue meedia rolli ühiskonnaelus. Arutle selle üle, kuidas mõjutab uus meedia valitsemist, majandust ja/või kultuuri. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Uue meedia mõju ühiskonnale (502 sõna: 56p - 2013) Uue meedia uudsus seisneb selle kättesaadavuses: igaüks saab internetis miljardite inimestega jagada oma arvamust, loomingut või ülestähendusi. Selline võimalus ilma liigse vaevata ennast kuuldavaks teha on muutnud poliitikat ja inimeste vabatahtlikku tegevust ning avanud lugejatele informatsiooni, mis traditsioonilise meedia vahendusel ei oleks nendeni jõudnud. (44) Interneti mõjust poliitikale räägitakse tavaliselt valimiste kontekstis, kuid minu arvates on see vähemalt sama tähtis valimistevahelisel ajal. Tõsi, mõne aasta eest mängis uus meedia otsustavat rolli Eesti saadikute valimisel Euroopa parlamenti. Vähemalt ühe valituks osutunud kandidaadi ...
2 164 2009 52 1 MA 110 10 18.2 164 2009 56 1 MA 116 4.9 23.1 164 2009 153 1 MA 125 15 24.5 164 2009 57 1 MA 132.5 5.1 14.9 164 2009 67 1 MA 134.5 14.7 9.7 164 2009 66 1 MA 136 14.3 8.7 164 2009 65 1 MA 138 13.5 15.9 164 2009 59 1 MA 148 8.6 12.8 164 2009 63 1 MA 153 12.4 12.7 164 2009 64 1 MA 153.5 13.6 21.7 164 2009 102 1 MA 154 1.3 13.9 164 2009 61 1 MA 165 8.3 20.5 164 2009 68 1 MA 165 13.2 14.5 164 2009 69 1 MA 168 14.2 18.6 164 2009 74 1 MA 169 11 18.4 164 2009 70 1 MA 174 14.6 12.1 164 2009 73 1 MA 178 12 16.2 164 2009 72 1 MA 179.5 13 18.1
lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi (PKS § 147) q Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus (PKS § 150) q Sama last saavad lapsendada abielus olevad isikud. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui teine abikaasa on piiratud teovõimega ega saa seetõttu lapsendada(PKS§ 148 lg2) q Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda (PKS §148 lg1) 4 Missugust last saab lapsendada? q ainult alaealist (PKS § 147 lg 4) q kelle vanem(ad) on surnud q kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks (PKS § 152 lg 1 ja § 153) Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui (PKS § 152 lg 5): q ta on kestvalt võimetu avaldust esitama q
Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 42 187,5 Akumuleeritud põhivara kulum 12 799,1 18 178,9 23 603,4 Immateriaalne põhivara 898,5 1 574,5 1 614,8 Põhivara kokku 38 061,7 39 866,1 43 802,2 AKTIVA KOKKU 148 833,8 196 512,3 280 571,2 Lühiajalised võlakohustused kokku 3 231,7 3 074,6 1 816,7 Ostjate ettemaksed 56,9 - - Võlad tarnijatele (hankijatele) 9 536,0 14 272,3 28 858,1 Mitmesugused võlad kokku - - - Maksuvõlad 2 994,4 1 622,6 2 588,2
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
koht eluiga 2010 kohta (USD 2010 PPP 2010) Norra 1. 0,938 81,0 12,6 58 810 Eesti 34. 0,812 73,7 12,0 17168 Tansaania 148. 0,398 56,9 5,1 1344 Brasiilia 73. 0,699 72,9 7,2 10 607 Suurbritannia 26. 0,849 79,8 9,5 35 087 Allikas. The 2010 Human Development Report. Suurbritannia on inimarenguindeksilt maailmas 26.kohal. Oodatav eluiga Suurbritannia inimestel on ligi 80 aastat. Keskmiselt on Suurbritannia täiskasvanutel 9,5 õpinguaastat ning RKT elaniku
1) nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132, 135, 146, 148, 151 või 156 vastavale punktile või artiklile 136, 142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või artikli 37 lõikele 3, kauba ühendusesisese käibe puhul artiklile 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul;
d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk, ponid- alla 148 cm turjakõrgusega hobused 11. a) allüürid jagatakse: Loomulikud- samm, traav, küliskäik, galopp, hüpe. Need on sünnipärased ja neid ei pea õpetama. Loomulik intelligents Kunstlikud- piruett. Peab õpetama b)sammu pikkus c) traavli sammupikkus 5-6m, sagedus 120 korda min d) traavimisel jalad diagonaalselt, 2 jalga korraga e) sõudmisel jalad: jalad asetatakse seestpoolt väljapoole. Sellega võib kaasneda riivlemine
p 2 50 0 = 1 = = 157 s -1 2 1.2 Nimitööpunkti koordinaadid määrame valemiga, milles olevad suurused saame sildi pealt : Tn = Pn nn ; n = n 30 1,5 10 3 Tn = = 10,1N m ; (3) 148 1415 n = = 148,0 s -1 , kus (4) 30 Tn on nimimoment n - on niminurkkiirus 1.3 Leiame vääratuspunktid : Tv = Tn v =10,1 2,2 = 22,2 N m , (5) v = 1 (1 - s v ) , kus (6) Tv on vääratusmoment v -on vääratusnurkkiirus.
Home reading Google+ vs Facebook: The Comparison Kevin Curran*, Scott Morrison, Stephen Mc Cauley Faculty of Computing & Engineering, University of Ulster, Derry, Northern Ireland e-mail: [email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23. hassle nägelus 24. skew viltune 25. devote pühe...
Dennis R. Lillicrap & John A. Cousins Foof and Beverage, 1994 WORDS (pp. 140-148, 246-247, 287-289) 1. a constant standard- pidev standard 2. a cruet- maitseainetops 3. a disposable filter- ühekordne filter 4. a fine powder- (peen) pulber 5. a glass container with a lip- tilaga klaasanum 6. a goblet- pokaal 7. a heaped teaspoonful- kuhjaga teelusikatäis 8. a jug of cream- koorekann 9. a level dessertspoonful- triiki magustoidulusikatäis 10. a napkin- riidest salvrätik 11. a new brew of coffee- uus kohvilaar 12. a party of six guests- 6 külaliseline seltskond 13. a sugar basin- suhkrutoos 14. a thin layer- õhuke kiht 15. added to taste- maitse järgi lisatud 16. an ashtray- tuhatoos 17. approximately- ligikaudu 18. at right angles- täisnurga all 19. at the correct serving temper...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool DIFULLOBOTRIAAS Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 1. INFEKTSIOONI HAIGUSE ÜLEVAADE Laiusstõbi või difüllobotrioos on intestinaalne helmintiaas, mis on tavaliselt indutseeritud Diphyllobothrium latum tsestoodiga ehk paelussiga Diphyllobothriidae perekonnast (Xiao 2015: 300). Antud laiussi täiskasvanud vorm parasiteerib peensooles kinnitudes sooleseina pea (scolex) spetsiaalse aparaadiga (bothrium) oma keha ventraalses kehaosas. Keha koosneb lüllidest, igal on suguelundite komplekt . Antud eluolend võib prolifereeruda kuni 15-20 cm pikkuses. Laiuss läbib komplekset elutsüklit, milles ta areneb ja paljuneb päris- ja vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi t...
pensioniealisi ( 65 ja vanemad) oli 11 476. Võrreldes 2008. aastaga on Lääne-Virumaal elavate eestlaste arv vähenenud 57 406- lt 57 077-ni ja venelaste arv 6 999-lt 6 823-ni. Rahvastikutihedus on 18,4 inimest km² kohta. 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS Kokku sündis 2011 aastal Lääne-Virumaal 647 last. Vanuserühmadena: alla 20 aastased 46 last, 20-24 eluaastat 178 last, 25-29 eluaastat 174 last, 30-34 eluaastat 148 last, 35-39 eluaastat 78 last, 40 ja venemad 23 last. Kõige enam sünnitasid keskharidusega naised, 267 last ja kõige vähem põhiharidusega naised 179 last. Sündide arv aastate lõikes oli: 2007 aastal 717 last, 2008 aastal 699 last, 2009 aastal 688 last, 2010 aastal 693 last ja 2011 aastal 647 last. Kõige rohkem lapsi Lääne-Virumaal sündis 2007 aastal. Ema keskmine vanus aastate lõikes: 2007 aastal- alla 20 aastased 91 last, 20-24 aastased 173
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
x 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 6 2,5 Kokku 10 10 20 10 60 60 10 20 10 10 28 50 1 77 31 62 187 48 10 167 7 189 25 26 144 81,08333 2 17 71 122 96 69 101 11 54 185 70 174 -5 80,41667 3 164 49 110 181 56 159 141 143 0 12 140 58 101,0833 4 33 116 76 31 152 113 186 179 -6 117 85 73 96,25 5 28 106 138 22 187 121 28 160 181 148 150 46 109,5833 Kokku 319 373 508 517 512 504 533 543 549 372 575 316 Sigrid-Kristiina Simson111216 YAGB12 24.09.2011 S i g r i d x x x x a b Kesk S 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 3 5 2,5 m 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 2 5 2,416667 o 1 1 2 1 6 6 1 2 1 1 4 6 2,666667
ÜL 141. ÜL 142. Ei ole võimalik ÜL 143. Võib sisse kanda, kuna $ 147 lõige 2 ÜL 144. $ 181 lõige 1. Kui põhikirjas ei ole midagi mainitud, on tema esindus täielik. Kui nimetada veel üks juahtuse liige, siis nad võivad mõlemad eraldi esindada või kui nad koos soovivad, siis nad saavad seda teha siis, kui nad on selle ära märkinud põhikirjas. ÜL 145. On võimalik, aga on vaja muuta põhikirja. $ 175 lõige 1,2 ÜL 146. On kooskõlas, $ 181 ÜL 147. On küll, $ 181 lõige 1. ÜL 148. Ei ole võimalik, tuleb põhikirja muuta või kohe teine juhatuse liige määrata. ÜL 149. Ei saa. Täpsemalt ei saanud aru :D ÜL 150. Ei ole lubatud seadusega, sest $ 180 lõige 6 ÜL 151. Ei saa. $181 lõige 1 ÜL 152. On kehtiv ja ei ole lõpetatud. ÜL 153. Kuulub küll. ÜL 154. Kui põhikiri lubab neil üksteist esindada, siis avaldus kuulub rahuldamisele. $ 181 lõige 1 ÜL 155. Saab küll kande teha $ ... ÜL 156
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
Kk järgi Koef. (Kp) 1 77003:001:0 17,48 174800 642 272,2 1696 1672,36 1828,54 1,09 0,92 1,01 2. 148 7 2 77003:001:0 4,06 40605 308 131,8 865 806,03 879,66 1,09 0,98 1,07 5. 147 3 3 77003:001:0 1,90 18987 201 94,46 542 551,17 590,92 1,07 0,92 0.98 1. 650
2 110 109 176 29333 244,64832 24,0 3 101 102 141 23500 228,11105 22,4 4 107 106 142 23667 208,66396 20,5 5 80 80 133 22167 346,35417 34,0 6 107 106 148 24667 217,48075 21,3 Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest täpsusega 0,1 N/mm² . Keskmise survetugevuse arvutamisel ei võeta arvesse neid tulemusi, kus survetugevus ületab enam kui 40% keskmise survetugevuse. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus tabelis 4 toodud kujuteguriga. Laius - 120 Kõrgus - 88 Kujutegur - 0,9685714 Survetugevus N/mm2 19,2 23,2 21,7
Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places implement measures which assure an improvement in the level of protection afforded to workers and are integrated into all the activities of th...
peamiseks väljenduseks on keskkonnamõju hindamise kohustus enne olulise keskkonnamõjuga tegevustele loa andmist. 7. Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine. Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), 1. Juhul, kui on teada, et tegevusega kaasneb keskkonnakahju, tuleks vältimisprintsiibi kohaselt seda kahju vältida. 8. Keskkonnaalased õigused. Loeng, Õpik lk 148 – 161, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), 9. Keskkonnamõju hindamine — Loeng, Õpik lk. 218 – 224 Keskkonnamõjude hindamine laiemas mõttes on keskkonnaotsuste langetamisele eelnev uuring, mille käigus antakse hinnang kavandatava tegevuse või kava võimalikele keskkonnamõjudele ning mille tulemuste alusel otsustatakse, kas ja millistel tingimustel kavandatavat tegevust lubada või kava kehtestada.
Itaalia Merilin Vallimäe 031MT Itaalia üldandmed Riigihümn: Fratelli d'Italia Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa n...
Kõige kõrgem on asustus suurlinnades. Kuna jätkuvalt toimub linnastumine kasvab rahvaarv linnades veelgi, sest toimub tööränne maakeskustest linna. Suuremad linnad Peking: elanikke 21 150 000 (2013), Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud. Peking kandideerib ka 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks. Shanghai: Elanikke: 23 019 148 (2010), rahvaarvult suurim Hiina linn. Ta asub Jangtse jõedeltas. Šanghai on tuntud kõrgete PISA tulemuste poolest. Hiinas asub 16 maailma 20 kõige saastunumast linnast Linna- ja maarahvastiku osatähtsus Ligi pool hiinlastest elab linnades. Alles aastal 1980 elas linnades alla 20 protsendi Hiina elanikest. Linnaelanike osakaalu suurenemine on märk sellest, et Hiina on linnastumas. (Linnastumine
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145 Jüriöö ülestõus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146 Vastuolud Eestimaa pärast 1340. aastatel . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148 Gdański kokkulepe 1366. aastal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149 Rõivastustüli ja Tartu sõda . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150 Võimusuhete habras tasakaal: 1400–1550 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
RP II k kontrolltöö SÕNAD JA VÄLJENDID 1. Aktsiakapital - акционерный капитал 2. Aktsiaselts – акционерное общество 3. Algdokument – первичный документ 4. Allahindlus - скидка 5. aruandeaasta kasum - прибыль за финансовый год 6. aruandeaasta kahjum - убытое за финансовый год 7. asjakohane – актуальный 8. asjatundlik - компетентный 9. asutama - основывать 10. avalikustama - предать гласности 11. avastama - обнаруживать 12. bilanss - баланс 13. bioloogiline vara – биологическое имущество 14. brutokasum – валовая прибыль 15. eelarvamus - предубеждение 16. eelistama - предпочитать 17. eelmiste perioodide jaotamata kasum – нераспределенная прибыль прошлых лет 18. eksitama - вводить в заблуждение 19. elukutse - профессия 20. eraldis - отчисление 21. eraldiseisev - отдельностоящий 22. erapooletu - беспристрастный 23. ...
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ...
Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2
Seda metalli saab toota ka vase elektrolüütilisel rafineerimisel. Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigid (t) Riik 1970 1974 1976 1978 1980 1982 Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentina 88 96 70 64 73 84 Austraalia Ühendus 856 674 722 837 792 888 Boliivia 148 179 177 196 176 151 Honduras 117 118 114 87 54 68 Jaapan 343 228 289 301 268 306 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 LAV 110 83 88 97 222 218 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550
1. Abiturient keskkoolilõpetaja 61. Duplikaat (dublikaat) koopia 2. Absoluutne täielik 62. Efekt mõju, mulje (üllatav) 3. Abstraktne kujutatav 63. Eksemplar üksik ese 4. Absurdne võimatu 64. Entsüklopeedia teatmeteos 5. Adekvaatne vastav 65. Fajanss peen valge savi 6. Afekt kontrollimatu tundepuhang 66. Familiaarne liiga tuttavlik 7. Aferist õnnekütt 67. Filigraane peenelt töödeldud 8. Afiss müürileht 68. Forsseerima üle võimendama, kiirendama 9. Akadeemik teadusliku kraadiga isik 69. Fundamentaalne põhiline, põhjapanev 10. Akrobaat võimleja 70. Garaaz auto...
1. Tõstma lever 2. Tõusma Se lever 3. Minema Aller 4. Omama Avoir 5. Ostma Acheter 6. Maksma Payer 7. Tööle võtma Employer 8. Elama kuskil Habiter 9. Sööma Manger 10. Saatma saadetist Envoyer 11. Reisima Voyager 12. Liigutama/liikuma Bouger 13. Katsuma Toucher 14. Üritama/proovima Essayer 15. Vaatama Regarder 16. Rääkima Parler 17. Puhkama Se reposer 18. Jalutama Se promener 19. Kiirustama Se dépcher 20. Ärkama Se réveiller 21. Magama minema Se coucher 22. Hüüdma/kutsuma Appeler 23. Pesema Laver 24. Ennast pesema Se laver 25. Riidesse panema Habiller kedagi 26. ...
tud nii, et selle pindala on täpselt 1 m2 (ehk 841×1189 mm). Järgnevad suurused – A1, A2, A3 jne – määratletakse poolitades eelnevat suurust paralleelselt lühema küljega. Sama standard määratleb ka teist, B-seeria paberimõõdud, mille järgi paberi külgede pikkus- teks on vastavate A-seeria sama numbri ja ühe võrra väiksema numbri mõõtude geomeetriline keskmine (näit. B5 mõõdud oleksid 148 210 × 210 297 mm ehk 176×250 mm). Lisaks võid paberi formaatide hulgast leida nimesid nagu Letter, Tabloid, Ledger, Legal, Executive ja Screen. Tegemist on endiste Suurbritannia ja USA (mitteametlikult kasutusel tänini) paberimõõtudega, millede mõõdud on vastavalt: 8.5×11" (216×279 mm), 11×17" (279×432 mm), 17×11" (432×279 mm), 8.5×14" (216×356 mm), 7.25×10.5" (184×267 mm) ja 6.5×5.18" (165×132 mm). Vahekaarti Paigutus (ingl
maali, mis kujutaks kolmanda seisuse vandeandmist Pallimänguhoones 20. juunil 1789. Kuigi säilinud on palju eskiise, jäi see maal kahjuks lõpetamata.21 Revolutsioonipäevadel tegutses David väga mitmekesiselt. Ta asutas koos sõprade ja mõttekaaslastega kunstnike vaba ühenduse (Commune générale des Arts), mis tegutses aastatel 1790-1794. Aastast 1790 kuulus David jakobiinide klubisse ning oli 1793. aastast 18 Rosenberg 2000: 15 19 Kartna 1991: 146 20 Kartna 1991: 147 21 Kartna 1991: 148 7 selle president. 1792. aastal ühines ka Rahvuskonvendiga, kus võitles revolutsioonieelse kunstiorganisatsiooni vastu. Tema võitlus kestis kuni 8. augustil 1793, mil võeti vastu otsus teiste kuninglike akadeemiate seas laiali saata ka Maali ja Skulptuuri Akadeemia. (Sellisest saatusest jäi puutumata vaid Teaduste Akadeemia). 22 23 Charlotte Corday poolt Marat’ tapmine 13
Alanevate ehk eferentsete juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse - lihastesse ja teistesse elunditesse. Alanevad juhteteed paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Tähtsaimad alanevad juhteteed on kortikospinaalkulgla, rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla, vestibulospinaalkulgla. 163. Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine: Vt. küsimus 148 joonis. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks - selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks. Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve. 164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad:
Mart Reiniku Gümnaasium Printerid Tiina Orason 10b 8.01.02 Tartu 2002 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................... 3 JAGUNEMINE..................................................................................................................................... 4 PARAMEETRID.................................................................................................................................. 4 VÄRVILISUS..........................................................................................................................................4 LAHUTUS- EHK ERALDUSVÕIME..................................................................................................4 TÖÖKIIRUS...................
takte Runnin mine Ready Running Wait mine ootami mine g ne 100 181 86 80 254 53 31 261 340 FCFS 400 628 368 420 985 148 68 1048 1353 1000 1489 910 1172 2431 359 189 2661 3341 100 93 99 150 260 34 39 243 359 SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655 100 91 98 154 259 34 39 245 357
Levy ehitab esimese momentkatiku *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat *1854: G. Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat *1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil *1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera, mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal *1859: "Pariisi Salong" korraldab maailma esimese fotonäituse, kus esitletakse 148 osavõtjalt ühtekokku 1295 fotot *1860: Thomas Sutton (18191875) patenteerib Inglismaal peegelkaamera *1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast *1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto *1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
