Haug (1)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Rakendushüdrobioloogia
HAUG
Esox lucius
Referaat
Tartu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Bioloogia 4
Süstemaatiline kuuluvus 4
Välimuse kirjeldus 4
Levik looduses 5
Sigimine 6
Toitumine 6
Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus 6
Kasvatus 8
Kasvatamise eesmärk 8
Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis 8
Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus 8
Nõuded kasvatamise tingimustele 8
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Valisin referaadi teemaks haugi , kes on meie sisevete levinumaid kalu, mõnes järves on ta kogune ainuke kalaliik . Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel.
Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla haug ei kuulu.

Bioloogia

Süstemaatiline kuuluvus

Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on loomade (Animalia) riiki, keelikloomade (Chordata) hõimkonda, kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, haugiliste (Esociformes) seltsi, hauglaste (Esocidae) sugukonda ja haugi (Esox) perekonda kuuluv röövkala. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Haug )

Välimuse kirjeldus

Haugi värvus on tähniline, heledad vöödid kulgevad risti ja piki keha. Sõltuvalt kaldavöötme veetaimestiku iseloomust ja arenguastmest on haug hallikasroheline, hallikaskollane või hallikaspruun, selg on tume, kõht valkjas hallide tähnikestega. Selja-, päraku- ja sabauim on punakaspruunid, rinna- ja kõhuuimed kollakaspunased. Haugi keha on suhteliselt pikk, nooljas. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ettepoole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on saaki neelata kerge, kuid kui see püüab lahti pääseda, tõusevad hambad limanahast üles ja tungivad tuhande nõelana ohvrisse.
Haugi alalõua kihvad vahetuvad. Alalõua seesmine külg on kaetud pehme koega, mille all on asendushammaste kõverad read. Iga kihva juurde kuuluvad 2-4 asendushammast, mis koos kihvaga moodustavad ühtse rühma (perekonna). Kui kihv välja langeb, siis täidab tema koha lähim sama perekonna asendushammas. Algul see logiseb, edaspidi aga tugevneb ning kasvab tihedalt alloleva luu külge. Hambad ei vahetu haugil kõik ühekorraga. Ühel ja samal ajal on lõualuul vanu lagunevaid, tugevaid töökorras olevaid ning noori alles „tööpaigale“ asunud hambaid. Selline on haugi hammaste seisund kogu aasta vältel, mis aga ei välista võimalust, et mõnel sesoonil võib hammaste vahetus toimuda samaaegselt suuremas arvus hamba perekondades kui tavaliselt ning siis väldib haug suure saagi haaramist. (Spanovskaja, 1979)
Joonis 1: Haug
( http://en.wikipedia.org/wiki/File:Esox_lucius1.jpg )

Levik looduses

Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvi ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Haug )
Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees . ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.ht m )
Maailmas on haug levinud Kaspia, Mustas , Balti, Valges, Barentsi, Arktika , Põhja ja Araali meres ning Atlandi ookeani nõos, Vahemere nõos ja Põhja-Itaalias. Laialdaselt on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk-Aasias ja Siberis idapoolt kuni Anadõri nõoni ( Beringi mere nõgu). (Kottelat & Freyhof, 2007) Puudub ta vaid Issõk- Kuli ja Balhaši järves, Krimmi ja Kaukaasi veekogudes ning Amuuri vesikonnas. (Spanovskaja, 1979)
Joonis 2: Haugi levila Euroopas
( http://www.fk.ut.ee/elsee/est/pix/pl_04_oak-distribution_pike.jpg )

Sigimine

Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad , kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saaks röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 10-25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest , kuid juba oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule. ( http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.ht m )

Toitumine

Haugi toit on sõltuvalt keskkonnatingimustest ja kala suurusest õige mitmekesine . Tavaliselt sööb ta kõige arvukamaid kalaliike. Järvedes ja veehoidlais on nendeks särg, ahven , kiisk , latikas ja nurg . Jõgedes on haugi toidus palju tüüpilisi jõekalu – rünte, trullinguid, lepamaime, hinke , võldaseid jt. Kevadel sööb haug meelsasti konni . On teada juhuseid, et haug on jõesügavusse viinud hiiri , rotte, väiksemaid veelinde ja isegi üle jõe ujuvaid oravaid. Suured haugid võivad haarata ka ujuvaid parte. Haug on võimeline neelama suuri kalu, kelle pikkus moodustab kuni 78% ja kaal kuni 50% röövkala enda pikkusest ja kaalust . Keskmise suurusega (ligikaudu poolemeetriste) haugide toidus on ülekaalus arvukad väheväärtuslikud kalad ja seetõttu on haug järvede ratsionaalse majandamise puhul nende ihtüofaunas hädavajalik komponent . Tema puudumise või vähese arvukuse korral tõuseb järsult väikese kiisa, ahvena ja teiste nn prügikalade arvukus. (Spanovskaja, 1979)

Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus

Haugi tavaline suurus on 50-100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske ( http://et.wikipedia.org/wiki/Haug ). Haugi kasvutempo, eriti suguküpsusele eelnevatel eluaastatel, sõltub suuresti toitumistingimustest. Haugi maksimaalne vanus töönduslikes püükides kaasajal ja ka mõned sajandid tagasi ei ületa 20 aastat, kuid on siiski andmeid ka 33-aastase haugi tabamise kohta. (Spanovskaja, 1979)

Kasvatus

Kasvatamise eesmärk

Looduses mõjutavad haugi arvukust eelkõige klimaatilised ja hüdroloogilised tegurid (veeseis, koelmute seisund ja juurdepääsud, ilmastik kevadel). Neil aastail, mil olud ei võimalda normaalset kudemist, võib teatud veekogudes tekkida haugivarude täiendamise vajadus. Haugi kunstlikku paljundamise, kasvatamise ja asustamise eesmärgiks on haugivarude taastamine, täiendamine ja veekogude biomanipulatsioon. Haugi paljundamisega on Eestis tegeldud vähemal või suuremal määral peaaegu 70 aastat. Alguses piirduti vaid haugimarja inkubeerimisega, 1969. a. alustati ka vastsete lühiajalise (12-19 päeva) järelkasvatamisega. Haug on oluline sportliku ning töönduspüügi objekt, samuti hea biomelioraator ning biomanipulatsiooniks kasutatav kalaliik. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk , Tohvert, 2006)

Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis

Praegu kasvatatakse haugi asustusmaterjaliks Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandustes ( Tartumaal ). Viimasel kümnendil on Eesti sisevetesse lastud 2-7 miljonit haugivastset, 3000-14 000 samasuvist maimu ja mõnisada kahesuvist noorhaugi aastas. ( Pihu & Turovski, 2001)

Kui palju kasvatatakse, kui suur on toodangu väärtus

Haugi järelkasvatamine on ebakindel ja kallis ettevõtmine. Saksamaal kujunes 1999. a 40-80 mm haugimaimude hinnaks 2.40-8 kr/tk, samasuviste hinnaks 24-54 kr/tk ning 1000 haugivastse hind oli 64 krooni ja üle selle. Kõrge hinna põhjuseks on kannibalism , mis teebki haugi järelkasvatuse keeruliseks ja kalliks. Asustamiseks looduslikku veekogusse peetakse eelistatuimaks samasuvist või vähemalt 2-3 nädalat järelkasvatatud kala. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, Liiv, Aid, 2006)

Nõuded kasvatamise tingimustele

Haugi järelkasvatuse edukus sõltub toidu hulgast ja kvaliteedist. Haugivastsed võtavad ainult elustoitu. Esimesel kahel päeval vajab üks vastne ööpäevas 50, 21-33 mm pikkuses 600 vähilaadset plankterit. Kolme nädala jooksul piisab haugi kasvuks rikkalikust planktonit. Hoides kalu pidevas elussöödakülluses („söödapilves“), on võimalik haugi kasvatada 6-8 cm pikkuseni. Tihedal asustusel ja sobiliku sööda vähesusel tekib haugidel juba vastseperioodil kannibalism (liigikaaslaste söömine). Röövtoidule üleminekul söövad haugid kõiki ettejuhtuvate kalade – karpkalalaste, ahvena, ogaliku, koha jt maime ning olulisel kohal on ka konnad ja konnakullesed. Haug toitub pidevalt, magu on kogu aeg täis.
Haugi järelkasvatustehnoloogia sõltub kasvatusperioodi pikkusest. Lühiajaliseks, 2-3 nädalat kestvaks (28-30 päeva koorumisest) kasvatuseks kasutatakse sumpasid, renne ja tiike. Pikemaajaline, s.o samasuviseks kasvatamine toimub tiikides. (Paaver, Kasesula, Gross, Puhk, Tohvert, Liiv, Aid, 2006)

Kasutatud kirjandus

Paaver, T., Kasesula J., Gross, R., Puhk, M., Tohvert, T., Liiv, A., Aid, M. Kalakasvatus ja kalade tervishoid , 2006, Tartu, lk 77-80

Pihu, E. & Turovski, A. Eesti mageveekalad : Tallinn: Kalastaja raamat. 2001, lk 91-93

Spanovskaja, V. Kalad . Loomade elu, 4. kd. Tallinn: Valgus. 1979, lk 148-151

Kottelat, M. & Freyhof, J. Handbook of European Freshwater Fishes.Kottelat, Cornol, Switzerland and Freyhof, 2007, lk 342
Interneti aadressid:

http://et.wikipedia.org/wiki/Haug

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.ht m
10