Tiheduse määramine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.1
2014/2015
Tiheduse määramine
Õpperühm
Tanel Tuisk

Eesmärk

Leida korrapärase ja korrapäratu materjali tihedus.

Katsetavad ehitusmaterjalid

Silikaattellis - lubjast ja liivast ning veeauru abil kõvastatud.
Betoon - tsemendist ja lubjast koosnev tehislik materjal
Graniit - kivim , mis sisaldab alati kvartsi ja päevakive
Keraamiline tellis - Põletatud savi 1000 ° C juures

Kasutatud töövahendid

Nihik , joonlaud, elektrooniline kaal

Katsemeetodid

Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali mahuühikuga massi. Tihedus on massi ja ruumala suhe []
, valem nr. 1
m-keha mass õhus [g] ja V- keha ruumala koos pooridega []

Korrapärase keha tiheduse mõõtmine

Korrapärane keha on keha, mille parameetrid on mõõdetavad (Näiteks:tellis). Algselt tuleb leida keha külgede pikkused a, b ja c. Ühe keha külge mõõdetakse 3 korda ja seejärel arvutatakse külje keskmine pikkus. Kõigi kolme keskmise pikkuse olemas olul saab arvutada risttahuka ruumala
V, valem nr. 2
Seejärel kaalutakse keha mass õhus. Keha tihedus saadakse valemit nr 1 kasutades.

Ebakorrapärase keha tiheduse mõõtmine

Korrapäratu keha on keha, mille parameetreid ei saa nihiku või joonlauaga mõõta. Ebakorrapärase keha ruumala leitakse Archimedese seadusel põhineval hüdrostaatilisel kaalumisel. See kujutab endas keha kaalumist vedelikus ja õhus, mis annab pärast valemi nr. 3 kasutamist keha ruumala.
, valem nr. 3
- keha mass õhus []
- keha mass vedelikus []
- vedeliku tihedus []
Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1

Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta , et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil saab leida keha ruumala koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr. 4 abil.
, valem nr 4
-parafiini tihedus 0,93
-keha mass parafiiniga õhus
m-keha mass õhus
Leitakse keha maht [] V = , valem nr 5
-keha ruumala parafiiniga
-parafiini ruumala
Keha tihedus arvutatakse valemi nr 1 abil.
Poorsus arvutatakse valemi nr 6
, valem nr 6
materjali absoluutne tihedus []

Katsetulemused

Tabel 5‑1 Korrapärase keha ruumala ja massi määramine
Jrk nr
Materjali nimetus
Mõõtmed[mm]
Mass[g]
Maht [cm³]
Tihedus [kg/m³]
a
a_kesk
b
b_kesk
h
h_kesk
m
V
1
Poorbetoon 1
164
163,3
44
44,7
40
40
145,4
292
497,9
163
45
40
163
45
40
2
Poorbetoon 2
101
101
101
101
101
101
874
1030,3
848,3
101
101
101
101
101
101
3
Mullklaas
41
41,3
90
91,3
142
142,3
71
536,6
132,3
42
92
143
41
92
142
4
Saepurubetoon
100
99,7
98
96
100
99,3
658
950,4
692,3
100
97
99
99
93
99
5
EPS1
49
49,3
150
149,5
150
150
34,56
1105,6
31,3
50
149
151
49
149,5
149
6
EPS2
49
49
198
198,2
198
198,4
24,47
1926,8
12,7
49
198,5
198,5
49
198
198,6
7
Liimpuit
99,2
99,4
199,8
197,6
20
20,6
169
404,6
417,7
99,7
199
20,8
99,2
194,1
20,9
8
Tuuletõkkeplaat
212,8
213,5
264,7
264,3
14
13,8
193
778,7
247,8
214,7
264,1
13,4
213,1
264,1
14,1
9
Ehitusklaas
100
101,7
55
55
100
100
147,2
559,4
263,1
105
55
100
100
55
100
10
Teras
10
R=10
51
l=50,3

0
112,8
15,8
7139,2
10
50

10
50

11
Keraamiline tellis
249,5
250,2
64,5
64,7
116,5
116,7
2111 ,1
1760
1199 ,5
250
65
116,5
251
64,5
117
12
Keraamiline tellis avaga
245
245,7
116,5
116,5
33
33
1316,2
944,6
1393,4
245,5
116
33
246,5
117
33
Jrk nr
Materjali nimetus
Mõõtmed[mm]
Mass[g]
Maht [cm³]
Tihedus [kg/m³]
a
a_kesk
b
b_kesk
h
h_kesk
m
V
13
Dolomiit
99
98,8
97,8
97,9
98,5
98,5
2004,6
952,7
2104,1
99
98
98,5
98,5
97,8
98,5
14
Šamatt- tellis
251
250,7
122
121
64,5
64,7
3850,8
1962,7
1962
250
121
65
251
120
64,5
15
Tsement kiud plaat
149,9
149,9
79,72
79,72
7,5
7,5
141,5
89,6
1579,2

16
Laineline tsement kiud plaat
105,45
105,45
100,62
100,62
6,7
6,7
131,41
71,1
1848,2

17
Polüetuleenvill
100
100,5
92
91,9
47
48
9,6
443,3
21,7
100,5
91,5
49
101
92,25
48
18
Ekstruuder polüstürool
148
147,8
99
99,8
30
30
19,8
442,5
44,7
148,5
100,5
30
147
100
30
19
Silikaattellis
118
117,8
248
247,8
88
88
4816,2
2568,8
1874 ,9
118
247,5
88
117,5
248
88
20
Betoon
135
134,7
134,5
134,3
135
135,7
5875
2454,8
2393,3
135
134
136
134
134,5
136
21
Kipsplaat
12,5
12,6
133,5
132,8
245,5
245,3
298,6
410,5
727,4
12,5
132,8
245
12,9
132,1
245,5
22
Rullisolatsiooni materjal, SPS
5,2
5,1
104,3
104,1
104
103,7
69,4
55,1
1259,5
5,1
104,4
104,1
5,1
103,6
103,1
23
Puitlaast plaat
102
100,2
99,9
99,2
10,6
10,5
76,2
104,4
729,9
98,5
99
10
100
98,6
10,8
24
Kergkeraamiline plaat
127,56
126,4
155,58
155,5
70,3
70,1
801,2
1377,8
581,5
126
156
70
125,5
154,9
69,9
25
Kivivill
186
186
133
192,3
43,3
43,7
189,56
1563 ,1
121,3
186,5
132
43,8
185,5
312
44
26
Klaasvill
102,5
101,7
141,5
141
19,5
20,3
294
291,1
1010
101,5
140,5
21
101
141
20,5
Tabel 5‑2 Ebakorrapärase keha ruumala ja massi määramine
Prk nr
Katsetatav materjal
Proovikeha mass (g)
Ruumaala
Tihedus
Poorsus %
Õhus
Vees
cm^3
kg/m^3
1
Graniit
93,7
58,4
35,3
2654
1,0%
2
103,02
64
39
2642
1,4%
3
71,31
44,4
26,9
2651
1,1%
4
63,8
39,6
24,2
2636
1,6%
5
89,47
55,6
33,9
2639
1,5%
6
90,03
56,4
33,6
2680
0,0%
7
89,63
56
33,6
2668
0,5%
8
59,66
37,4
22,3
2675
0,2%
9
109,07
67,4
41,7
2616
2,4%
10
82,74
51,8
30,9
2678
0,1%
11
35,49
22
13,5
2629
1,9%
12
72,36
45
27,4
2641
1,5%
13
44,29
27,6
16,7
2652
1,0%
14
78,01
49
29
2690
-0,4%
Tabel 5‑3 Poorse ebakorrapärase keha mass ja ruumala leidmine
Prk nr
Katsetatav materjal
Proovikeha mass (g)
Keha maht parafiiniga
Parafiini ruumala
Keha ruumala
Keha tihedus
Poorsus
Õhus
Vees parafiiniga
Parafiinita
Parafiiniga
cm^3
cm^3
cm^3
kg/m^3
1
Silikaattellis
25,26
27,95
12
15,95
2,89
13,06
1934
27,0%
2
49
53
23
30
4,30
25,70
1907
28,1%
3
35,69
38,13
17,2
20,93
2,62
18,31
1949
26,4%
4
16,4
17,77
8,2
9,57
1,47
8,10
2025
23,6%
5
Keraamiline tellis
62,14
66
31,6
34,4
4,15
30,25
2054
22,5%
6
48,15
51,67
24,6
27,07
3,78
23,29
2067
22,0%
7
41,95
44,03
22
22,03
2,24
19,79
2120
20,0%
8
35,67
37,25
17,6
19,65
1,70
17,95
1987
25,0%
9
43,96
47,56
20,8
26,76
3,87
22,89
1920
27,5%
10
49,05
52,12
25,4
26,72
3,30
23,42
2094
21,0%
11
33,26
36,07
16,6
19,47
3,02
16,45
2022
23,7%
12
44,53
47,06
22
25,06
2,72
22,34
1993
24,8%
13
35,29
38,13
17
21,13
3,05
18,08
1952
26,3%
14
54,99
57,68
28,8
28,88
2,89
25,99
2116
20,2%
Tabel 5‑4 Keskmine tihedus
Graniit
2654
kg/m³
Silikaat tellis
1954
kg/m³
Keraamiline
2033
kg/m³
Tabel 5‑5 Materjali absoluutne tihedus poorsuse leidmiseks
Graniit
2680
Silikaattellis
2650
Keraamiline tellis
2655
Joonis‑5-1 Korrapärase keha tihedus
Joonis 5-2 Korrapäratu keha poorsus Joonis 5-3 Korrapäratu keha ruumala

Järeldus

Minu saadud katse kehade tulemused on ligilähedased tegelikel. Näiteks minu korrapärase keha (silikaattellis) tihedus tuli 1875 kg/m³ ja selle keha tihedus peab jääma vahemiku 1850-1950. Lisaks sain betooni tüki tiheduseks 2393 kg/m³ ja normaalbetooni tihedus jääb vahemiku 2000-2600 kg/m³. Seega võib korrapärase kehaga katse õnnestunuks lugeda.
Korrapäratute kehade katse oli natuke keerulisem ja seega tulemused võivad olla ebatäpsemad . Materjali absoluutne tihedus peab olema suurem, kui selle materjali tihedus pooridega, mis minul ka kajastus. Kui absoluutne tihedus on tunduvalt suurem keha tihedusest pooridega, siis on keha poorne ning veeskaalumiseks tuleb poorid katta. Nagu tuli välja, silikaattellisel ja keraamilisel tellisel on poorsus suur ning absoluutne tihedus ja tihedus, kus on sisse arvestatud poorid, on ka suurema vahega.

Kordamisküsimused

Ehitusmaterjalid jaotatakse tiheduse järgi rasketeks ja kergeteks materjalideks. Tihedus iseloomustab materjali kõige paremini. Materjali tugevus, soojusjuhtivus , poorsus, konstruktsiooni mass on oluliselt seotud materjali tihedusega. Poorsus iseloomustab materjali, kas vettpidavaks või vettivaks. Suure poorsusega materjali pääseb vedelik läbi pooride sisse, seega on materjal vettiv. Absoluutne tihedus annab ülevaate molekulide paiknemise tihedusest.

Tihedusest sõltub materjali mass ja enamasti poorsus. Poorsusest sõltub materjali veeimavus , soojusjuhtivus, tugevus ja külmakindlus. Poorsusest on tingitud materjali ilmastikuoludele vastupidamine . Kui materjalil on palju poore siis on ta ilmastikule vähe vastupidav. Näiteks, kui materjali tungib vesi läbi pooride ning see peaks seal jäätuma, siis võib see materjali lõhki paisutada, mis oma korda teeb rajatise nõrgemaks. Suure poorsusega materjalid ei ole alati halvad, neid kasutatakse soojustuses. Kuna õhke ei ole hea soojus juht siis püsib maja, rajatis ka soe.

Tallinn 10/10/14

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 41 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sanderland Õppematerjali autor

Ehitusmaterjalid I 1.praktikumi kodutöö tihedus

Ehitusmaterjalid tihedus kodutöö protokoll esimene praktikum tehnikaülikool

Sarnased õppematerjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Materjali tiheduse määramine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID Paisutatud polüstüreen (EPS), lubjakivi, keraamiline tellis, graniit 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Nihik – täpsus 0,2 mm;  Elektrooniline kaal (katse nr.1) – täpsus 1 g;  Elektrooniline kaal (katse nr

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

Ehitusmaterjalid

docx

Laboratoorne töö nr 1. Maaterjali tiheduse määramine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk...............................................................

Ehitusmaterjalid

docx

1 Tihedus labor

3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Kaal – proovikehade massi määramiseks  Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm.  Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees  Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest. Seejärel arvutasime iga külje kohta aritmeetiline keskmine mõõtmistulemusest ja leidsime kehade ruumalad. Kuna ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena, siis järgmiseks kaalusime kehad ära ning saime arvutada tiheduse. Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks oli samuti vaja leida maht, kasutatakse

Ehitusmaterjalid

docx

Tiheduse määramine

TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

pdf

Materjalide tihedus ja poorsus

1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr-1 Tiheduse määramine

 Paisutatud polüstüreen 2 (EPS)  Ristkiht liimpuitplaat  Silikaatkivi  Keraamiline kivi  Tardkivi (graniit) 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – mõõtepiirkond 6000 g, skaala jaotis 0,2 g;  nihik – mõõtepiirkond 155 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm. 2 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Katsemetoodika korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks Katsemetoodika seisneb korrapärase kujuga keha tiheduse määramises läbi massi ja ruumala suhte. Esmalt leida keha ristlõike laius ja kõrgus katsekeha kolmest erinevast kohast (algusest, keskelt ja lõpust). Samuti leida ristlõike pikkus kolmest erinevast kohast (algusest, keskelt ja lõpust). Järgnevalt leida mõõtude aritmeetilised keskmised valemiga (1), ristlõike pindala S [m²] sõltuvalt ristlõike kujust valemiga (2) või (3) ja arvutada katsekeha ruumala V [m³]

Ehitusmaterjalid

pdf

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 1 TIHEDUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2021 Tiheduse määramine Rühm: - - - - Tallinn 21/09/2021 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tihedus ja poorsus. 2. KATSETATUD MATERJALID Käesoleva töö autor katsetas kolme järgnevat materjali: ● Puitkiudplaat ● Graniit ● Keraamiline kivi 3. KASUTATUD VAHENDID Katsete käigus on korduvalt kasutatud kahte vahendit:

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid