Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg, seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Ka uuritava nähtuse kategoriseerimine on mõõtmine, mille puhul kasutatakse nominaalskaalat. TEADUSLIK PSÜHHOLOOGIA (psühhonoomia) lähtub vertifitseeritavast, objektiivsest ja tõenduspõhisest faktidele tuginevast materjalist ning seab nurgakiviks printsiibi, et ARVAMUS EI OLE SAMA, MIS FAKTIKINDEL TEADMINE. Teadusliku psühholoogia metodoloogias ja uurimismeetodite alases terminoloogias on põhimõisteteks mõiste MUUTUJA(variaabel). Need tegurid, ärritajad ja tingimused, mille muutumise toimel võivad muutuda ka isiku psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD
Tööleht, kordamine - Taju 1. Mis on aisting? on välis- või sisekeskkonnaüksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. 2. Mis on taju? on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele ja meeleorganitega vastuvõetud eri aistingute ühendamine ja korrastamine ajus terviklikeks kujunditeks 3. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust, nimeta need: 1. Lähedus – ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. 2. Suletus – tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. 3. Sarnasus – Ühesuguseid bjekte eristatakse teineteisest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. 4. Hea jätk – kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. 4. Selgita mõisted: Lähedus - ühtse ter...
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valim...
MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. bioloogilised Liigisäilitamise vajadus : Soojätkamise Järglaste eest...
Mõjustamine Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Cacioppo, T. J. & William, P. (2008). Loneliness. Human nature and need for social connection. W.W Norton & Company Sotsiaalne mõju Interaktsioonid inimeste vahel ja sotsiaalse elu korraldamine Mõjustamine – protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine Teiste indiviidide poolt esile kutsutud muutused käitumises jne (vt eelmine definitsioon) Mõjustamine annab võimaluse kontrollida, suunata teisi ja iseenda elu (luuakse sobiv keskkond) Inimene - sotsiaalne loom -> Valmisolek ja kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud – psühholoogilised vajadused (teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse...
Meeldimine kui poolehoiu võitmine D. Carnegie (1936) alusel K.Kullasepp enda suhtumise muutmine teise inimesse teise inimese käitumise muutus Osata tunda ära enda käitumises ilmnevaid signaale, mis vähendavad mõju teisele inimesele Carnegie (1936) Meeldimist suurendavad: teistest huvitatud olemine naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (vi...
Variant B 1.Milline on ajalooliselt enamlevinud aine meeleolumuutuse saavutamiseks Euroopa kultuuris? a. Kanep b. Alcohol c. Eeter d. Tubakas 2. ÜRO 1961 ja 1971 a. uimastite levikut piiravate konventsioonidega ühines Eesti Vabariik: a. 1991 a. b. 1995 a. c. 1996 a. d. 2000 a. 3. Käesoleval ajal Eestis iseloomulikuks tendentsiks HI-viiruse leviku osas: a. Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral a. Ninna tõmmates b. Lihasesse süstides c. Veeni süstides d. Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma a. Alkohol b. Heroiin c. Kokaiin d. PCP 6. Nikotiin on oma toime ...
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias: – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine – vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot m...
Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid
- konkreetsete operatsioonide periood (7-12 a); maailmanägemises väheneb enesekesksus; suudetakse objekte klassifitseerida, seoseid nende vahel leida (eeldab loogilist mõtlemist) - formaalsete operatsioonide tase (alates 12 a.); suudetakse mõtleda abstraktsetes kategooriates Erik Erikson: isiksuse arengufaasid kirjeldatuna läbi psühhosotsiaalsete kriiside (allikas: Lindgren, H., Suter, N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas) Väikelaps. Globaalne usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat). Lapsed õpivad, kas keskkond on sõbralik v ebasõbralik, kas nad võivad loota sellele, et keskkond pakub neile seda, mida nad vajavad. Kui hooldaja suudab rahuldada lapse baastarbed toidu, füüsilise heaolu, mugavuse, armastuse järele, omandavad lapse ootused usaldusliku iseloomu. Vastupidi: kui lapsel tuleb taluda halba kohtlemist,
Objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetamine Minu jaoks on elementaarne, et maailma saab tunnetada füüsiliste meeltega ehk seda mida ma kuulen, näen, maitsen, kombin ning kogen. See on maailma subjektiivne tunnetamine. Aga on erinevaid meetodeid, mis seletavad maailma empiiriliste uurimustööde kaudu. Need teadustööd kirjeldavad nähtusid, mille eeldustel on koostatud statistikad, millest on omakorda kujunenud erinevad teooriad. Neid teooriaid püütakse uute faktidega ja ajaga kas kinnitada või ümber lükata. Näiteks Darwin väitis oma evolutsiooniteoorias, et liigid on ajalooliselt muutuvad ning võivad pärineda teineteisest. Tänapäeval on olemas aga väited, mis lükkavad Darwini teooriat ümber. Uurides kirjandust, sain teada, et on olemas ka materialistlik maailmatunnetamine. Materialistlik vaade arvab, et tunnetus tegeleb kujuteldava maailmatunnetusega, mida ei saa otseselt mõõta. Näiteks arm...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil. Positiivsed stereotüübid: Aasiast pärit tudengid on matemaatikas väga targad (Veel näiteid: vanad naised on lahked; maal e...
Reproduktiivtervis/ abort Mis on abort? Läbi aegade on inimesi hoitud teadmatuses. Paljud naised ei tea, mis on tegelikult abort. Neile on jäänud arusaam, et „midagi“ lihtsalt eemaldatakse nende emakast ning sellega on probleemid lahendatud. Ometi kasvab naise ihus pisike elusolend, kelle süda töötab juba pärast 21. päeva pärast eostamist. Alates 1956. aastast, kui Eestis seadustati vaba abort (meditsiiniliselt põhjendamatu abort), on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel vaba abordi teel hävitatud vähemalt 1,4 miljonit inimelu – see on kaugelt enam, kui mistahes muude katastroofide – sõdade, küüditamiste, katkude või näljahädade tõttu hukkunute arv. Iga päev katkeb vägivaldselt vähemalt 100 lapse elu ema ihus. Iga naine, kes kavatseb teha aborti, peaks enne mõtlema tagajärgedele ning arvestama, et võtab ära elu arenevalt...
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loo...
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.
Organisatsiooni käitumine Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1 Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja
Küsige inimeste seisukohta ja suhtudes lugupidavalt nende nõuannetesse. «Tark, kes, teshtes olla teistest inimestest üle, asetub neist alamale; tahtes olla neist ees, asetub neist tahapoole» (Laozi). 8) Püüdke näha asju teise inimese seisukohalt. 4 9) Suhtuge osavõtlikult teise inimese mõtesse ja soovidesse. Taft «Tööeetikast». Arthur T Gates «Kasvatuse psühholoogia». 10) Motiiv, mis meeldib kõigile - tuginege õilsatele motiividele. Kui inimene midagi teeb, siis selleks on tavaliselt 2 põhjust: teistele öeldud «ilus põhjus» ja tõeline põhjus. 11) Dramatiseerige oma ideid, esitage neid efektsel kujul. Kenneth Goode, Zenn Kaufmani «Reklaami tähtsusest äritegevuses». Richard Borden, Alvin Busse «Kuidas edukalt vaielda». 12) Kui miski muu ei mõju, proovige seda - esitage väljakutse. Lawes «20 000 aastat Sing Singis».
Kaisa Uudemets Lapsevanema probleem millele oskab õpetaja pakkuda erinevaid lahendusi: Laps käib lasteaia viimases rühmas. On sügis ja rühm on just alustanud õppetööd. Siiani on laps olnud palju haige ja üsna vähe lasteaias käinud. Hetkel tunneb laps enamvähem kõiki tähti aga sõnu kokku lugeda veel ei oska. Lapsevanema mure on see, et laps õpiks kindlasti kevadeks lugema. Kas panna laps eelkooli või mitte? Lahendus: Soovitan panna lapse eelkooli. Kuna laps on palju haige olnud siis saab ta seal suhelda eakaaslastega. Laps õpi püsivust. Eelkoolis on vaja paigal istuda nagu lasteaia tegevusteski. Kodus ei pruugi ta nii kaua ühe tegevuse juures püsida kuna otsest kohustust ei ole. Vanematega tunneb laps ennast palju vabamalt ja keeldude-käskude eiramine on kerge tulema. Eelkoolis harjub laps distsipliiniga. Eelkooli õpetajal on kindlasti omad nipid, et last...
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust vastupidiselt tegevuse tähtsusega. Mida kõrvalejäetum, eralikum ja armastusest ilmejäetum inimene, seda ilusam ja imelisem on talle see kogemus. Kunsti õppimine: 1) Teooria tundmaõppimine. 2) Meisterlikkuse saavutamine praktikas. Kunstis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja sellele jäägitut püh...
Psühholoogia I.Osa Teadusliku psühholoogia raamatud: 1) Helen Marie Loorents „Heaolu kiirtee“ : arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla, sest autor ise on akrediteeritud tervise- ja elunõustaja ning omab firmat, mile põhieesmärk on aidata inimestel ennast leida ning tervislikuks hakata. Ta on käinud koolis, kus õppis toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KOHUSTUSTEST MARCUS TULLIUS CICERO JÄRGI Essee TALLINN 2014 Olla inimene tähendab täita rolle ja rollidega kaasnevaid kohustusi. Täitmiseks on nii need rollid, mis on ise endale täitmiseks võetud kui ka need, mis elu täitmiseks on andnud. Näiteks kui ma mõtlen enda peale, siis ma olen naine, ema, abikaasa, tütar, sõber, töötaja, ülemus, tudeng, kodanik, naaber jne. Kõik need rollid on lahutamatult seotud kohustustega, mis teeb kohustused justkui elu sisuks. Rooma filosoof Marcus Tullius Cicero, kes oli poliitik, advokaat, oraator, poliitika teoreetik, konsul, konstitutsionalist, lisaks poeg, abikaasa, isa, on pühendanud kohustustele ja nende olulisusele mitmeid arutlusi viidates, et kohustused on küsimus, mida on käsitlenud paljud filosoofid ning see on küsimus, mis on leidnud teistest küsimustest laialdasima rakenduse....
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia........................................
Solidaarsus kui inimeste füüsiline tugi Solidaarsus on ühtsus mis põhineb normidel ja sümpaatiatel. Solidaarsus tekib erinevate subjektiivsete elementide pinnalt, näiteks sõpruse ja hoolimise. Solidaarsust on nähtud juba antiikaja kodanike seas, kus austati kõiki, eriti jumalaid. See tuleb kaasa meiega juba sündides, mil hakkame armastama oma ema, kes meid siia ilma tõi. Aja möödudes oleme õppinud üha rohkem ja rohkem solidaarsust välja näitama, kuid seda oma valgustatud ekraanide tagant. Kuidas on riigid ja elanikud näidanud viimaste suursündmuste ajal solidaarsust? Hea ülevaate tänapäeva solidaarsusest saab hiljuti juhtunud Pariisi terrorirünnakust ning ühe Pariisis elava eestlanna meediaartiklist, kus ta räägib, et inimestel tekkis kohe ühismeelsus. Eestlanna Maarja Saue ütles meediale järgmist: „Inimestes tekkis kohe solidaarsus, ja nii on seda tänagi tunda, ehkki me kõik oleme šokis ega suuda toimunut usku...
Konflikti põhjused ja lahendused Konflikt tekib peamiselt erinevate seisukohtade pärast. Oma arvamuste väljendamisel on inimesed erinevad. Mõned teevad seda väga teravmeelsed, teised rahulikult ja tasakaalukalt. Ideaalsel juhul valitseb inimeste vahelises suhtes kooskõla, kuid me kõik teame, et tegelikkus on teistsugune. Konflikti allikateks võivad olla vaidlused raha pärast, informatsiooni jagamise üle, nt millal rääkida tööalast juttu ja millal perekondlikku, majapidamise ülesannete tegemine, lapsega seotud otsused, erinevad hinnangud ja eesmärgid, erinev kasvatus jne. Neid põhjuseid, millest võib areneda konflikt on tegelikult tohutu. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mit...
Milliseid muutusi inimese elus/suhtes/rollides toob kaasa lapse sünd? Väga paljud inimesed enne pere alustamist mõtlevad väga palju, kuidas nende elud muutuvad, kui nende perre peaks lisanduma lapsi. Paljusid selline mõte hirmutab, sest peamiselt ju mõeldakse, et asi läheb enese vaatevinklist vaadates allamäge. Sellist asja ei saa kunagi ette teada. See on pakkunud alati mõtteainet ning pakub ka edaspidi. Kas on siis palju variante, kuidas edasine elu kulgeb? Tegelikult on neid variante laiaslaastus ainult 2, kas läheb halvemaks või läheb paremaks. See kumba rada pidi kogu edasine elu läheb on kõik puhtalt inimese enda teha. Väga palju muutub juba inimesele enne lapse sündimist, sest see planeerimine ning sättimine peaks olema selleks ajaks juba täies jõus. Naiste poolt vaadates on lapse saamisele eelnev aeg raskem, kui meestele, sest seal on mängus tervisele tuginevad asjaolud. Naistel on sel...
Laste ja vanemate peamised õigused, kohustused ja vastutus Erinevas vanuses ja erinevast soost lastel on erinevad huvid ning vajadused. Erinevustest hoolimata on nende õigused ühesugused. Kõigil neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Kõigil lastel on ühesugused õigused. Vanematele kehtivad samuti õigused ja kohustused, mida nad peavad täitma. Lapse sündides langeb vanematele suurem koorem, sest ellu tuleb uus inimene, kelle eest nemad peavad vastutama, juhtugu mis tahes. Lapse õigused on inimõigused. Lapsele kehtivad samad õigused, mis täiskasvanutele. Kõik on võrdsed, see tähendab, et tüdruk pole kehvem, kui poiss ja vastupidi. Lapse õiguste konventsioon võeti vastu 1989. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassambleel. Eesti liitus konventsiooniga 1991. aastal. ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) põhimõtteid järgib ka 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi lastekaitse seadus (LaKS). Igal lapsel o...
Millal peaks laps hakkama vastutama oma tegude eest/mõistma oma tegude tagajärgi? Millal saab inimene täiskasvanuks? Laste iseseisvus ja toimetulek kasvab iga päevaga väikseid asju tehes. Selge on see, et vanemate roll on selles väga suur. Juba algusest peale tuleb last kasvatada nii, et ta teaks, et tema tegevustel on ka tagajärg. Muidugi alati ei tea laps, mis on õige ja mis on vale, seega vajab ta lapsevanema abi ja tuge. Ma usun, et igal inimesel tuleb arusaam vastutamisest erineval ajal, kellel tuleb see juba lapsena, kellel pole see selge veel täiskasvanunagi. Esimesed märgid ilmnevad juba siis, kui laps on korda saatnud midagi halba ja ta tunneb, et ta peab vabandama. See näitab, et ta mõistab oma väärtegu ja proovib asja parandada. Olgugi see kellegi pikali tõukamine või hoopis emaga jonnimine. See ei pea olema ilmtingimata midagi suurt. Mida suuremaks me kasvame, seda suurem...
Vahel mõtlen inimese aususe üle Kõik inimsuhted on üles ehitatud aususele ja teineteise usaldamisele. Kas inimene suudab olla läbinisti aus kõigiga või tuleb mõnel hetkel kasutusele võtta hädavale? Vale saab olla ka õigustatud. Olles aus teise isikuga, avad sa ennast talle ning ta saab tundma tõelist sind. Kõik seda paraku ei tee, sest kardavad haiget saada ennast avades ja sel juhul ei olda aus. Ausus toob inimesi üksteisele lähemale ja suurendab usaldust. Kasvõi üks vale võib rikkuda aastate pikkuse inimsuhte. Kas ta varjas tõde, et teist mitte haavata või ta oli liiga arg tõe välja ütlemiseks? See oleneb muidugi olukorrast ja teemast, mille puhul valetati. Valed on loodud inimeste jaoks, kes ei suuda tõde taluda. Siiski tekib küsimus, kas on parem elada teadmatuses või saada teada tõde, mis võib painata inimese hinge lausa aastaid? Mina isiklikult eelistan tõde teada, olenemata sellest, kui valus see ka ei ...
Kliiniline psühholoogia Stress Keskkondlikud stressorid müra, liiklus, ilmastik, ülerahvastatud töökeskkond. Sotsiaalsed stressorid tähtajad, rahalised kohustused, suhetega seonduvad probleemid Füüsilised ja psühholoogilised stressorid arengulised kriisid, õnnetused, saavutusega seotud probleemid, haigused, negatiivsed kognitsioonid. Oliline siiski inimese taju, stressori tõlgendus. Loomkatsed tõid esile stressiga kaasnevad füsioloogilised muutused, eiras psühholoogilisi tegureid. Stressile reageerimise viisid on siiski erinevad ja füsioloogilised protsessid palju keerukamad kui pelgalt sümpaatilised. Lazarus ja Folkman, 1984 Psühholoogiline stress tekib siis, kui inimene hindab oma olukorda ohtlikuks või ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust selle olukorraga toimetulekuks. Stress kui protsess, mis pidevas muutuses, sõltub indiviidi hinnangust stressorile ja oma toime...
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,
LOOVUSTEHNIKATE MEETODID Loovustehnikad on hea võimalus suurema rühma või grupi mõttelend käivitada. Selleks kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid ja tegevusi ,mis sobivad konkreetse tulemuse saavutamiseks. 1. ,,Superkangelaste meetod" Tuleb probleem määratleda Kirjuta 20-50 superkangelast, kellest lugu pead. Mõtle iga superkangelase lõikes- kuidas tema seda probleemi lahendaks? Kõik pähe tulevad lahendused pane kirja ning leia neist parimad. Leia moodused, kuidas saaksid neid kõige põnevamaid mõtte käike enda olukorras kasutada. 2. ,,Sunnitud seosed" Probleemi määratlemine Genereeri erinevaid märksõnasid, mis selle probleemiga seonduvad. Hakka erinevaid märksõnu omavahel kokku asetama, mõeldes, kuidas nende kombineerimine võimaldaks probleemi lahendada. Leida parimad ideed ja luua tegevuskava nende elluviimiseks. 3. ,,Tagurpidi mõtterünnak" Probleemi määratlemine Genereeri palj...
1. Mis on semantiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Semantiline mälu seisneb inimese faktiteadmises, mis ei ole seotud tema isiklike kogemustega, näiteks et USA president on Barack Obama ja Eesti president on Kersti Kaljulaid. Semantiline mälu on eksplitsiitne. Sisuliselt sisaldab sematiline mälu teadmisi maailmas, mille saamist me ei pruugi mäletada ega teadvustada, aga mis on üldiselt kõigile teada. Selle olemasolu tõendab tõsiasi, et meil on palju suvalisi faktiteadmisi maailmast, aga meil pole nende teadmiste omandamisega isiklikke kogemusi, vaid need on ''lihtsalt seal''. 2. Mis on episoodiline mälu? Kas see on implitsiitne või eksplitsiitne? Milllist infot see sisaldab? Mis selle olemasolu tõendab? Lisa enda näide. (ÕO7, L7) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi ja sündmusi, mille omandamist me mäletame ...
Tallinna Polütehnikum Elar Meister SA-15 Hirm Heiki Vilep Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Ülevaade autorist.............................................................................................................................4 Haridus...................................................................................................................................4 Ühiskondlikud organisatsioonid............................................................................................4 Keeleoskus.............................................................................................................................4 Ülevaade raamatust..................................................................................
Iseloomusta vägakõrge IQ-ga inimest. Millised võiksid olla selle inimese nõrgadküljed? Kõrge IQ-ga inimesed on tavaliselt eraklikud. Vähemalt nii on neid kujutatud filmides ja raamatutes. Just üksi on nad selle pärast et neid kõrge IQ-ga inimesi on vähe. Oleneb just sellest kui kõrge see IQ on. Lisaks on nad üldjuhul üksi selle pärast kuna nendel ei ole keskmise IQ-ga inimestega midagi rääkida.Lisaks on nad enamasti rikkad kuna nende IQ aitab nendel teenida raha lihtsamalt kui enamik inimestel. The thing you have to remember is that intelligence is like a piece of wood. By itself, it does very little. But when you work it, when you exercise it, when you grow it and care for it, it can do some really amazing things for you, tõlkes: inteligentsus on kui tükk puitu, üksi teeb see vähe, kuid kui sa sellega töötad ja seda töötled, seda kasvatad ja selle eest hoolt kannad saad sa sellega korda saata imelisi asju (anonüümne kommenteerija Greg...
Võrdlemine kanepisõltuvust opioidi- ja stimulandisõltuvusega Kanep Kanepisõltuvus ei kujune niisama kiiresti nagu heroiinisõltuvus, aga vabaneda on niisama raske. Inimesel, kes tarbib kanepi, tekkivad järgmised reaktsioonid: · unehäired · söögiisu vähenemine · kurbus · higistamine · keskendumisraskused ja rahutus · lihaste krambid · kõhulahtisus ja kõhukrambid Kehavaevused kestavad tavaliselt vaid mõne päeva, psüühikavaevused,ükskõiksus ja keskendumisraskused võivad kesta nädala ja rohkem aega. Opioid Tekkib kiiresti, eluagse sõltuvuse tekkimiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus on väga suur. Organism kohaneb ainega väga kiiresti. Juba esimesel päeval: · Narkomaan muutub ükskõikseks, ei hooli oma välimusest. · Halvenenud maitse ja lõhnataju · ebaselge kõne · süljeerituse suurenemine · pulss ja hingamine on kiirenenud Mõne päeva pärast hakkavad sümpto...
Mõjustamise psühholoogia Robert B. Cialdini Süstemaatilised mõjutamisekspertid: 1) Müügiinimesed. 2) Annetusekogujad. 3) Reklaamitootajad. 4) Teised. - Osalusvaatus - uurimismeetod, mille puhul uurijast saab midagi spioonitaolist. Kuigi elukutselised mõjustajad kasutavad nõustumise saavutamiseks tuhandeid erinevaid taktikaid, võib enamiku neist paigutada peamisse kategooriasse: 1) Vastastikkus. 2) Kohustumine ja järekindlus (järelpidevus). 3) Sotsiaalne tõendus. 4) Meeldivus. 5) Autoriteetsus. 6) Nappus. 1 Mõjustamisrelvad - Kinnistunud käitumismustriteks - reeglipärased, pimedalt mehaanilised käitumismustrid paljude erinevate liikide puhul. Kinnistunud käitumismustride peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktilis...
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis....
Keskendumisvõime paraneb enesedistsipliini harjutamise teel. Lihtsustades, sellel on kaks peamist osa: – hoia tähelepanu käsiloleval – ja tähelepanu hajumisel too see tagasi. Ja nii uuuesti ja uuesti, kuni sellest kujuneb harjumus, mõtteviis. Harjumuseks kujunemisel on suur abi igapäevasel meditatsioonil, mille peamiseks osaks on tähelepanu juhtimine. Mõned konkreetsed soovitused: 1. Väärtusta tähelepanelikkust. Lood oma isiklikku reaalsust läbi selle, millele Sa tähelepanu viid. Kui märkad rohkem, on Sul elu rikkam. 2. Ole praeguses hetkes kohal. Kui Su mõtted tegelevad pidevalt tulevaga või möödunuga, jääb praegune hetk Su tähelepanust ilma, ja libiseb mööda ilma, et Sa seda tõeliselt kogeksid. Elu toimub praegu. 3. Ole teadlikult tähelepanelik. Keskendu sellele, mida, miks ja kuidas Sa parajasti teed. 4. Märka, mida Sa tunned. Tunded mõjutavad fookust ja Sa saad valida kuhu Sa fookuse suunad. 5. Märka pisisasju. Harjuta detailiteadl...
MOTIVATSIOON Töömotivatsioon on teatud sisemiste ja väliste jõudude mõju tulemus, mis põhjustab inimese tegutsemise ja käitumise teatud kindlal viisil. Ideaaljuhul on see käitumine suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töömotivatsiooni 3 elementi: Käitumise suund ja fookus. Positiivsed tegurid on töökus, loovus, abivalmidus, täpsus. Disfunktsionaalsed tegurid on hilinemine, puudumine, eemaletõmbumine, kehvad töötulemused. Pingutuse tase. Täielik pühendumine versus tegemine just niipalju kui vaja. Käitumise järjekindlus. Korduvalt pingutamine versus enneaegne loobumine või üksnes juhuslik pingutus. Töötajad on rohkem motiveeritud, kui neil on selged eesmärgid. Sama oluline on ka teadvustada tööga seotud tegurid, mis vähendavad motivatsiooni ja nende entusiasmi heade töötulemuste saavutamiseks. Juhtimiskäitumine, mis kahandab motivatsiooni: Sallivus kehva töötulemuse suht...
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 ...
Mis on sõltuvus ja kas sellest tuleks vabaneda? Sõltuvus on positiivse enesetunde tekitanud aine tarvitamise või tegevuse pidev kordamine. Sõltuvuseks peetakse üldiselt negatiivseid tegevusi, kuid kas on olemas ka positiivseid sõltuvusi ning kas nendest tuleks vabaneda? Laialdaselt on levinud arusaam, et sõltuvust tekitavad vaid tubakatooted, alkohol ja narkootikumid. Psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro on öelnud, et sõltuvus ei pea olema üldse kahjulik ja seetõttu oleks mõistlik valida endale võimalikult kahjutu või lausa kasulik sõltuvus. Sellega andis ta mõista, et on olemas ka vähem kahjulikke sõltuvusi, kui tubakatoodete ja narkootikumide pruukimine. Vähem kahjulikuks või isegi kasulikuks sõltuvuseks võiks pidada näiteks tervislikku eluviisi, kus inimene hoolitseb pidevalt enda tervise eest ja see annab talle rahulolu ja hea tunde. Ning ka vajadust pidevalt trenni teha võiks lugeda üpris...
Depressioon Depressioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on depressioon? Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Mõtlemine on ähmane Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes KEHALISED MUUTUSED Muutused isus või kaalus Unehäired Täielik energia puudum...
Robert Rivik Kõrge IQ-ga inimese nõrgad küljed 03.02.10 Kas kõrget IQ-d ehk teadmistetaset omav inimene saab elus paremini hakkama või tulenevad need teadmised mõnede teiste isikuomaduste arvelt? Hea on omada kõrget IQ-d ja selle eest tunnustust saada, kuid selle all kannatab suhtlemine välismaailmaga. Ülimalt intelligentsed inimesed on tavaliselt millegi suure ja tähtsa loojad, aga nende endi elu on väga keeruline. Inimesed, kellel on kõrge IQ on tavaliselt teistest eraldatud, sest nad ei tunne ennast vähem haritud inimeste seltskonnas mugavalt. Sageli tõrjuvad vähemintelligentsed inimesed endast targemad eemale, mis tekitab intelligentsemates inimestes vaimseid probleeme. Nad tunnetavad ebaõiglust, on depressioonis, üksikumad, vihasemad ja närvilisemad. Kõrgelt- ja madalamalt haritud inimeste mõttemaailma...
Robert Rivik Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Mida on vaja selleks, et olla õnnelik? Kas selleks on vaja suurt villat, palju raha, lennukit ja sportautot või saab ka ilma nendeta õnnelikuks? Õnnelikuks olemiseks on ellkõige vaja rahulolu tunnet selles, mida elu jooksul korda oled saatnud. Kas oled täitnud oma kohustusi, saanud lapsi või palju sõpru just need on põhilised, mida vaja. Kas õnneks piisab ainult sõpradest või perest? Erinevatel inimestel on erinevad huvid ja tegevused, et olla õnnelik. Mõningatele piisab ainult sõpradest ja perest, kuid teistele mitte. Kõik oleneb sellest, millest inimene oskab rõõmu tunda. Tavaliselt tuntakse rõõmu lihtsatest asjadest, nagu perekond. Mõned inimesed ei oska sellest rõõmu tunda, sest nad on perega liiga palju aega koos veetnud ja see on muutunud tüütuks. Sellisel juhul ongi inimesel õ...
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhj...
Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või ...
1. Mõisted: personalijuhtimine vs inimressursijuhtimine, erisuse põhjendus Inimressursijuhtimine - (strateegilise) juhtimise valdkond, mille sisuks on inimeste kui (strateegilise) ressursi juhtimiseks efektiivsete süsteemide loomine eesmärgiga rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal ettevõtte eesmärkide teenistusse. Kõigi juhtide vastutus ja kohustus. Personalijuhtimine - organisatsiooni funktsionaalse juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimise süsteemide ja meetodite loomise ning rakendamisega. Moodustab osa üldjuhtimisest. Personalijuhtimise ja inimressursi juhtimise erinevus on pigem rõhuasetuses: · Inimressursi juhtimine lähtub eelkõige juhtimislikust ning äriliselt orienteeritud filosoofiast ja kirjeldab eelkõige tippjuhtkonna terviklikku lähenemist valdkonnale ning juhtide vastutusala. · Personalijuhtimist käsitletakse valdavalt kui ühte funktsionaa...
Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema intelligentsustase on madalam, või kui lapsel on sündides füüsiline puue, siis on tema tutvusringkond erinev teistest lastest, ta ei puutu nii palju kokku välismaailmaga ja tema areng on aeglasem...
Robert Rivik Uimastid 24.01.10 Uimastid on ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi. Need muudavad uimastite tarvitaja käitumist, meeleolu ja tekitavad sõltuvust. Uimastite tarbimisest on väga raske loobuda ja nende tarbimine lõppeb tihti surmaga. Narkootikume vahendavad narkodiilerid, kes teevad seda rahateenimise eesmärgil ebaseaduslikult. Narkootikumide tarbimise põhjuseks on nende ,,proovimine" uudishimu või sõprade soovitamise pärast. Enamustel kordadel viib uimastite proovimine nende regulaarse tarbimiseni. Kõige levinumad uimastid on LSD, amfetamiin ja hasis. Uimasteid tarvitades tekib joobe seisund. Joobe aste sõltub uimasti kangusest, kogusest ja inimesest endast. Uimasti toime hetkel muutub inimene lõbusaks, kaob söögiisu ja tekib aktiivsus. Toime kadumisel tekib väsimus, s...
Kognitiivne Psühholoogia Pärnu Koidula Gümnaasium 12.C 2012 Ajalugu: Kognitiivne psühholoogia tekkis 20. sajandil 50-60ndatel aastetel. On tänapäeval kiirelt arenev suund. Esindajad: Jean Piaget ( 1896 - 1980) Endel Tulving Jean Piaget Jean Piaget on uurinud milliseid operatsioone lapsed teadtud vanuses teevad. Desenho Infantil - Laste joonistused. http://www.youtube.com/watch?v=24ESEERMoHg Kongnitiivne Psühholoogia uurib: Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid oma peas, enda sees, mis edaspidi kajastuvad tema käitumises. Uusi teadmisi saadakse õppimise kaudu Info töötlemist Me mitte ainult ei korda seda mida kuuleme,näeme vaid toimub ka info tõlgendamine. Kognitiivne psühholoogia ehk tunnetuspsühholoogia Kognitiivne psühholoogia on eksperimentidele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab tasu,töötleb, muundab,säilitab ja ka kasutab informatsiooni.
Psühholoogia tegeleb inimese käitumise, mötlemise, vaimse sisemuse uurimisega ning loob seoseid nende vahel. Kehamahlade teooria seisneb selles, mis on kehas dominantne, veri, lima, sapp vöi must sapp. Temperamenditüüpe tähistavad vöörkeelsed sönad on flegmaatik, sangviinik, melanhoolik ja koleerik Nüüdisaegne teaduslik psühholoogia sai alguse 1879 teadlase Wilhhem Wundt nimega, kes lõi laboratooriumi psühholoogia uurimiseks. Psühholoogia- esindaja puudub, palju erinevaid- käitumine (ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem) Humanism- Maslow Rogers- Inimene on ainulaadne, mõtlemine, käitumine, keskendub minale Psühhodünaamiline psühholoogia e. psühhoanalüüs- Freud- Alateadvus, kontrollib käitumist, varajased eluaastad on olulised iseloomu kujunemisel Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus
Õppimine uute teadmiste,kogemuste, oskuste ... omandamine. Õppimine mõjub inimesele mitmeti. Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!? Kujutlus varem tajutud kujundite uuesti esiletoomine teadvuses. Nägemiskujutlus, aga ka lõhn või heli. Kujutluse funktsioonid: Signaalfunktsioonid tuletab meile tegevusi meelde. Näiteks hommikul ärgates kujutlevad kohvijoomist ja see käivitab terve hommikuste tegevuste jada. Reguleeriv funktsioon Kui inimene kujutleb oma teo ebasoovitavaid tagajärgi, sii...
Abielu tuleb õppida Abielu ei ole ainult õnn ja rõõm, vaid selles tekib ka palju probleeme ja nende lahendamist tuleb õppida. Peab õppima partnerit kuulama ja teda mõistma. Võib ehitada roosasid unistustelosse, kuid ei tohi esitada teisele ebareealselt kõrgeid nõudmisi. Ennekõike tuleb tegeleda iseenda muutmisega, mitte muuta teist. Igasse päeva peaks leidma väikeseid rõõme ja neid teineteisega jagama. Igaüks pärineb oma kodust ja võtab kaasa omad harjumused, mis võivad teisele esialgu tunduda võõrad. Mõlemad peavad oma harjumusi kohandama ja arvestama teise soovidega. Tüli võib tekkida esialgu igast pisiasjast, kuid rahulikult rääkides on võimalik asi ära klaarida. Abikaasad peaksid teineteisega harjuma enne kui lapsed sünnivad, sest siis tuleb palju uusi kohustusi ja muutusi. Kui omavahelised suhted pole korras ja kodus on tülid, siis pole sellises kodus lastel hea kasvada. Kui laste ees tülitsetakse, s...
sellest kui need kaks liiki informatsiooni omavahel kokku langevad ja teineteist vastastikku mõjutavad. Kuidas täpselt mälu füüsiliselt toimib, ei osata isegi kõige täpsemates teadustöödes öelda. Üldiselt võib väita, et mis muutub, on sünaptilised ühendused närvirakkude vahel. Kuid see, kuidas inimese vaimne maailm muundub närviühendusteks aju rakkude vahel, on siiani müsteerium. Kasutatud kirjandus: Rauk, M. jt. 2002. Psühholoogia gümnaasiumile. Mälu. Tartu: TÜ Kirjastus. http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu (24.11.2012) http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/endel-tulving/mis-on-malu/ (24.11.2012)
Kihla- ja pulmatraditsioonid Kihlumine Kihlus = prooviabielu Pulmad Abiellumisel sõlmitakse leping, mis seob naise ja mehe juuridiliselt abikaasadeks. Eesti pulm Teetõkete ületamine, suguvõsa au kaitsmine. Pruudi majjaviimine. Rituaalid söögilauas Tanutamine Pruudipärja mahamängimine Itaalia pulm Tulevane peig palub mõrsja kätt eelkõige tulevaselt äialt. Teemantsõrmus. Abielu sõlmitakse alati kirikus. Külalised loobivad kirikust väljunud äsjaabiellunuid riisiga. Lastakse lendu tuvide paar. Visatakse katki veiniklaas Pulmapeol on 12-14 söögikorda. Vanasõnu pulmade kohta Märjaks saanud pruut on õnnelik (vihmasadu pulmapäeval). Hea naine teeb ka oma abikaasast hea mehe. Naine on maja võti. Esimene naine on abielu, teine seltskondlikkus, kolmas ketserlus. Kel pole naist, sel ...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID Kõndimisrefleks,ehmatusrefleks,otsimisrefleks, haaramisrefleks,ujumisrefleks,pupillirefleks 3. Une faasid. Unehäired Kerge uni-kestab 2min,keha lõdvestub jääb magama, Uinumise faas aeglustub südame töö,silmad võivad liikuda Deltauni-võimali...
Motivatsioon ja isiksus. Abraham H. Maslow Abraham H. Maslow (1908-1970) on üks humanistliku psühholoogia teerajajatest ja eelmise sajandi loominguliseimaid psühholooge. Maslow mõtteviis oli oma aja kohta täiesti uudne kui enamik psühholooge oli keskendunud pigem ebanormaalse ja haiglasliku uurimisele, siis Maslow tahtis hoopis teada, mis on vaimse tervise põhjuseks. Tema nimega on lahutamatult seotud sellised mõisted nagu vajaduste hierarhia, eneseteostus ja tippkogemused, mis on leidnud laialdast kasutust mitte ainult psühholoogias, vaid avaldanud suurt mõju ka tänapäeva hariduse,
Iseseisva elu algus Alari Toomsalu 10C See september oli juba selle poolest erinev, et asusin õppima uude kooli, Saaremaa Ühisgümnaasiumisse. Alguses oli vaja ikka harjuda, sest paljud asjad oli teistmoodi kui põhikoolis. Näiteks põhikoolis ei olnud eriti määratud, kuidas peab riietuma, nüüd olen hakanud koolis ülikonnaga käima, mis on kindlasti parandanud minu suhtumist, hoiakut ja käitumist. Ka koolide suurused on väga erinevad, seega ka inimesi on kordades rohkem, mille tõttu on vahetunnid mürarikkad, mul on selle tõttu pool päeva väsimus peal. Enne kooli tulekut oli ka väikene hirm, et kindlasti on õppetöö väga mahukas ja raske, kuid need mõned nädalad on jätnud hea mulje ning see hirm on kadunud. Õpetajad on ka väga tasemel, mis on andnud mulle juurde õppimistahet, sest kui on hea õpetaja, siis on kohe mõnus õppida. Klassikaaslased on samuti väga toredad ja kla...
Dominic Johnson ja James Fowler Liialdatud enesekindlus toob võidu enamasti Realistik ennesehinnang ei ole sugugi alati parem kui ebarealistlik. Teadusuuring kinnitab nimelt, et raskes olukorras on liialdatud enesekindlusest enamasti kasu. Soti ja Ameerika teadlased jõudsid niisugusele järeldusele matemaatilise mudeli põhjal, kus kindlad mudelitegelased olid seatud üksteisega võistlema. Võistlema pandi nad kolme sorti strateegiate alusel, mida iseloomustas kas liialdatud enesekindlus, realistlik enesekindluse tase või hoopis oma võimete alahindamine. Dominic Johnson ja James Fowler annavad ajakirjas Nature teada, et just liialdatud enesekindlus toob kõige tõenäolisemalt edu, eriti just olukordades kus võimalik kasu on piisavalt palju suurem kui võimalik kahju. Realistlike inimeste eduväljavaated on tavaliselt väiksemad. Kuid liialdatud enesekindlusel on ka omad riskid, nime...
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg 23. september 1939 London) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.1909. aastal pidas Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel.Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt.Freudi teooriate ja psühhoanalüüsi kohta on põhjalikum ülevaade artiklis Psühhoanalüüs. Tema tütar Anna Freud oli nimekas psühhoanalüütik. Teooriad Strukturaalne lähenemine Freud eristas kolme vahendajat tungide ja käitumise vahel: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Id- Tahab kohest naudingut ja toimib naudinguprintsiibi alusel. Teistel, peale väikeste laste on olemas ka Ego ja Superego. Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud ...
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). ...
Väärtushoiakud Tegutsemine millegi nimel Heaolu Õnn Päritolu, rahulolu Sotsiaalsus pärilikkus Huvid, motivatsioon Jsiksus KeskkondÕpitud abitus Tunnetustegevus Tähelepanu, mälu Vaimsed võimed Iseloom, emotsioonid Õpioskused Füüsiline tegevus temperament
Õppimine Õppimine on tegevus, mille käigus omandab õppija (kelleks võib olla nii inimene kui ka loom ükskõik, millises vanuses) teadmisi, kogemusi ja oskuseid, mistõttu toimuvad tema käitumises ning mõistuses püsivad muutused. Õppimine on keeruline psühholoogiline protsess. See ei seisne vaid millegi meeldejätmises, õppimise eesmärgiks on õpitava omaksvõtt ning sellele vastavalt käituma hakkamine. Õppimine võib toimuda tahtlikult ja tahtmatult. See tähendab seda, et mõned asjad saadakse selgeks neid spetsiaalselt ning teadlikult õppides, näiteks koolitundides matemaatikavalemeid õppides. Toimub informatsiooni hankimine ja seejärel süstematiseerimine. Teadmiste omandamine leiab aset tegevusena, mille käigus püüeldakse kindla eesmärgi suunas. Mõni teine asi võib aga külge jääda märkamatult, ilma, et selle omandamisest oleks iseennast teadvustatud või seda tahtlikult, ettekavatsetult tehtud. Sellist lii...
Söömishäired Mis on söömishäired? Kui mõtted söögist on hakanud täitma tervet päeva. Kui toidust on saanud vaenlane. Peamiseks eesmärgiks on saanud dieedipidamine. Haigus, mis võib lõppeda surmaga. Kes sellesse haigestuvad? Toitumishäired võivad tabada nii noori kui vanu, nii mehi kui naisi. Tuntud on nad aga peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Kuidas haigestutakse? Harilikult algab kõik mõõdukast dieedipidamisest, mis läheb üle rangeks enese ja toiduvaliku jälgimiseks ja/või söömasööstudeks, mida on raske peatada. Tekkepõhjused Märkus kehakaalu suhtes Vägivald, ahistamine Igasugused probleemid Lähedaste toetuse puudumine Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa Enim märgatav söömishäire on söögiisutus ehk anoreksia . Anoreksia on tahtest juhitud nälgimiskuur. On äärmuslikult kõhnad. Enamasti on selle häire tunnused ühtemoodi ja arstide poolt hästi ära tuntavad. Haigel ...
Õpiteooriate võrdlev ülevaade Õpiteooriate Eksistentsiaaln Narratiivne Transformatiivn Enesejuhitud võrdluse e õpiteooria õpiteooria e õpiteooria õpiteooria alus inimkäsitus Iseendaks Oluline on Identiteedi Pidev ehk millisele kujunemise inimese inimese protsess loomine isiklike mõtestatud eneseanalüüs määratlusele Õppija otsib lugude põhjal arusaam (eba)õnnestumistes õpiteoorias vastuseid Mõistes endast/õppijana t tuginetakse sotsiaalsetele iseenaast ning Takistustest Refleksioon subjektidele ehitades ümber ülesaamine (mis õppija eksistentsiaalse oma nar...
annaabi.ee 
