Nõnda on ka suhtes rohkem soojust ja hoolivust. Kuidas vältida suhte ,,jahenemist" ja ,,lagunemist"? Tunne, mida suhte alguses tuntakse, ongi sageli suur ja ilus. Kõike nähakse positiivses valguses, soovitakse olla vaid armastatu läheduses, muu maailm ei lähe suurel määral armastajatele korda. Loodus on aga meid seadnud nii, et armumise tunne ei jää kauaks kestma, sest meil on elus täita veel teisigi ülesandeid peale soojätkamise ning nendega toimetulemiseks tuleb olla kahe jalaga maa peal. Tavaliselt saabubki suhtesse peale "suure tunde" jahenemist kriitiline aeg, kus hakatakse nägema partneri puudusi ja väljendama oma ootusi. Siis saab tähtsaks mõlema partneri soov ja valmisolek teisega kohaneda ja luua suhe, mis mõlemale rahuldust pakub. Armumise tunne asendub kiindumusega. Te ei peaks ennast süüdistama tunde jahenemises - see juhtub kõikides paarisuhetes.
Näiteks plaanib kolm pereliiget vaadata oma lemmiksaadet, mis aga siiski tulevad eri kanalitelt. Lahenduseks saaks vist olla ainult kolme televiisori ostmine, kuid see oleks tobe ja naeruväärne. Ei jäägi midagi üle, keegi peab loobuma ja kaotaja olukorraga leppima. Et aga pahameelt väljendada või õiglust jalule seada, võetakse kasutusele sõnajõud, mis võib olukorda halvendada, kuid ka tühiseks urisemiseks jääda. Elades koos teistega, tuleb leppida ka nende soovide ja vajadustega, alati ei saa seada ennast ja oma tahtmisi esikohale. Tuleb leida muid võimalusi, telekanalid näitavad tihti kordusi ja üks osapooltest võib oma saadet vaadata järgmisel päeval. Mõnikord tahavad lapsed vanematelt sageli rohkem kui need anda suudavad ja vanemad omakorda nõuavad ka lastelt liigset. Alguses võivad tülid olla lihtsalt kõrgeteks lahkarvamusteks ja küllaltki jõuetud,
hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid.
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel
Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom. Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine,
Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Kõige rohke mõjutavad teineteist siiski mees ja naine ise. Isa eeskuju, ema ja isa omavahelised suhted, kuidas lahendatakse peres probleeme, avaldatakse tunnustust ja väärtustatakse tundeelu, ema ja poja suhete iseloom. Esimene abielu proovikivi- naine ja mees peavad oma tihti vägagi erinevad mudelid kokku sobitama ja looma uue mudeli, mis saab tulevikus eeskujuks nende lastele. Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine,
Keskkonnaelemendiks võib olla iga nurk (ükskõik, kas lähedal või kaugel), mis omavahelisi suhteid mõjutab. Vaadeldavat süsteemi saab jagada allsüsteemideks, erinevate tunnuste/teooriate alusel. Jagamise aluseks olevad omadused tuleks valida vaatlusülesandest või teoreetilisest käsitlusest lähtuvalt. Nt soo (mees, naine), kommunikatsiooni (suurem suhtleja, lähedasem jm), funktsiooni (ema, isa, laps, abikaasa jm) jm alusel. Tuleb vaadelda süsteemi suhet keskkonnaga ja allsüsteemide toimimist. Avatud süsteemi omadused: (Perekond on avatud kommunikatiivne süsteem. Nad kujunevad kommunikatsiooni alusel, mis toimub nii süsteemi sees kui ka selle piiridest väljaspool. Osa kommunikatsiooni kandub välja, osa peegeldub tagasi, osa tuleb sisse, osa ei jõua süsteemini.) Terviklikkus Iga süsteemielement on seotud teiste sama süsteemi elementidega nii, et muutused ühes
Kõik kommentaarid