10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mariiiie
Õppematerjali autor
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning
enne toidunõu etteandmist. Piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toiduga. Avastatud seaduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingituseks. Seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnistata. Kui mingit stiimulikorrata ilma selle kinnituseta, hakkab stiimuli tähendus kaduma, kuni see mingi aja möödudes ei too enam esile tingitud refleksi. Käitumise modifitseerimine ehk muutmine
Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik kiitmine klassi ees võib mõnele õpilasele tunduda karistusena, sest ta arvab, et sõbrad hakkavad teda pilkama. · B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Skinnerit köitsid õppimise seaduspärasuste rakendamisvõimalused. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete
praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel
muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on: Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida
Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid,
5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad: ainekäsitluse skeemid, mälutehnikad, probleemanalüüsi-ja
5. pane kirja kõik oma väiksed saavutused(kõik korrad kui loobusid rasvase prae söömisest või muudest ahvatlustest). 7. Kognitiivne õpiteooria. Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötlemisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilike sisemisi mudeleid. R. Gagne vaatles hierarhias: madalaimal astmel on klassikaline tingitus ehk signaalide eristama õppimine, aste kõrgemal paikneb instrumentaalne õppimine, sellest edasi tuleb reaktsioonijadade õping, seepeale sõnaliste assotsiatsioonide tasand, mõistete eristamine ja moodustamise omandamine ning lõpuks probleemilahendamise oskus. Tänapäeval ei vaadata enam hierarhias vaid paralleelsena õpioperatsioone. Kognitiivsed strateegiad osutavad inimeste tavadele analüüsida ja kodineerida oma taju, mälu ja mõttetööd. Strateegiad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid