olemasolu tunnistama. Pilet 2 3. ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust ajavahemikus I at eKr - 5. saj pKr. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. Kreeka kirjanduse algus on rahvaluules ja rahvalauludes. Vanimaid märke rahvaluulest võib märgata I aastatuhande alguses. Vana-Kreeka kirjandus on ajalooliselt vanem kui Vana-Rooma kirjandus, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud Antiikkirjanduse perioodid: 3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr.
Rüütellikkus keskajal võrreldes tänapäevaga Kes oli rüütel? Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste seisus, mis tekkis keskajal. Seisusega kaasnes rüütlieetika, mille märksõnadeks oli härrasmehelikkus, truudus, au, suuremeelsus, vagadus, lugupidamine teiste inimeste, eriti naiste vastu. Ajapikku kujuneski sellest välja iseloomuomadus, mida teame rüütellikkusena. Võrreldes keskajaga on tänapäeval arvamus ja suhtumine sellesse paljuski muutunud ja on levinud arvamus, et nüüdisajal on rüütellikkus surnud. Kuidas erineb keskaja rüütellikkus tänapäevasest ja kas seda enam üldse õieti eksisteerib? Keskaja rüütlit iseloomustas julgus, vaprus, enesekindlus. Kindlasti võib pikemalt arutleda ühel teemal, milleks oli väga austusväärne suhtumine naissoo suhtes. Nad avasid naistele uksi, kohtlesid neid hästi ja näitasid üles suurt armulikkust. Nad olid lojaalsed ja ei murdnud kunagi oma sõna. Nende sõnapidamise...
Harry Potter ja surma vägised Malfoy mõisas ütleb Snape Voldemortile, et Harry sõprad kavatsevad viia nad privet Drive'ist majja uude ohutusse kohta, nii et Voldemort suudaks Harry marsruudist kinni haarata. Kui Harry pakub Privet Drive'ist lahkumiseks, loeb ta kaks Dumbledore'i järelepärimist, mis mõlemad panevad talle mõtlema, et ta ei tunne Dumbledore'it ka kui ta peaks. Alumisel poolel pakub ta hiljuti Dursleysile hüvasti, sest Voldemorti oht ähvardab neid minema ise peita. Phoenixi orden, mille juhib Alastor "Mad-Eye" Moody, saabub, et viia Harry oma uude koju Weasleysi majas Burrow. Kuus Harry sõpradest võtavad Polyjuice Potioni enda varjamiseks Harryga ja tegutsevad peibutisena ja kõik lendavad eri suundades. Surmakülastajad, hoiatas Snape'i lahkumisel, ründavad Harry ja tema sõpru. Voldemort jälitab Harry alla, kuid Harry sõrm vabastab Voldemorti välja, näib olevat ilma Harry abita. Harry saabub Burrowisse ja kui tema sõbr...
Romeo ja Julia Romeo ja Julia võtab aset Itaalias Veronas, kus Montague ja Capuleti perekondade vahel on pidev vaen. Mäng algab mõlema maja teenistujatega, kes tegelevad tänava võitlusega, mis lõpuks juhib peretütarlasi ja linnaametnikke, sealhulgas Prince Escalus. Prints lõpetab konflikti, andes välja dekreedi, mis keelab igasuguse edasise võitluse, mis võib olla väga karistatav. Vahepeal paneb Rooma, Montague'i mehe noormees oma rahuldustamata armastust naise nimega Rosaline, kes on lubanud jääda oma ülejäänud eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid J...
Keisri hull – märkmed - Jakob hakkas päevaraamatut pidama, sest sattus asjadesse, mis olid ebaharilikud - Õde Eeva värvis juuksed mustaks, et näidata kõigile mis temaga tehtud on, uhkuseks, leinaks, demonstratsiooniks, nö leinalipp, peale 8 aastat pesi värvi äädika abil maha - Pidas päeva raamatut ja soovis seda teha salaja, seega otsis sellele peiduka, kuhu see kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast - Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks...
Pilvede värvid – märkmed Tegelased: ISA (JAKOB) EMA (ANNA) ELL (LAPS) LEIDA (LAPS) KRÕÕT (LAPS) ANTS (LAPS) IRMA (LAPS) TÄDI (ELFRIEDE) MAGDA (TÄDITÜTAR) HELIN (TÄDI TÜTRETÜTAR) HUBERT, INDREK (NOORMEHED – SÕJAPÕGENIKUD) Tegevusaeg ja koht: 1944, talu küla Eesti põhjarannik I vaatus 4. veebruar - poeg Ants läheb sõtta, ema mures, sest see ta ainus poeg ja talupärija, 2 last on juba kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tu...
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö...
Nukumaja – märkmed Tegelased: Advokaat Helmer tema naine, Nora doktor Rank proua Linde juriskonsult Krogstad Helmeri kolm väikest last – Ivar, Bob, Emmy Anne-Marie, Helmeri lapsehoidja toatüdruk Helene ekspress Tegevuspaik: Helmeri korter ESIMENE VAATUS - Nora saabub koju virna pakkidega - Ekspress annab jõulukuuse ja korvi toatüdrukule - Nora käsib puu ära peita, et lapsed seda veel ei näeks - Nora kutsub Helmeri pakke vaatama, näitas mida kellelgi ostis jõuluks v.a mehe kinki, Helmer leiab, et raisata ei tohiks - Helmeril samas nüüd kõrge palk, Nora arvates võiks veidi raisata - Helmerile ei meeldi võlgu võtta - Andis Norale raha, et ta veel raisata saaks, - Nora ise soovis jõuludeks veel raha, Helmer kõhkleb, sest naine raiskaks selle tühja- tähja peale, võrdleb teda äiaga - Ootavad õhtut rõõmuga, doktor Rank pidi ka õhtusöögile tulema ...
Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda märkmed 1 - peategelane Yon Yonson oli sõjavang, tahtis kirjutada Dresdeni hävingust raamatu, mõtles, et see lihtne ja toob talle palju rikkust, aga tegelikult oli raske leida sõnu sündmuste kohta - kirjutas sõjavastast raamatut, kuid Harrison Starr ütles, et pigem võiks ta juba kirjutada jääliustikuvastast raamatut, sest tegelikult sõjad ju ei kao ja neid on raske peatada nagu jääliustikke, lk 11 - Yonsoni vana sõjasemu V. O'Hare, sõjavangidena sõitsid koos taksoga tapamajja, kus neid luku taga hoiti, muidu oli jaoskonnaadvokaat Pennsylvanias, sõjas olid koos reamehed - tahtis sõjaaegsele sõbrale külla minna, et see aitaks tal sündmuseid meenutada, läkski - Yonson arvas, et raamatu kõrgpunktiks peaks olema Edgar Derby hukkamine - raamatut visandas värvipliiatsitega tapeedirulli tagaküljele, üks ots kujutas algust, teine lõppu, inimesi joontena, kes suri, tema joon katkes,...
tõlgitumad proosateosed on veel “Kohvioad” ja “Inger”. Eesti lugejatele on Mats Traat avaldanud luuletõlkeid mitmest keelest, sh on ta vahendanud poola keelest W.Broniewski ja tsehhi keelest J.Wolkeri luulevalimikke. Makedoonia keelest tõlgitud B.Koneski “Armunud tütarlapsed” tõi talle Jugoslaavia luuletõlke preemia 1986.a. Lisaks neile on Mats Traat tõlkinud ka vene, soome, läti jt. luuletajaid. KASUTATUD KIRJANDUS JA MATERJALID: 1. Eesti Kirjanduse Ajalugu, V köide, II raamat, 1991 2. Oskar Kruusi “Eesti kirjarahva leksikon”, 1995 3. Helju Nigolsi, Merike Rebane Väike Eesti kirjanike leksikon, 1998 4. Internet, Eesti luulearhiivi ja Eesti Kirjanike Liidu leheküljed
Luulekogu analüüs „Higgsi Boson“ Jürgen Rooste Autorist Jürgen Rooste (sündinud 1979) on eesti luuletaja. Rooste on töötanud ajakirja Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Samuti on ta olnud eesti keele õpetaja Rocca al Mare Koolis. Alates 2014. aastat on Jürgen Rooste vabakutseline luuletaja. Rooste on saanud oma loomingu eest neli auhinda. Tema loomingusse kuulub 14 luulekogu ning 12 nendest on tema enda ning ülejäänud 2 on valminud koostöös mõne teise luuletajaga. „Higgsi Boson“ Antud luulekogus on 21 pealkirjaga luuletust ja mõned, millel pealkiri puudub. Luuletustest võib leida kosmoloogia või füüsika termineid
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub. Maurer läks peale pidu koju kuid siis tuli talle vastu miilits. Ta mõistis et oli jätnud dokumendi koju, kuid tal olid taskus pildid ning miilits ei võtnud teda kaasa. Theo restorani tuli näitleja, keda ta tahtis alandada, sest kunagi nooruses olid näitlejad teda alandanud(kutsusid oma korterisse kus jõid ja loopisid kalleid raamat...
Novell, hümn, draama Novell • Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. • Novelližanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Giovanni Boccaccio. 16. juuni 1313 – 21. detsember 1375 Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameroni" ("Decamerone"; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349– 1353. Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust. Tuntuid novellimeistrid • August Gailit • Nikolai Gogol • Franz Kafka • August Mälk • Edgar Allan Poe • Anton Tšehhov • Friedebert Tuglas • Peet Vallak • Arvo Valton Hümn • on antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. • 19. sajandil hakati hümnideks n...
Retsensioon „Persona” Käisin 29. detsembril vaatamas Kuressaare Linnateatri etendust „Persona”. Etenduse lavastajaks ja kunstnikuks on Matteo Spiazzi, helikunstnikuks Villem Rootalu, valguskunstnikuks Tarmo Matt ja maskimeistriteks Annika Aedma, Evelin Vassar ja Matteo Spiazzi. Mängivad Rauno Kaibiainen, Merilin Kirbits, Kristian Põldma ja Tanel Ting. Esietendus oli 4. novembril Kuressaare Linnateatris. Nagu ka pealkiri „Persona” ütleb, mängivad peaaegu terve etenduse aja näitlejad maskides. Nimelt tähendab persona näitleja mängitavat rolli või tegelaskuju ning on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga omamoodi maskid, mis sobisid selle etendusega sama hästi kokku kui rusikas silmaauku. Etendus räägib sellest, kuidas ühes korteris elab neli erinevat kolmeküm...
Meie aja kangelane Meie ajastu õppematerjali kangelane Paljud kriitikud Mihhail Lermontovi ajal tundusid, et loonud Pechorini, meie ajastu kangelase peategelase, tema enda sarnasuses. Vanuse ja okupatsiooni sarnasuste kõrval on Pechorini elu tegelased sarnased üksikisikutega Lermontovi elus. Kriitikud uskusid, et Werner põhineb Pyatigorski elanud doktoril Maieril ja Varvara Lopuhhinas Vera'il, kelle afäär Lermontoviga lõppes, kui ta abiellus mõne teise mehega. Lermontovi eakaaslased viitasid ka tema luuletustele oma argumentide toetuseks. Nad ühendasid Pechorini mõtteid paljude tundidega, mida Lermentov väljendas oma luuletades. Pechorin kajastab Lermontovi romantilisi Kaukaasia kirjeldusi ja tema vene ühiskonna kriitikat. Lermontovile ei meeldinud võrdlusi. Teises tema romaani väljaandes lisati eessõna neile ja teistele väidetele vastamiseks. Eessõna väidab ta, et Pechorin esindab pigem korrumpeerunud põlvkonda kui üksikisikut. Ta pöör...
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt v...
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel kogu...
Ühegi naisega, kellega ta elu jooksul kokku puutus, ta lõplikult kokku ei jäänud. Undusk iseloomustab Unti ja tema suhteid nii: „Unt tõmbas ligi, aga tõukas ka eemale, sest igaüks ei tahtnud saada malendiks egotsentrilise meistri partiis“. Seega võib romaani tegelasi ja ühtset võtmesõna üksindust pidada Undi enda üksinduseks eri eluetappides. Geete Kaasik Kasutatud kirjandus Miksike, referaat Mati Unt, 2005 http://miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.htm Eesti Päevaleht, 23.08.2005. MATI UNT - Esteetiliste väärtuste rüütel- http://epl.delfi.ee/news/arvamus/mati-unt-esteetiliste-vaartuste-ruutel?id=51017568 Eesti Päevaleht, 10.07.2009. Eesti lugu: Mati Unt "Sügisball"- http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-mati-unt-sugisball?id=51173121 Abimaterjal.blogspot.com , 2012. Mati Unt "Sügisball" põhjalik kokkuvõte- http://abimaterjalid
LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE USKUS SÜGAVALT, ET INIMENE ON SUUTELINE TÄIELIKULT MUUTMA NII ISEENNAST KUI KA MAAILMA TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 25...
Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen...
PÀL-TÄNAVA POISID F. Molnàr Tegelased PÀL-TÄNAVA POISID JANOS BOKA GEREB NEMECSEK Csonakos,Weisz, Csele, Leszik, Kolany, Barabas, Richter PUNASÄRKLASED SZEBENICS, WENDAUER FERI ATS PASZTÖR Nemecsek Ernö · Nemecsek oli väike valgepäine poiss · Ta oli Pal-tänava poiste ainuke reamees. · Ta nautis reameheks olemist, sest ta tahtis nii väga olla Pal- tänava poiste hulgas. · Ta suri kopsupõletikku, mille ta sai tänu öisele vees käigule punasärklaste juures. Janos Boka · Janos Boka oli Pal-tänava poiste pealik. · Ta oli kõigi vastu väga aus. · Ta oli päris pikk, tumedate juustega ja väga korralik. Feri Ats · Feri Ats oli Punasärklaste pealik. · Ta ei olnud just kõige ausam poiss aga ta pidas lugu Nemecsekist. Gereb Dezsö · Gereb oli alguses Pal-tänava poiste hulgas. · Siis oli ta Punasärklaste hu...
Kodutöö Betti Alver ja Jüri Kolk on erinevatest aegadest ja taustsüsteemidest pärit eesti kultuuritegelased, kellel on ka ühendavaid faktoreid. Betti Alver sündis aastal 1906 ning suri aastal 1989 ja tegeles peamiselt luulekunstiga, samas kui Jüri Kolk sündis aastal 1972 ning on peale luuletajaks olemise ka kirjanik, tõlkija ja publitsist. Neid mõlemaid ühendab tegutsemine Tartus ning ka see, et Jüri Kolk oli oma esikkoguga ,,Barbar Conan peeglitagusel maal’’ Betti Alveri debüüdipreemia nominent. Lisaks on ka nende loomestiilis mitmeid märgatavaid erinevusi, mida saab võrrelda nt Betti Alveri luuletuse ,,Ei vaibu’’ ja Jüri Kolgi luuletuse ,,Veel kord luule’’ põhjal. Alveri luuletus on ilmunud raamatus ,,Korallid Emajões’’ aastal 1986 ning Kolgi luuletus raamatus ,,Otse aia taga’’ aastal 2014. Samuti saab analüüsida nende teoste ja autorite kuulumist eesti luulekaanonisse, mille aluseks on os...
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk Autori tutvustus Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste. Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks. Ta on kirjutanud ka palju raamatuid, neist tähtsaim on : ,,Rehepapp", mis oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Raamatu lühitutvustus Raamat räägib üh...
Kriitilise artikli analüüs Viimasel ajal on väga aktuaalseks muutunud üks teema seoses meie uue presidendiga, Kersti Kaljulaidiga. Nimelt teeb rahva seas paha meelt, et meie president ei käi kirikus, ka pühadel mitte. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed poliitikud. Nende seas on nii pooldajaid, kui ka vastu seisjaid. Aluseks olen võtnud SL Õhtulehe artikli, mis ilmus teisipäeval, 20.detsembril 2016.aastal. Artikkel on leheküljel nr. 2, pealkirjaga „President jõulude ajal kirikusse ei kipu, end eelmisel nädalal käis küll“. Esimeseks asjaks saabki välja tuua, et tal leidub toetajaid naispoliitikute seas. Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid. Ta esitas ka küsimuse: „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb jumalateenistusele ja osaleb selles, täites kombeid, mille sisu ja loomu ta ei mõista?“. See on iseenesest mõist...
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse alusepanija; tema oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Tema matku Riia ja T...
Mis teha, Ann? Kokkuvõte TEGELASED: Ann, Anni ema Kärt, Anni kasuisa, Kätlin, Gregor, Marten, Reena, Silva jpt. Ann on teismeline ja nagu ikka sel perioodil- poisid, peod ja melu. Ann läheb tülli oma sõbranna Reenaga, kuna Reenale meeldib Gregor, aga tundub, et poiss on silma peale pannud hoopiski Annile. Ann ja Gregor hakkavad suhtlema ja Gregor kingib Annile hirmkalli kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna. Viimase jamana laseb ta lahti minna ema uue mehe koeral, mille tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde. A...
1. Proosateose tegelaste analüüs Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi eeskätt tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjandusteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses peategelasteks, kõrvaltegelasteks ja episoodilisteks tegelasteks. Peategelane või peategelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelaste teenistuses, jäädes tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimese põhjal, sellist tegelikku kuju nimetatakse prototüübiks. (prototypon – kreeka k. `algkuju`, `eeskuju`, `alg-v...
IDEESTIK Romaani ideestik on autori poolt romaanis väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autori vastus romaani käigus asetatud probleemile. Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa loogiliselt lahata. Romaanid kõnelevad nii mõistusest kui tunnetest, inimtunnete sfäär ei allu aga kunagi täielikult mõistuse analüüsile. Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on ...
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks – see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks – mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. „Kus on mu MAPP?“ karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma – Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. „Nõnda,“ ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, „minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?“möirgas ta. „Sina ise, mu kall...
Esimene: modernismi alla arvatakse mitmesugused avangardsed ja eksperimentaalsed voolud (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism jne) Teine: on kirjanduslookeskne. Algab 1910 futurismist või 1890 sümbolismist, lõpp Teine ms Kolmas: modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu, nähes selles suundumuses keskendumist tekstile ja keelele. 4. Mis vahe on sõnadel modernne ja modernism? Modernne on kirjandus, mis muudab olemasolevat kirjandusmudelit. Modernismis kirjutatakse inimeste hirmust maailmakorra lagunemise ja oma juurte kaotamise kohta. 5. Mis on sotsiaalne modernism ja avangardistlik modernism? Sotsiaalne modernism on katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda, purunenud ühiskonna korrastamine Avangardistlik modernism on suund, kus eksperimenteeritakse hakatakse vastu traditsioonidele ning soovitakse iga hinna eest uut luua
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleont...
Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala H...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1.1 Isiklikku…………………………………………………………………………………..4 1.2 Huvitavad faktid…………………………………………………………………………5 2. Looming …………………………………………………………………………………….6 Tunnustused……………………………………………………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulme...
Arvustus Lugesin Vladimir Nabokovi romaani “Lolita”t, mis avaldati 1955. aastal Pariisis ja 1958. aastal New Yorgis. Nabokov oli vene päritolu USA kirjanik. Tema kuulsaimaks teoseks peetakse “Lolita”t, mis ilmudes oli paljude jaoks šokeeriv. Raamat räägib üldiselt pedofiiliast, minategelase suhtest 12-aastase kasutütrega. Valisin selle teose, kuna olen seda korduvalt lugenud ja pean seda raamatut enda jaoks oluliseks. Raamatu keskseks tegelaseks on keskealine Humbert Humbert, kellel on lapsepõlvetrauma järgselt tekkinud pedofiilia. Noorena armastas ta tüdrukut, nimega Annabel, kes suri traagiliselt tüüfusesse. Ta tunnistas endale, et tema pedofiilia sai alguse Annabelist, see oli talle traumeeriv kogemus ja ta ei suutnud nooruspõlves enam mitte kedagi teist armastada. Talle meeldivad just nümfettid, 9-14 aastased tüdrukud. Kõik selles vanuses olevad lapsed ei ole nümfettid, ei ole tähtis väl...
"Popid, Huhuud ja Isandad meie keskel” Raamatus oli kolm peategelast Popi, huhuu ja Isand. Popid, huhuud ja Isandad on igalpool meie ümber, kuid meie ei mõtle nendest kui Popist, Huhuust ja Isandast. See avaldub kõikidel inimestel teistmoodi ja kõik reageerivad sellele erinevalt, enamasti avaldub see juba ka koduseskeskonnas. Keskkonda mida selles raamatus kujutati oli räpane, vähe valgust kuna Popi, Huhhu ja Isanda korter asus keldrikorrusel ja selletõttu oli veel korter niiske ning külm. Esiteks räägin Isandast, Isand oli esiteks muutunud sellises keskkonnas tusaseks ja tal puudusid sõbrad ainukesed kellega ta suhtles oligi Popi ja Huhuu. Isand on inimene kes kardab üksindust, Isandate peale tihtipeale loodetakse ja on teistele tugi. Siin raamatus Popi ja Huhuu sõltusid isandast. Pop on, arglik, tagasihoidlik ning kartlik. Raamatus oli ka arusaada õpitud abitusest mis oli loodud Isanda poolt. Isand hoolite...
Eeva analüüs Eeva oli oma olemuselt väga suure südamega inimene. Ta oli küll talupoja seisusest aadli daamiks tõusnud naine, aga ta ei unustanud kunagi ära oma päritolu. Eeva ei kartnud teistele külanaistele appi minna ja küpsetas köögis ise ploomikooke, kuigi ta oleks võinud Liisol lasta neid teha. Külanaistega sai Eeva ka hästi läbi, kuulas nende hädasid ja viskas ka nende seltsis nalja. Oma vanemaid kutsus Eeva ka mitmel korral parema elu peale nendega Võisikule elama, aga esimesed keeldusid. Eeva talupoeglikus tuli ka välja kui ta kirjutas uuele keisrile Nikolaile palvekirja, mis oli kirjutatud mitte kõige formaalsemas kirjas. Aadlitega oli Eeval, aga suhtlus alati keeruline. Esiteks oli ennekuulmatu, et aadliseisusest meesterahvas, Timo, võttis endale naiseks lihtsa talupoja tütre ning mitmeid aastaid peale nende kahe abielu ingoreerisid aadlikud Eevat pidulikulikel koosviibimistel või kiri...
● Ta on avaldanud ka kaks esseekogu: „Sihid ja vaated“ (1906) ja „Noor-Eesti nõlvakult“ (1931) LÕPP JA ALGUS Kas tunnete : väriseb maa ! Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Kasutatud kirjandus ● http://www.litterature-estonienne.com/Suitsluulet.html ● http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=13 ● http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits
Helena Tõnisma 12.A 30.09.2017 Ühiskonnaprobleemid modernistlikus ja tänapäevases maailmas Ajast aega on ühiskond vastu vaadanud oma probleemidele, olgu need siis väiksemad või suuremad, riigi- või maailmapõhised, kuid olemas on need olnud. 20. sajandi alguses, modernismiajastul, tabas inimesi kaos, kui algas I maailmasõjaks valmistumine, mis tõi kaasa probleemid nagu võõrandumine ja ühiskonna õnnetus. Kas selle ajastu probleemid on tänaseks lahenenud või kannatavad tänapäevainimesed endiselt nende all? Otsest suurt võõrandumist, nagu modernismiajastul, praegusel ajastul näha ei ole, sest mingit suurt drastilist muutust ühiskonnas pole...
Milline on üks mees/naine, kellesse võiks armuda? Sinu ideaal? Armastus ja armumine on suhteline mõiste. Iga inimese jaoks ei tähenda armastus lillelist ja ilusat elu. Üks inimene pingutab rohkem armumise nimel, teine vähem. Nii samuti on igal persoonil oma ideaal tulevasest kaaslasest. Üldises mõistes peaks tulevane kaaslane olema keegi, keda saab usaldada. See on alustala pea igale suhtele. Selleks peaks inimesega koos palju aega koos veetma, enne kui tõeliselt armuda. Algul võib küll tunduda, et just tema on see õige, usaldusväärne isik, kellega oma elu veeta. Kuid elu on näidanud nii tõsielusarjades, kui ka minu tutvusringkonnas, et ei tasu kohe otsustada. See võib võtta aastaid, enne kui kaaslane oma tõelist palet näitab ja teda enam usaldada ei saa. Kindlasti on ka neid paare, kellele just ei meeldi kõikidest asjadest rääkida ning on otsustanud, et neil võib olla enda saladusi, mida mit...
infoleht Jaan Kross “Paigallend” 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud aastal 1998 Mõned autori teised teosed: “Kolme katku vahel”, “Keisri hull”, “Vastutuulelaev, “Väljakaevamised”. Tähelepanuväärsed on tema omaeluloolised romaanid, milles Kross on toetunud oma kogemusmälule: “Wikmani poisid”, “Tabamatus”, “Mesmeri ring”, “Tahtamaa” 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. “Paigallend” on läbilõige ühe eestlase loost, mis sümboolselt sõlmub Eesti Vabariigi looga. Romaan jutustab Jaan Krossi põlvkonnakaaslase Ullo Paeranna eluloo. Kõik, mida jutustatakse, on kas Paeranna või siis jutustajahääle teatu või mäletatu. Romaan on tugevate autobiograafiliste joontega. Jaan Kross õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning sealsed õpetajad ja teised õpilased on t...
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armast...
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’; kõik õrnad ihad langevad põrmu, ja südant puudutab surma nool. Liiv oli ajast ees olev geenius, keda sel hetkel ei mõistetud ega toetatud. Sõnameister on läbi elanud valusaid aegu, mil ta p...
Rooma kirjanduse sünd Rooma kirjanduse sünniaastaks peetakse 240 eKr, kui pärast võitu I Puunia sõjas esitati Rooma mängudel (Ludi Romani) esimest korda näitemäng, ilmselt tragöödia, mille autoriks oli Livius Andronicus. Livius Andronicus (u 290 – pärast 207 eKr) oli just üks neist Lõuna-Itaalia kreeka päritolu tulnukaist Roomas. Tema kirjandusliku karjääri täpsem kronoloogia pärast 240. a etendunud näitemängu pole teada, kuid igal juhul rikastas ta ladinakeelset kirjandust aastate jooksul nii kreeka tragöödiate ja komöödiate arvukate muganduste kui ka Homerose Odüsseia tõlkega. Gnaeus Naevius (280/260-204/ 1 eKr) oli rooma algaaegade teine suurkuju. Temagi purines lõuna poolt, kultuuride ristteelt Kampaaniast. Millal pöördusid Livius Andronicus ja Naevius eepika poole, pole teada. Traditsioon kõneleb vaid seda, et Livius Andronicuse Odüsseia tõlge kreeka keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. ...
Kuidas muutuvad näidendi käigus Demetriuse ja Lysanderi suhted? Kogu teose jooksul Demetriuse ja Lysanderi suhted on väga pingelised ja teravad. Näidendi alguses kaks noored aadlikud Lysander ja Demetrius taotlevad ühe ilsuvaim neiu Ateenas, Hermia, poolehoidu. Seejärel nende vahel on alati olemas võistlus ja ninaving. See fakt, et Hermia keeldub abiellumast talle isa poolt valitud Demetriusega, sest armastab Lysandrit, kindlasti annab Lysanderile priveleegi. Kui Demetrius saab teada Helena käest, et Hermia ja Lysander plaanivad sellise saatuse eest põgeneda Lysanderi tädi juurde teise linna ja seal salaja abielluda, Demetrius on maruvihane, tema märatseb raevus ning ta on valmis Lysanderi tappa, sellepärast et Lysander varastab armastatu Hermia tema käest. Tema räägib Lysanderist: „ Ma viskaks koertele ta korjuse.“ Pärast seda, et tilgutab Puck Lysanderi mahla silma Demetriuse asemel ning Oberon tilgutab lillemahla ka Demetriuse silm...
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli küll keisri tuttav ja üks parimaid sõpru, kuid Aleksander taipas, et manifest ohustab tema võimu. Keiser laskis Timotheus von Bocki saata v...
Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid. Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana.. Teose probleemistik "Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Teose ülesehitus on järgmine: Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab
Tõlgenduse sünd ja areng 1. Mis on vanim Euroopas tekkinud kirjandus? Antiikkirjandus on vanim Euroopas tekkinud kirjandus. 2. Millal ja kus hakati kirjandust püsivalt uurima? Millele kirjanduse uurimisel keskenduti? Kirjandust hakati uurima hellenismiajal ehk 1. – 3. saj eKr. Püüti välja uurida teksti algupärast kuju, mis oli ümberkirjutustega kaduma läinud ning uuriti ka üksikuid sõnu ja nende tähenduse muutumist ajas. 3. Kellelt pärinevad renessansiaja tõlgendusteoreetilised seisukohad? Millised need on?
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutat...
Kas Juudit on hukkamõistmist vääriv mõrtsukas? A.H. Tammsaare teos ,,Juudit", räägib loo huvitava ning kohati vastuolulise iseloomuga noorest naisest juuditist. Juuditi kodu Petuulia on Assuri vägede poolt ümberpiiratud, inimestel ei ole joogivett ja nad on janu tõttu suremas. Iisraeli rahvas tunneb, et Jehoova on neid justkui unustanud või karistab neid millegi eest. Juudit paistis teose alguses, kui austatud noor Petuulia naine. Juudit hoolis oma riigist väga ning Iisraelis valitsev raske aeg, olles piiratuna võõrvõimude poolt, pani ta südamele raske koorma, kuid ometi ei raatsinud Juudit nälgivale naisele ja ta lapsukesele veetilgakestki joogivett anda. Juudit uskus, et keegi peale tema ei muretse Iisraeli pärast nii nagu tema ning arvas, et rahvas mõtleb vaid enese heaolule. Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvale on häda peale langenud, sest nad on oma usu kõikvõimsasse unustanud. Juu...
Reisiraamatu esitlus Raido Sirel 8a klass MINU ALASKA Autor: Maria Kupinskaja · Valisin selle raamatu seepärast, et tegemist on kauge paigaga kus ma ei ole kunagi käinud. · Autor kirjutab raamatus oma enda elust ja seiklustest Alaskas, kuhu ta sõitis väga ootamatult ülikooliõpingute ajal internetikuulutuse peale suveks tööle kelgukoerte suvelaagrisse. Alaska on Ameerika Ühendriikide põhjapoolseim osariik kuid tema ja emamaa vahele jääb veel Kanada. · Autor käis Alaskal kelgukoerte laagrites tööl 2 suve järjest, 2006 ja 2007. Laiuskraadi mõttes asub see maalahmakas Alaska umbes Lapimaa ja Leedu vahel, nii et kui välja arvata päris põhjapoolne tundra, on Alaska üsna Eestile sarnane: suviti roheline, talviti valge, ainult et Eestist umbes nelikümmend korda suurem. Alaskale lendas ta läbi Kanada maand...
KUST TULEVAD HEAD LAPSED? Kuidas me defineerime head last? Kas me saame öelda, et üks laps on hea ja teine halb? Kuidas me saaksime neid eristada või kas me peaksime seda üldse tegema? Igal inimesel on erinev isikupära, osad on rahulikud, tasakaalukad, aeglased, teised seevastu väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saa...
„Meri eestlase elus“ Meri on eestlastele väga tähtis. Eestlased on mere ääres elanud juba iidsetest aegadest peale. Eestlasi võib nimetada ka mererahvaks. Juba ammustest aegadest peale on eestlane saanud merest toitu, püüdnud kalu ja hülgeid. Merd mööda reisiti teistesse maadesse ning toodi sealt kaupa nii vanadel aegadel kui tänapäeval. Kui rääkida riigilipust, siis sinine triip eestlase jaoks tähendab ka merd. Isegi üks meie presidentidest on olnud perekonnanimega Meri. Tänapäeval käivad paljud eestlased tööl üle mere Soomes. Eestlastel on palju mereteemalisi laule nagu: „Mere pidu'', palju luuletusi ja jutte. Muidugi on Eesti mererannikul palju ilusaid randu, kus inimesed saavad suvel vabal ajal lõbutseda ja puhata. Talveks meri külmub ja kattub jääga. Eestis saab talviti osadele saartele sõita autoga üle mere jäätee kaudu, siis kui meri on külmunud. Nii et kuna eestlased el...
Ekspressionism Mari Tamm 11. klass TEKE ● Moderne liikumine, mis sai alguse 20. sajandil Saksamaal ● Kirjanduses: 1910ndatel saksa luules ● Kõrgpunkt I maailmasõja lõpul ja sõja järel ● Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga KUIDAS VÄLJENDUB? ● Kujundirikas väljendamine ● Väljendamise ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale ● Esiplaanil: inimese sisemaailm ○ Tunded ○ Tõekspidamised ● Traagiline elutunnetus ● Sünged ja võikad kujundid ● Rohke epiteetite kasutamine KUS VÄLJENDUB? ● Kunstis - kasutati palju erinevaid värve ja vorme, et luua dramaatiline pilt ○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 19...
Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas Frollo ründab koos Quasimodoga pimedal tänaval Esmeraldat Frollo pussitab Esmeralda ees Phoebust Frollo läheb Esmeraldat keldrisse vaatama (avaldab talle armastust) Frollo näeb Esmeraldat tema hukkamisel Frollo näeb ööl peale hukkamist Esmeraldat kirikus, kuid peab teda surnuks Frollo läheb Esmeralda juurde torni Frollo ja Gringoir...
Alkeemik märkmed ESIMENE OSA - poiss Santiago karjatas lambaid, ööbis mahajäetud kirikus, luges raamatuid, kui ta ärkas, ärkasid lambad koos temaga, nad rändasid koos ringi, ta jutustas lammastega ja luges neile lugusid ette - viimasel ajal rääkis Santiago aga ühest tüdrukust, kaupmehe tütrest, kaupmehe kaudu tahtis poiss oma lammaste vilja müüa ja oodates, et kaupmees tema jaoks aega leiaks, jutustas ta Andaluusia neiuga, kes rääkis talle külaelust, nad jutustasid tookord lausa 2h, Santiago rääkis oma seiklustest, kui kaupmees poisi jaoks aega leidis, pidi ta 4 lammast pügama ja sai nende villa eest raha, ta oli aasta aja pärast tagasi oodatud ja see päev oligi nüüd 4 ööpäeva kaugusel - Santiago mõtiskles, et kas neiu teda veel ikka mäletab, seekord kavatses ta tüdrukule rääkida, kuidas ta lugeda oskab: ta oli 16. eluaastani õppinud seminaris, vanemad tahtsid, et temast saaks preester, kuid poiss ihkas maailmas hoopis ringi rännata j...
Mina ja asjad Tänapäeval ümbritsevad meid igal pool asjad ja arvame, et ilma nendeta ei saaks me hakkama. Oleme harjunud liigse tarbimisega. Ometi tulid inimesed sadu aastaid tagasi toime oluliselt vähemaga kui meie harjunud oleme. Küsimus on selles, kas oluliselt vähema koguse asjadega on võimalik elada või mitte. Selles kirjandis hakkangi seda teemat lahti harutama. Kogu mailma on vallutanud elektroonilised seadmed. Tavaliselt me näeme midagi uut ja põnevat ning usume, et meil on kindlasti seda vaja . Tihti aga pole need asjad nii vajalikud ja me viskame need ära ise arusaamata kui väga me sellega loodust ja elu enda ümber rikume. Hetkel on väga palju räägitud Planeet Maa globaalsest soojenemisest ja on ju tõestatud, et selle tekitavad vaid kõiksugu vidinad, mille me ühe hetkel ära viskame. Me saaksime kõik koos pingutada ja aidata sellel lõppeda, aga maailm areneb igatpidi nii kiiresti, et kogu a...
Analüüs Doris Kareva luulekogust ,,Perekonnaalbum" Doris Kareva luulekogu ,,Perekonnaalbum" koosneb ülilühikestest luuletustest igaüks vaid neli rida, kuid neid lugedes tuleb järele mõelda kauem kui mõnda pikka sonetti lugedes. See luulekogu räägib elust endast, selles on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Luuletustel jääb põhimõte samaks, aga iga inimene kes neid ridu loeb, saab tõlgendada neid omamoodi, iseenda elukogemuste põhjal. Luuletusi täiendavad ja loovad neile tausta üsna erilised illustratsioonid (kujundanud Piia Ruber). Raamat valiti ka 2015 aasta 25 kauneima raamatu hulka. Nõelaga valgesse paberisse torgatud aukudest moodustuvad figuurid, mis on omavahel punase niidiga kokku seotud või ka läbi kriipsutatud. Need pildid on nagu fotod perekonnaalbumis, kuid nad ei järgi üks ühele luuletusi, vaid jutustavad igaüks veel eraldi oma loo. Autor näeb inimsu...
Kirjandus on sõnakunst. Läbi aegade on inimesed teadnud sõnade jõudu, nende võimet haavata, ravida, lohutada, motiveerida, teha õnnelikuks või õnnetuks. Sõna võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama. Me isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“ tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse, kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu täitub uute sündmuste, muljete ja läbielamistega. Lisaks
(aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on
Kas armastus teeb haiget? Mis on armastus? Me kõik teame seda sõna, kuid selle tähendust seletades võime jänni jääda. Igalühel on sellest oma arusaam. Armastus on tahte otsus ohverdada pidevalt oma parima teise inimese heaks, olenemata iseenda vajadustest. Armastus vaatab välisest mõjust kaugemale ja sügavamale ning otsib inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, k...
Betti Alver Sündinud 1906 Jõgeval Elisabet Alverina. Suri 1989 Tartus. Abiellunud Heiti Talviku ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu ülikoolis, kus ta lõpetas õpingud. Hakkas vabakutseliseks kirjanikusks. Ei kohanenud kunagi Tartuga ja igatses kodu. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi" Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Meeldib vaga dostojevski. Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum, kus on mälestuspark ja -märk. Betti alustas romaanidega ja läks hiljem värssidele üle. Heiti Talviku pruunis nah...
Eidapere Kool Rasmus Lind 6.Klass Johannes Pääsuke Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim Eidapere Kool 2018 Sisukord: 1.Kes ta oli…………………………………………... 2.Mida ta tegi………………………………………... 3.Fotograafia………………………………………... 4.Filmindus………………………………………….. 5.Kokkuvõte…………………………………………. Kes ta oli? Johannes Pääsuke oli Eesti esimene kirjanik kes sündis 30 märts 1892. Ta Tegi 30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka fotograaf ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta suri rongi õnnetuses Oršas 1918. aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. Mida ta tegi? Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin on mõned “Karujaht Pärnumaal”,”Utotškini lendamised Tartu kohal”,”Utotškini lend”,”Tartu linn ja ümbrus”,”Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust”,”Retk ...
Ilu, mõju ja õnn Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" käsitleb ühiskonnaprobleeme, mis kajastuvad ka tänapäeval. Raamatu läbivaks probleemiks on inimeste kerge mõjutatavus, välise ilu eelistus ning pisiasjadest igavese rõõmu otsimine. Wilde romaanis kajastub ka homoseksuaalsus, mis oli teose kirjutamise ajal kuritegu. Inimesed elavad teiste järgi ning on kergesti mõjutatavad. Kellegi eeskujul elamine ei ole halb, kui seda tehes arendatakse ennast. Tihtipeale tahetakse olla kellegi moodi, et teistele meeldida ning seetõttu muutuvad nad kergesti mõjutatavaks. Hakatakse läbimõtlemata oma eeskuju soovitusi kuulama ning ei panda tähele, et need võivad halvad olla. Doriani mõjutas esimesena Basil, kellele meeldis tema ilu. Ta väitis seda Dorianile pidevalt ning see tõstis noormehe enesehinnangut. Kui kaunis noormees lord Henryga tutvus, hakkas talle aadliku vaatepilt elust meeldima ning see mõjutas te...
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli su...
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
„Punane elavhõbe“ Andres Anvelt Andres Anvelt on sündinud 1969. aastal. Peale keskkoooli jätkas ta oma õppeteed Tallinna Miilitsakoolis. Ta on töötanud politseis, poliitikas ja tegelenud loometööga. Menuromaaan „Punane elavhõbe“ ilmus 2007. aastal. Teos räägib kuumade 1990-ndate algusest, kus taasiseseisvunud Eestis kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad midagi: kes tõde ja õigust, kes raha, kes autoriteeti. 2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa. „Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on te...
Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures. Tummpi telefon helises. Ta ei ärganud. Maaret ajas ta üles. Tummpi võttis vastu. Doktor Aropohja räägib Tummpile kõik ära. Kui doktor kõne lõpetab avaldab ta kaastunnet ja lõpetab siis kõne. Tummpi on pikka aega vait. Maaret küsib mis juhtus. Tummpi ütleb kurvalt: "Mikke on surnud". Maaretil hakkab Tummpist kahju. Ta kallistab teda. Ma surin jalgratta avariis. Kõik toimus silm...
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku v...
Argipäevarutiin - mis ja miks? Tänapäeva inimeste argielud on muutunud üksluiseks. Pea võimatu on vältida rutiinilangemise tunde kogemist. Päevast päeva käime tööl või koolis, seejärel soovi korral tegeleme huviringidega ja millalgi jõuame ka koju. Koju jõudes hakkavad koolilapsed õppima ning tööinimesed kodu korrashoidmisega tegelema. Kas on üldse võimalik vältida kardetud rutiini ja kuidas peaksime oma elu mitmekülgsemaks tegema? Meie ühiskonnas on levinud küllaltki sarnased elumudelid. Inimesed õpivad lapse east kuni täiskasvanueani esmaspäevast reedeni, loovad pere, käivad tööl. Nii möödub paljude inimeste terve elu tänapäeval. Me kardame muuta enda harjumusi ja rutiini, kuna see nõuaks meilt mugavustsoonist väljumist, mis omakorda nõuab julgust spontaansete otsuste tegemiseks. Kui inimestel puuduks säärane hirm uute kogemuste ees, oleks meil võimalik palju rohkem oma eluga ette võtta ning olla rõõm...
Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks tulnud teema: ,,Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat?". Mina olen enam kui kindel et massiimmigratsioon ohustab Euroopat. Vaadates numbreid ja fakte mis mõjutavad meie, eurooplaste majanduse ning ühiskonna allakäiku, saame järeldada mitut asjaolu. Kui vaadata umbes 5 aastat tagasi, missugune oli elu tol ajal heaoluriikides Rootsis ja ka Soomes, siis näeme, et varastamiste, süütamiste, mõrvade ning teiste kuritegude arv ühiskonnas elanike kohta oli täiesti normaalsuse piires. Mitte kõige madalam ega ka kõige kõrgem. Enamjaolt samal ajal algasid suured sõjad Süürias ja Iraakis, kus võimule tuli uus rühmitus ISIS (Islamic State of Iraq and Syria). ISISe elu põhimõte on järgida oma usku ning maailmavaateid, mis sisaldavad suurel hulgal süütute naiste, laste kui niisama noorte inimeste vägistamisi ja tapmisi kas usklikel, või ...
annaabi.ee 
