Eesti kirjakeele kujunemine (0)

Eesti kirjakeele 
kujunemine
Liisbet  Reemann  ja Kristina  Pihlapuu  
10.H
Eesti kirjakeele kujunemisloos 
eristatakse kolme periooodi:
1. Stahli-pärane kirjaviis  ( ebaühtlane ja saksapärane)-
Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680.
2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud 
kirjakeele variant)- 1680-1843
3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev
Vana kirjaviis
● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII 
saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava.
● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega  
(Loja, rõmustas), kinnises  silbis  kahega (maal, kuulsa). 
Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva 
konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest,  rikkas ).
● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega.
Laused vanas kirjaviisis
Enne 13. sajandit
Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä 
ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen 
pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta 
hiljaisennik õhtagonnik niinkä  peksi  vaivaista 
meestänsäq... 
13. sajand
Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin 
kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän 
päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq 
õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq ... 
16. sajand
Korra oli ühel vanal auosal mehel väen kaas kuri 
naine, ke sõimas, kiros, terven pitkän päivän, 
varasest hommikost hiliseni õhtoni nink  peks  
vaivast meestäsä... 
17.-18. sajand
Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri 
naine, kes sõimas ja kiros terve pitka  päiva , 
varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist 
meest ... 
20. sajand
Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, 
kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest 
hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest 
meest ...
Esimesed eestikeelsed kirjapanekud
● Henriku „ Liivimaa  kroonika“ – 1224-1227 
Esimeste eesti keelsete raamatute 
ilmumine :
● 16.–17. sajandil 
● seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti 
levikuga 
●  jumalasõna  peab kirikus kõlama selles keeles, mida 
kõneleb kohalik rahvas 
● igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles
Vanim eesti keelt sisaldanud 
raamat
● pole säilinud
●  1525 . aastal arestis Lübecki raad vaadi raamatutega
● Vaadis olid saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti- 
ning eestikeelsed missatekstid. 
● Raamatud kästi põletada kui „ luterlik  jõledus”. 
Esimene aabits
● 17. sajandi lõpul levis 
● Bengt Gottfried Forseliuse lihtsustatud 
kirjaviisiga aabits 
● lähendas saksa ortograafial põhinevat 
kirjaviisi eesti keele tegelikule 
hääldusele 
●  tema rakendatud kirjaviis sai 
üldkasutatavaks.
Esimene eesti keelne piibel
● Täieliku eestikeelse Piibli „Piibli Ramat / se on keik se 
Jummala Sanna...” ilmumine 1739. aastal. 
●  Maailmakirjanduse tähtteos. 
● Pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, 
andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja 
kirjanduse kohta, tõi eestlase mõttemaailma uusi mõisteid 
ja sõnu. 
● Pani aluse ühise põhjaeesti murretele tugineva eesti 
kirjakeele kujunemisele. 
Kasutaud materjalid
http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2522
http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2
http://keelkirjandus.weebly.com/uploads/1/3/9/7/13971317/eesti_keele_kujune
mine. pptx
http://www.kynnimees.ee/ue/images/stories/keeljayhiskond/8pt.pdf
http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/ppt/eesti_keele_ajalugu_ja_murded.pp
t
               
                Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi:
• Vana kirjaviis
• Slide 4
• Laused vanas kirjaviisis
• 13. sajand
• 16. sajand
• 17.-18. sajand
• 20. sajand
• Esimesed eestikeelsed kirjapanekud
• Esimeste eesti keelsete raamatute ilmumine:
• Vanim eesti keelt sisaldanud raamat
• Esimene aabits
• Esimene eesti keelne piibel
• Kasutaud materjalid
• Slide 16