Mütoloogia (0)

Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja.
Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid , et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest.
Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles.
Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale. Nende abielu õnnistama tulnud pulma- ja abielujumala Hymenaiose süüdatud tõrvik hakkas tossama ja tahma välja ajama ning tõi kohalviibinutele pisarad silma. Iseesi kui määrav selline enne olla võis, kuid õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata.
Legendi ühe variandi kohaselt tantsis Eurydike oma pulmapäeval sõbrataride najaadidega väljal ning astus maopesale, teise loo kohaselt põgenes ta Apolloni poja, karjus Aristaiose eest, kes teda ihaldama oli hakanud, ning ei pannud maas olevat madu tähele. Igal juhul sai ta jalast surmavalt hammustada ja viidi allilma.
Orpheus hulkus mõnda aega leinates sihitult ringi ning laulis nii kurbi laule, et jumaladki neid kuuldes nutsid. Lõpuks otsustas ta oma armastatule surnuteriiki järele minna. Teel sinna saatis teda jumalate käskjalg Hermes , kelle ülesandeks mõnede müütide järgi oli surnuid Hadesesse saata. Orpheus võlus oma lauluga ära nii põrguväravaid valvava Kerberose kui Styxi jõe paadimehe Charoni ja pääses seeläbi allilma isanda ette. Hadese ja Persephone trooni ees seistes laulis Orpheus veelkord oma armastusest ning tegi seda nii südantlõhestavalt, et nii emand ja isand , kolm kohtumõistjat Minos, Aiakos ja Rhadamanthys kui ka kõik allilmas oma karistust kandjad olid pisarateni liigutatud. Eurydike lubati elule tagasi ning Orpheus pidi täitma vaid ühe tingimuse– terve tee üles ei tohtinud ta oma taga kõndiva Eurydike poole vaadata. Lõpuks ei pidanud laulik siiski pingele vastu ning pöördus vaatama, kas Eurydike tuleb ikka, mispeale too teist korda surnute valda viidi. Orpheus üritas küll veelkord Hadese ette pääseda, kuid paadimees jäi seekord kõigile palvetele kurdiks. Seitse päeva ootas kangelane jõekaldal ning üritas Charonit veenda, kuid pidi lõpuks siiski tühjade kätega maa peale naasma.