Sügisball (0)

Tallinna Ülikool - Kirjandus - Kirjandus

3 HALB

Esitatud küsimused

Kuidas mul siis läheb?

Lõik failist

Geete Kaasik
„ Sügisball “
„Sügisballi“ autor Mati Unt oli kirjanik, lavastaja ning tähtis kultuuritegelane. Tema jaoks oli teater väga tähtsal kohal. Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel - „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“
„Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse . Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid. Tegelasi on romaanis kokku kuus.
Jaan Undusk kirjeldab oma Eesti Päevalehe arvamusartiklis „Eesti lugu“, Mati Unt „Sügisball“ romaani kuute peategelast ja romaani tegevustikku nii: „Sügisball” mängust ja üksijäämisest pärast seda, kui mäng saab otsa. Mänguplatsiks on Mustamäe , näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero , arhitekt Maurer , juuksur August Kask , šveitser Theo, telefonitöötaja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Keedu Õppematerjali autor

"Sügisball" kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega.

mati unt Sügisball

Sarnased õppematerjalid

pptx

Mati Unt- Sügisball-

Mati Unt ‘’Sügisball’’ Mati Unt (1944-2005) ● On töötanud Vanemuises, Noorsooteatris ja Draamateatris, hiljem vabakutseline ● 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistev uuendaja ● 1980.-1990. aastate Eesti tuntuim lavastaja ● Romaane: „Hüvasti, kollane kass!” (1963), „Mõrv hotellis” (1969), „Sügisball” (1979), „Öös on asju” ning „Doonori meelespea” (mõlemad 1990). Mati Unt (1944-2005) ● Jutustusi ja kirjandusarvustusi: valikkogu „Ma ei olnud imelaps” (1990). ● Näidendeid: „See maailm või teine“ (1966), „Viimne päev“ (1972), „Peaproov“ (1977), „Vaimude tund Jannseni tänaval” (1984). ● Filmistsenaariume: “Surma hinda küsi surnutelt” (1977), “Saja aasta pärast mais” (1986). ● Lavastanud enam kui 100 näidendit Vanemuises, Noorsooteatris, Linnateatris jpt. ‘’Sügisball’’ (1979) ● 1978 - ilmus Eesti kirjandusajakirjas Looming ● 1979 - ilmus raamatuna Romaani tegevus t

11.klass

docx

SÜGISBALL

1. Teose pealkiri, autor, teose žanr Sügisball,Mati Unt, romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Ball- see on inimeste üksteisest eraldatud tants, mis lõpus kokku põimub. Nii on ka raamatus, inimesed kes on ühes linnaosas, kes üksteist suurem jagu ei tunne, kuid neid ühendab üks ja sama õhkkond, kus hiljem seoseid saab leida. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. Mati Unt paigutas oma teose tegevuse 1970-ndate halli ja melanhoolikusse Mustamäele. 3. Miljöö Realistlikule miljöö iseloomustab linna lähedal rajatud lagedat maastiku. Kuigi linnaosa oli vaikne, oli siiski tänavaid rahvast täis, kes üksteist ei tundnud. Korterid on lihtsalt laotud üksteise peale, nagu paneelmajas ikka kombeks. Majad ise on kompaktsed ning maa küljes kõvasti kinni, nii ei sõltu nad keskkonnast. Nende majade seinu ei raputa tormid. Äikeseiilid ei kanna minema nende katuseid. Millest võib järeldada, et Llinnaosa tegelased tundsid ennast

Kirjandusteose analüüs

doc

Sügisball - Mati Unt

"Sügisball" Mati Unt 1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte palju

Kirjandus

odt

"Sügisball" Mati Unt

Sügisball Mati Unt *Eero – Ta asus elama Mustamäele pärast seda, kui tema naine jättis ta maha, kes tunnistas end armastavat Eero sõpra. Uue elu algusest uues kodus sai hoopis midagi muud kui ta lootnud või arvanud oli. Tema teoseid on loetud, aga alati on arusaamatuks jäänud, kes on adressaat, kellele Eero oma luuletusi kirjutab. Tema luule ei puuduta kedagi ja see muserdab Eero hinge ja ta tunneb, et ta on siinses maailmas üksik. luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajam

Kirjandus

doc

Mati Unt „Sügisball“

Mati Unt ,,Sügisball" Varasügis 1. Sügis oli erakordselt seenerikas, õunu kasvas nii palju, et konservi- ja mahlatehased ei suutnud sellist saaki vastu võtta ning suur hulk läks mädanema. Rahvastiku juurdekasvule vaatama olid päradtlõunad imelikult vaiksed. Eero aimas halba nagu alati. 26. juunil sõitis raudteejaamast välja mootorvedur ilma juhita (oli välja hüpanud). Rongikiirus oli 80 km/h. Lähenevat rongi nähes jõudis rongijuht rongi peatada ning võttis tagasikäigu. Kokku põrkasid vedurid alles siis, kui kiirused olid enam-vähem võrdsed õnnetus suudeti ära hoida. Paar nädalat hiljem juhtus järgmine imelik lugu: Käidi Lõuna- Eestis kolleegi juubelil, terve öö aeti juttu. Alles varahommikul hakati lahkuma. Üks habemik nimega Marino Marin (hüüti Mortensoniks) laulis põldude vahel kõva häälega, kuid varsti rahunes. Mingi hetke pärast avastati, et ta oli kadunud, nagu vajunud täiesti maa alla. Sõbrad hakkasid teda otsima, kuid teda ei leitud nin

Kirjandus

docx

Sügisball kokkuvõte

1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja o

Kirjandus

docx

Sügisball - Unt

Mati Unt - “Sügisball” märkmed "Raamatu mõte on kirjeldada inimeste üksindustunnet suurlinnas, kus neid kõikjal teised inimesed ümbritsevad. [---]Tuli välja, kui ebaperfektne on meid ümbritsev maailm ning et keset teisi inimesi tunneme me end tihtipeale kõige üksikumana." -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud

11.klass