Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristiina Ehin (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kristiina Ehin #1 Kristiina Ehin #2 Kristiina Ehin #3 Kristiina Ehin #4 Kristiina Ehin #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Altair32 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
pdf

Luulemapp Kristiina Ehin "Viimne Monogoomlane"

Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016

Kirjandusteose analüüs
thumbnail
14
pptx

Kristiina Ehin - esitlus

Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992­1999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn Astrahanis

Kirjandus
thumbnail
15
pptx

Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin

Kaasaegne eesti luuletaja Kristiina Ehin Ta on sündinud 18 juuli 1977 Raplas ja on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Ta on õppinudTartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja on spetsialiseerunud rahvaluulele. 2004 omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Osalused Ta on kuulunud kirjandusrühmitusse Erakkond Töötanud Vodja koolis õpetajana

Kirjandus
thumbnail
2
docx

Kristiina Ehin

Kristiina Ehin Kristiina Ehin on Eesti luuletaja ja kirjanik. Ta sündis 18. juulil 1977 Raplas. Oma põhi- ja keskkoolihariduse sai ta Rapla I Keskkoolis. Lõpetas keskkooli 1995. aastal. Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist"

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Kaasaegsed luuletajad

Kaasaegsed eesti luuletajad Contra Kristiina Ehin Elo Viiding Autor: Contra Kodanikunimega Margus Konnula. Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna- Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud

Kirjandus
thumbnail
7
doc

Kristiina Ehin - Luulereferaat

Kristiina Ehin Luulereferaat Koostaja: Klass: 2008 Luuletaja elu Kristiina Ehin sündis 18. juulil 1977 Raplas ning on eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Ta on töötanud loovtantsuõpetajana ja looduskaitseala valvurina. Kristiina on kuulunud ka

Kirjandus
thumbnail
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

ümbertöötlemine ja naissubjektsuse tugevnemist 90ndatel. 00ndate lõpu otsas suureneb naisprosaistide hulk. Väga eriline ja jõuline vaade on tihtipeale sooperspektiivi võimendades nende tekstides. Viimase 3-4a jooksul vallutanud algupärase krimikirjanduse valdkonna. Elo Viiding ­ jõuline soostereotüüpide kriitika. Püha Maama (2008). Kestmine (2011) ­ geenid, võim, pealesurutud printsiip. Teised (2012) ­ hierarhiline mõiste, naiseks olemise erinevaid kujusid tähistav. Kristiina Ehin ­ pärimuskultuuri ja tänapäeva koosmõtestamine. ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006) - lüürilises stiilis allegooriad, mida keskendab naise ja naiselikkuse temaatika; muinasjutulaadsed mõistulood vahelduvad realistlikumate suhtepiltidega; kommentaari allegooriatele lisavad kunagised ,,kultuurikaja" kirjad; naiselikkuse teema konkretiseerub tunde ja hinge rõhutamise kaudu; tähtis on ka maa

Kirjandus
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

olusid. Nn inetuse-eetika, sagedased on surma-, enesetapu- ja maailmalõpumotiivid. Väljendab ühiskonna moraalset ja intellektuaalset kriisi, tsivilisatsiooni langust (eeskujuks filosoof Friedrich Nietzsche lause "Jumal on surnud"). Eesti kirjanduses Under, Gustav Suits, Tuglas jt, rühmitus Tarapita. Sürrealism ­ 1919 Prantsusmaal. Tähtsustasid luule visuaalset külge, kõlaefekte, avaldasid oma seisukohti manifesti kujul. Oluline oli kujutlusvõime. Eesti kirjanduses Ilmar Laaban, Andres Ehin Väga kõrgetasemeline oli vene sümbolism, mis oli küll prantsuse sümbolismist hilisem. Olid elitaarsed, käisid koos salongides, samas haritud, eriti armastasid Itaaliat. Olid idealistid, tegelikkus oli nende jaoks vangla. Olid skeptilised, loodi oma luulemaailm. Sagedased on saatanamotiivid, surma- ja üksinduseteema, öö kujutamine, sügisemeeleolud, samuti on tavalised teemad piin, kannatus, igatsus, õudus, üksindus, kurjus. Esindajaid: Fjodor Sologub (märkimist väärib romaan

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun