Argipäevarutiin - mis ja miks? (0)

Argipäevarutiin - mis ja miks?
Tänapäeva inimeste argielud on muutunud üksluiseks. Pea võimatu on vältida rutiinilangemise tunde kogemist. Päevast päeva käime tööl või koolis, seejärel soovi korral tegeleme huviringidega ja millalgi jõuame ka koju. Koju jõudes hakkavad koolilapsed õppima ning tööinimesed kodu korrashoidmisega tegelema. Kas on üldse võimalik vältida kardetud rutiini ja kuidas peaksime oma elu mitmekülgsemaks tegema?
Meie ühiskonnas on levinud küllaltki sarnased elumudelid. Inimesed õpivad lapse east kuni täiskasvanueani esmaspäevast reedeni, loovad pere, käivad tööl. Nii möödub paljude inimeste terve elu tänapäeval. Me kardame muuta enda harjumusi ja rutiini, kuna see nõuaks meilt mugavustsoonist väljumist, mis omakorda nõuab julgust spontaansete otsuste tegemiseks. Kui inimestel puuduks säärane hirm uute kogemuste ees, oleks meil võimalik palju rohkem oma eluga ette võtta ning olla rõõmsamad. Sellist hirmu on eriti märgata täiskasvanute seas. Lastel ja noortel ei ole arvamused ja väärtushinnangud veel välja kujunenud, ollakse nn lapsekingades, täiskasvanutel on aga elus juba piisavalt kogemusi, nii häid kui halbu, mis võib põhjustada kartust uue avastamise ees.
Igapäevarutiini põhjustajaks on ka eduka karjääri soov. Meie kapitalistlikus ühiskonnas on esikohal materiaalsed väärtused ehk siis raha ja asjad. Paljude inimeste eesmärgiks on tasuva töökoha leidmine, mis küll võimaldaks neil lubada endale rohkem asju. Tasuv töökoht aga tähendab tihti rohkem töötamist, mis omakorda toob kaasa vaba aja puudulikkuse. Nii tekibki kardetud rutiin ; inimesed töötavad päevast päeva mõttetute eesmärkidega, mis põhjustab õnne kaotamist. Meil puudubki aeg hobidega tegelemiseks, uute tutvuste loomiseks, elu nautimiseks . Sellises olukorras seisamegi teelahkmel, meil tuleb teha otsus eduka karjääri või rahulolupakkuva elu vahel.
Suur osa meie rõõmust on ammutatud uutest kogemustest, tutvustest, võimalustest. Uut asja avastades oleme elevil ja soovime võimalikult kiiresti võimalikult palju teada saada antud tegevusest või inimesest, mis põhjustabki meis rõõmu. Kui jõuame aga nn platoole, kust edasi pole võimalik minna, hakkab rõõmu tase langema ja võimegi sattuda kardetud rutiini. Selle vältimiseks tuleks inimesel visata pilk eelkõige endale, kuna ainult inimene ise on võimeline muutma enda tulevikku. Ta peaks mõtlema läbi, mis oli esialgse entusiasmi ja rõõmu põhjustajaks ning miks on see hakanud algset võlu kaotama. Peale selle tuleks laiendada enda huvisid ja minna uute kogemuste jahile. Kindlasti ei saa me olla koguaeg rõõmsad, kuna sel juhul kaotaks see oma väärtuse, aga positiivseks mõtteviisiks on õnne olemasolu vajalik.
Elu on igati keeruline ja täis raskeid otsuseid. Me peame leidma aega rõõmupakkuvateks tegevusteks, mis aitavad vältida liigset igapäevarutiini. Selleks aga oleme sunnitud muutma enda väärtushinnanguid ning mõtlema oma eesmärgid ja soovid läbi.