Kirjandus
on sõnakunst. Läbi aegade on inimesed teadnud sõnade jõudu, nende
võimet haavata , ravida, lohutada, motiveerida , teha õnnelikuks või
õnnetuks. Sõna
võimed on piiritud ja seepärast saab kirjandus tugevalt mõjutada
inimeste arusaamasid maailmast ja elust. Kirjandus paneb inimesi
mõtlema, analüüsima ja kaastunnet ilmutama .
Me
isegi ei pane tähele, kuidas kirjandus suudab “elustada“
tegelasi ja luua nende olemust, erinevaid maailmu. See pole mitte nii
vaid ulmekirjanduses, aga ka ajalookirjanduses. Sukeldudes teosesse,
kaotame piiri reaalsuse ja huvitava teistsuguse maailma vahel. Mõneks
hetkeks isegi sulandume niivõrd tegelastesse ja nende tegevusse, et jagame ka nende tundeid ja emotsioone ning nii tavaline sünge elu
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
DianaLan
Õppematerjali autor
David Hume (1711-1776) Tema noorus on suhteliselt kehvalt dokumenteeritud. Sündis 7.mail Edinburghis, isa oli maa- aadlik ja suri kui Hume oli 2-aastane ja nõnda kasvataski teda ema . Noorusaastad veetis ta perekonnamõisas Ninewellsis. Näitas vaimset paljulubavust juba väga varakult ning oli oma filosoofilise mõtte-ja kirjatööga 16. eluaastaks juba alustanud (muuseas Edinburgi ülikooli astus ta 12.aastaselt ja teadusliku kraadi sai 17.aastaselt. Sihtinud esialgu juristi karjääri (ta ema perekonnas olid juristid), jättis ta siiski need õpingud pooleli ja pühendus filosoofiale, kuid haris end ka matemaatikas, loodusteaduses, ajaloos ja kirjanduses. Selle otsusega, mida ta ei saanud kuidagi lepitada oma range kalvinistliku kasvatusega, kaasnesid kuudepikkused rängad depressioonid. Olles ajutiselt elatist teeninud kontoriametnikuna, sõitis ta Prantsusmaale, kus elas poolteist aastat tagasitõmbunult ning kirjutades ,,Traktaat inimloomusest". Hiljem kandideeris edutult Edin
J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Kirjandus on läbi ajaloo omanud erinevaid tähendusi, üldiselt on kirjandus tekst, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, seega on see teos millel on siht(lugeja) kui ka kirjapanija ehk autor. Kirjandus ei ole ainult ilukirjandus – ajalooliselt on kirjanduses olnud olulised erinevad väärtused, kirjandus on nii ajalugu, õpetused, märkmed, teatmeteosed jne. Kirjandus ise on omanud erinevaid väärtusi ja rolli ühiskonnas, teadlik suund ilukirjanduse uurimisse/tõlgendamisesse
kalligraafiliste tsitaatidega koraanidest. Antiik-Euroopa Kreeka, Rooma antiik. Seostub ennekõike just Kreeka kultuuriga, sest roomlased eelkõige kopeerisid ja alles aegamööda suutsid vabaneda kreeka eeskujudest. Euroopalikku kunsti iseloomustab kõrgetasemeline looming kõigis kunstivaldkondades, eriti skulptuuris ja kirjanduses. Skulptuuris suudeti pakkuda anatoomiliselt korrektseid kujusid. See harmooniline ja loomulik kehahoiak iseloomustab Vana-Kreeka skulptuure. Kirjandus Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" panid aluse euroopalikule kirjandusele. Kreeka kunstiloomingu kõrge tase seotud mütoloogia. Kangelased olid Jumalused või titaanid. See oli maailm, mis käis harmooniliselt läbi inimestega. Igal kunstil oli oma kaitsejumal. Apollon oli kõikide kunstide jumal. Samas ka sportlaste jumal, sest oli niivõrd heas füüsilises ja vaimses vormis. Oli ideaalmees. Olid edukad loodusteaduste vallas. Neid rakendati kohe ka kunstivaldkonnas. Olid
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes.
minna, kaasa elada, edasi mõelda, läbi tunnetada, et tekiks elamus. Noorsookirjanduse lugemine kipub minuealistel vast seljataha jääma, kuna käsitletavad probleemid on sarnased ja ei paku enam eriti kaasamõtlemishuvi. Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht
Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa. Mr. Ramsay mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema hellusele on tema tegelaskujus rangus ja tõsidus, teda võiks pidada tulehargiks, kes samal ajal on kannatav geenius. Kannatav geenius, kuna tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti. Seepärast pressis ta naiselt kaastunnet ja ülistamist, ta vajas seda. Lily ütles ta kohta kui tema väike sõrm valutab,siis peab maailmalõpp käes olema.ta palus täiesti avalikult, et sa teda meelitaksid, imetleksid aga tema kitsarinnalisus, pimedus, need on vastumeelsed. Mrs. Ramsay'ile tundus et ta mees on loodud hoopis teisest puidust kui muud inimesed, on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid