Johannes Pääsukese ja Kevade Referaat (0)

Eidapere Kool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rasmus Lind 
6.Klass 
 
Johannes  Pääsuke  
 
 
 
 
 
Juhendaja õp : Kristiina Kuudsiim 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Eidapere Kool 
2018  
 
Sisukord: 
 
1.Kes ta oli…………………………………………... 
 
2.Mida ta tegi………………………………………... 
 
3. Fotograafia ………………………………………... 
 
4. Filmindus ………………………………………….. 
 
5.Kokkuvõte…………………………………………. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kes ta oli? 
 
 
Johannes Pääsuke oli E
  esti esimene kirjanik k
  es s
  ündis 3
  0 m
  ärts 1892. T
  a T
  egi 
30 Eesti lühifilmi lisaks oli ta ka  fotograaf  ja ta pildid oli imelised. Kahjuks ta 
suri  rongi  õnnetuses  ​Oršas  1918.  aasta Jaanuaris olles vaid 25 aastane.Paljud 
inimesed mäletavad teda kuni tänaseni. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Mida ta tegi? 
 
Nagu ma mainisin oli ta teinud 40 Eesti lühifilmi aga osad on hävinud aga siin 
on  mõned  “​Karujaht  Pärnumaa​l”,”​Utotškini  lendamised  Tartu 
kohal​”,”​Utotškini  lend​”,”​Tartu  linn ja ümbrus​”,”​Ajaloolisi mälestusi 
Eestimaa 
minevikust​”,”​Retk 
läbi 
Setumaa​”,”​Vaatepilte 
Võrumaalt​”,”​Suur  lumetuisk  Baltimail  Jõulukuul​”,”​Valgelillepäev 
Tartus​”,”​Estonia  rahvateater  ja   kontserdimaja   Tallinnas​”,”​Tartu 
Vabatahtlike  Tuletõrjujate  Seltsi  50.  a   juubeli   pidu​”  Üks  kõige 
kuulsamaid oli “​Karujaht Pärnumaa​l”. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Fotograafia 
 
 
1912. aastal avaldas ​E
  esti R
  ahva M
  uuseum a
  jalehes ​P
  ostimees t eate, 
kus  kutsuti  fotograafe  muuseumi  teenistusse.  Pääsuke  kasutas 
võimalust  ja  asus   muuseumis   tööle.  Esimesed  muuseumi  jaoks 
pildistatud  fotod pärinevad  samast  aastast. Täieõiguslikuks li kmeks sai 
ta ​1913​. aastal. 
1913​.  aasta  10.  juunist  29.  juulini  korraldas  Eesti  Rahva   Muuseum  
koostöös  ​Johannes  Pääsukesega  pildistamisretke,  et   täiendada  
muuseumi fotokogu. Marsruut algas ​Narvast ning lõppes ​ Muhumaal  ja 
Saaremaal​.  Fotoretkel  tehti  ​317   fotot .  Pildid  on  hea  kvaliteediga  ning 
seega o
  n v
  õimalik n
  eist teha s
  uuremõõtmelisi k
  oopiaid, tänu m
  il ele s
  aab 
lähemalt  uurida  jäädvustatud  detaile,  näiteks  talumajade  interjööri, 
sõidukeid ja talurahva rõivaid. 
1915​. aastal mobiliseeriti ​Johannes Pääsuke II järgu ​kaitseväelasena 
Esimesse maailmasõtta​. Seal ol es jätkas ta pildistamist, jäädvustades 
tagalaelu.  Enamik  sõja  ajal  tehtud  fotodest  jäi  ​Venemaale​,  kuna  need 
olid ​sõjaväelaste​ poolt tel itud. 
Oma elu jooksul tegi ​Pääsuke​ üle ​1000​ foto. 
 
 
 
 
 
 
Filmindus 
 
1912.  ​aastal  ehitas  Johannes  Pääsuke  ​oma  fotoaparaadist  algelise 
filmikaamera   ja  1912.–1914.  ​aastani  tegi  ta  30  lühifilmi  erinevatest 
Eestimaa ​ kohtadest  ja sündmustest, jäädvustades peamiselt  maarahva  
toimetusi  ja  kohalikke  vaatamisväärsusi,  kuid  ka  spordisündmusi, 
tähtpäevi  ja  kultuurielu​.  Peale  sel e  tegi  ta  etnograafiafilme  Eesti 
Rahva Muuseumi jaoks, ​enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid 
linastusid  ​Tartu​,  ​Tallinna​,  ​Narva​,  ​Pärnu  ja  ​Võru  ​kinodes​.  ​Kokku  on 
Pääsuke  ​teinud  ligi  40  filmi,  mil est  10  on  hoiul  ​Eesti  Filmiarhiivis​. 
Kahjuks on osa tööd hävinenud. 
Pääsukese ​esimene  dokumentaalfilm  oli "Utotškini lendamised Tartu 
kohal" (1912), mis k
  ajastas p
  iloot S
  ergei U
  totškini l endu ​Krasnojarski 
polgu kasar​ mute  õuelt Tartu linna kohale. "
  Utotškini lennus" (1912) 
keskendus  Pääsuke  Utotškini  lennule  Tallinna  l​ähistel  lennukiga 
Farman​. 
Revolutsiooniline   hetk  saabus  aastal  ​1914​,  ​mil  Pääsuke  filmis, 
lavastas  ja  ​produtseeris  esimese  Eesti  ​mängufilmi  "​Karujaht 
Pärnumaal ​".  ​See  poli tilise  alatooniga sati rilist al egooriat sisaldav  film  
rääkis  ​Pärnu  Postimehe  ​ toimetaja   Jaan  Karu  ja  baltisakslasest 
linnapea  ​ Oskar   Brackmanni  tülist.  ​Filmis  kajastus  eestlaste  ​ja 
baltisakslaste  ​vaheline   võimuvõitlus ​.  ​Süžee   keerleb   karujahi  ​ümber. 
Jõukas  vanahärra  Frackmann  ​loeb  hommikul  ajalehest,  et  Pärnu 
metsades  ​elav  karu ​hoiab  baltisaksa  ​elanike hirmul​. ​Pannakse kokku 
jahisalk  ja  minnakse  karu   otsima .  Metsloom  leitakse,  kuid  temast  ei 
saada  kuidagi  jagu.  Filmi  kulminatsiooniks  on  hetk,  mil  ​karu  vajub 
Frackmannile ​peale ja too jääb looma al a kinni. Samal ajal taanduvad 
löödud  sakslased  ​sündmuskohalt​. ​Enne lõputi treid esitatakse vaatajale 
info  teksti  näol,  mis  oli  Eesti  ​esimese  filmi  puhul  väga  julge kunstiline 
katsetus.  Film  oli​ Eestis ​väga edukas​. 
 
“Karujaht Pärnumaal” Filmitegijad 
 
 
 
 
 
●  Produtsent  – ​Aleksander Tippo(​P​rodutsent​ on ​filmi​ ​tootmise 
juht.) 
 
●  Režissöör  – ​Tõnis Nõmmits(​Režissöör on filmi, tele- või 
raadiosaate tegemise loominguline , kunstiline juht.​) 
 
●  Operaator  – ​Johannes Pääsuke(​operaator, isik, kes juhib mõne 
seadme tööd, näiteks ​masinaoperaator​, ​filmioperaator​, ​teleoperaator 
jne.) 
 
●  Stsenaarium  – ​Karl August Hindrey(​Stsenaarium on ​filmi​, ​balleti​, 
pantomiimi​, ​ tseremoonia ​, ​massiürituse​, ​kombetalituse​ sündmustiku 
ja vajadusel ka selles kasutatavate kunstiliste ja tehniliste võtete 
üksikasjaline kirjeldus, kavand.) 
 
 
 
 
 
 
 
Kevade 
 
"Kevade" ​on​ ​1969​.​ aastal valminud​ ​Tallinnfilmi​ ​mängufilm​, mis 
põhineb​ ​Oskar  Lutsu ​ ​jutustusel​ "​Kevade​". 
2002​.​ aastal valisid eesti filmikri tikud​ "Kevade" ​läbi aegade parimaks 
Eesti​ ​mängufilmiks. Valimist korrati​ 2011. ​aastal filmiajakirjanike, 
õppejõudude ja spetsialistide poolt ning si s jäi ​"Kevade" ​kolmandale 
kohale  filmide ​ "​Sügisball​" (2007) ​ja​ "​Hullumeelsus​" (1968)​ järel.​ 30. 
april il​ 2012 ​kuulutati​ "Kevade" ​Eesti sajandi  filmiks . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
“Kevade” Osatäitjad  
 
● Ervin Abel ​ – papa Kiir 
● Rein Aedma ​ – ​Jaan Imelik 
● Tõnu Alveus​ – Lesta 
● Endel Ani​ – köster ehk ​ Julk -Jüri 
● Kalle Eomois​ – ​Jüri Kuslap​ ehk Tiugu 
● Ita Ever​ – Arno ema 
●  Raul Haaristo​ – Vipper  
● Riina Hein​ – ​Raja Teele 
● Arnold Kasuk ​ – kirikuõpetaja 
●  Kaljo Kiisk​ – ​ Kristjan Lible 
● Heikki Koort​ – Peterson  
● Aare Laanemets ​ – ​Joosep Toots  
● Silvia Laidla ​ – Köögi- Liisa  
● Margus Lepa ​ – ​Georg Adniel Kiir 
● Arno Liiver​ – ​Arno Tali 
● Ain Lutsepp ​ – ​Tõnisson 
●  Leonhard Merzin​ – ​õpetaja Laur 
●  Aksel Orav​ – õpetaja Lauri hääl 
● Heido Selmet​ – Visak 
●  Evald Tordik​ – kirikumõisa rentnik 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Filmitegijad 
 
● Monteerija  –  ​ Ludmilla   Rozenthal  (​Monteerija  kinnitab  ja  teisaldab 
juhendamisel  nõuetekohaselt  materjale  ja  konstruktsioonielemente, 
kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid.) 
 
● Kunstnik – ​Linda Vernik (Kunstnik kujutab filmi/teatri tausta jne.) 
 
●  Kostüümikunstnik   –  ​Krista  Kajandu  (​Kostüümikunstnik  on  inimene 
kes teeeb filmi jaoks kostüüme ja kujundab neid.) 
 
●  Jumestuskunstnik   –  ​Rostislav   Nikitin   (​Jumestuskunstnik  ​kujundab 
jumestuse  abil  inimeste  välimust.  Tavaliselt  on  tema  ülesanne  tuua 
esile  inimese  isikupära,  kuid  ka  korrigeerida  iluvead;  samuti  võib 
jumestuskunstnik aidata inimese välimust muuta.) 
 
● Režissööri  I   assistent   –  ​ Heiki   Roots  (Tema  peab   juhtima   ja 
korraldama   saate  või  saatesarja  tootmist   ideest   kuni  eetrini  ja 
korraldama ka järeltootmise.) 
 
● Režissööri  assistent  –  ​Mall   Jaakson   (Tema  peab  juhtima  ja 
korraldama  saate  või  saatesarja  tootmist  ideest  kuni  eetrini  ja 
korraldama ka järeltootmise.) 
 
● Helioperaator  –  ​Harald  Läänemets  (filmi,   kuuldemängu   vm  heli 
salvestaja) 
 
● Operaatori  assistent  – ​Alfred  Eljas  ( Teleoperaatori assistent tegeleb 
peamiselt  kaamera  ja  lisavarustuse  ettevalmistamisega  võtteks  ja 
hooldamisega võtte ajal.) 
 
● Operaatori  assistent  –  ​Enn  Putnik  (Teleoperaatori assistent tegeleb 
peamiselt  kaamera  ja  lisavarustuse  ettevalmistamisega  võtteks  ja 
hooldamisega võtte ajal.) 
 
● Toimetaja  –  ​Silvia   Kiik   (​Toimetaja  on  ​kultuuri  valdkonnas  tegutsev 
töötaja,  kes   kogub   ja  korrastab  ​kultuuris  loodut  enne  selle 
avalikustamist  või  säilitamisele  võtmist  või  siis  juhib  sellist  tööd; 
toimetuse​ liige. 
 
● Dirigent  –  ​Eri   Klas   (​Dirigent  ehk  orkestri-  või   koorijuht   on 
muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori.)