Kallis Mikael Lugesin Marja-Leena Tiaineni teost "Kallis Mikael", mis ilmus esimest korda 1999. aastal. Teos on pärit Avita kirjastusest, Teraviku sarjast. Teoses räägitakse teismeliste leevenduse otsimisest alkoholist ning narkootikumidest, süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel
''Kallis Mikael'' Maarja-Leena Tiainen Mikael oli rikas Soome poiss, kes elas tavalist teismelise elu. Tal oli oma bänd, palju sõpru ja oma tüdruk, kes oli talle tohutult tähtis. Mikaelist tuleb rääkida aga mineviku vormis, sest ta hukkus traagilises ratta õnnetuses jättes endast maha tüdruksõbra Roosa, kes ootas peale kõige veel Mikaeli last. Kui Roosa oli avastanud, et ta ootab last, tahtis ta loomulikult lapsest vabaneda, sest ta oli alles noor, viieteistkümne aastane koolinoor. Ühel päeval
Pablo Picasso Elu ja looming Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja eraelu.....................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................7 Sinine periood.........................................................................................................................7 Roosa periood ........................................................................................................................7 Kubism...................................................................................................................................8 Klassitsismi periood.....................
Jätkub ??? Cry// Kristel Kiisk 6 Mul olid suured ümmargused prillid . Kõik narrisid mind ..Vaaadake kui kole Anx on ...ta ei meeldi enam kellelegi .. Järgmisel hetkel ma ärkasin.Issand kui jube uni.Ma luban et kui saangi prillid siis ostan endale läätsed !!! Oh jh juba tulebki ema ja me hakkame silmakontrolli poole liikuma. Õnneks ei pea me kuskile kaugele minema sest kohe järgmise tänava nurgal asubki Optika. Sisse minnes esimene asi mida ma näen: Meie kallis klassijuhataja on müüaks hakanud.Irw kas pole.Nh eh juba lähengi taharuumi silmi kontrollima. Ma pean pea panema kuskile armatuuri peale ning vahtima mingit majakest looduses.Vahepeal läheb see uduseks (rõve tunneb tekib). Nii nüüd ongi jõudnud kätte oodatud aeg. Oioi ma pean prillid saama. Issand ei jubal hoidgu. Kui aga sõnan et ei taha prille ja hakkan läätsesid kandma räägitakse pikka ja lai jutt miks ma ei tohi kanda. Esiteks mul pole veel silmad välja arenenud,teiseks .
Ta on vist praegu indiaani külas. Sealt ma just tulengi. Ma põgenesin sealt. Seal oli väga kohutav!..." rääkisin väga kurvalt. Ma jutustasin kõigest, mis juhtus, isegi oma mõrvariandest. "Mõnes mõttes teil vedas. Kuna te jäite ellu selles traagilises õnnetuses, pääsesite külmast ja et see mees sealt indiaani külast päästis." Mehe jutu katkestasid hõiked. "Jasmiin! Jasmiin! Kus sa oled? Jasmiin!" hõikas keegi tuttava häälega. Lähemale jõudes tundsin ma ta ära. See oli mu kallis mees! "Andres! See oled sina! Oh Andres!" ei suutnud ma kuidagi uskuda, et ma teda siin näen. Ma jooksin talle vastu ja embasin teda kõvasti. Olgugi, et mu jalg ja kõht veel küllaltki palju valutasid. "Oh kallis! Kui tore on, et sa elus ja peaaegu terve oled! Kui ma sellest õnnetusest kuulsin, pidin ma peaaegu kokku kukkuma. Ma kihutasin helikopteriga siia nii kiiresti, kui sain. Sest ma tahtsin teada, kas sa oled elus või mitte. Siia jõudes kuulsin töömeestelt, et sa olid siin maolaika
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Ust ümbritsev maja esikülg oli värvitud kõige eredammaks siniseks. Kes oleks osanud sellist sinist kujutledagi? Lena kallutas pea kuklasse, pilvitu pärastlõuna taeva poole. Oh! ( lehekülg 40 ) Bapi keeras ukse lahti ja mamma kutsus nad lahkesti sisse. Carmen ja ta õde Effie läksid Kreekasse , oma esivanemate juurde. Terve sõidu lennujaamast koju oli Mamma ennast vana Fiati eesistmel keerutanud ja aina korrutanud kui ilus ikka Leena on. Mamma juhatas tüdrukud teisele korrusele. Seal näitas ta neile nende toad kätte. Carmeni vaade aknast oli võrratud. Allpool paistis linn mida nimetati Kreekas Calderaks - katlaks. "Minu nimi on Ducan Howe ja ma olen abijuhataja." Mees osutas jämeda tedretähnilise sõrmega plastikust nimesildile. ( lehekülg 43 ). Tibby ülesandeks sai vahekäigus nr2 hügeeniosakonna korrastamine. Ta pani kuulari pähe ja asus tööle. Laost andi talle
Jaa n Parts 9.kl ass Mõ niste Kool 01. 02.2008 Metsavenna Talu Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse-Roosa küla. Sealsete põldude ja metsade keskel elab vaid 30 kohalikku inimest, aga viimasel paaril aastal on seda Eestimaa ääreala külastanud mitu tuhat huvilist Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt ja isegi Indiast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut ekstreemturismi - võimalust ööbida maa-aluses metsavenna punkris ja aduda osakest Eesti sõltumatuse eest seisnud meeste igapäevaohtudest. Ühes punkris on ööbinud ka endine Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar. Külarahvas kutsub seda punkrit nüüd Laari sviidiks. Peente okaspuupalkidega vooderdat
Kõik kommentaarid