Analüüs luulekogust Doris Kareva "Perekonnaalbum" (0)

Analüüs Doris Kareva luulekogust
„Perekonnaalbum“
Doris Kareva luulekogu „Perekonnaalbum“ koosneb ülilühikestest luuletustest – igaüks vaid neli rida, kuid neid lugedes tuleb järele mõelda kauem kui mõnda pikka sonetti lugedes. See luulekogu räägib elust endast, selles on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Luuletustel jääb põhimõte samaks, aga iga inimene kes neid ridu loeb, saab tõlgendada neid omamoodi, iseenda elukogemuste põhjal. Luuletusi täiendavad ja loovad neile tausta üsna erilised illustratsioonid (kujundanud Piia Ruber ). Raamat valiti ka 2015 aasta 25 kauneima raamatu hulka. Nõelaga valgesse paberisse torgatud aukudest moodustuvad figuurid , mis on omavahel punase niidiga kokku seotud või ka läbi kriipsutatud. Need pildid on nagu fotod perekonnaalbumis, kuid nad ei järgi üks ühele luuletusi, vaid jutustavad igaüks veel eraldi oma loo.
Autor näeb inimsuhteid, elu mõtet ja igapäeva elu just sellisena nagu see on – reaalsena. Ja ta on kirjeldanud seda luuletuses päris tabavalt :
Küll jõudu on püütud võita!
Kord peal on Kangus, kord Jonn .
Kuid nagu Kavalus märkis:
Mulje osutab kõik.
Selleks et oma tahtmist saada, saab proovida erinevat moodi. Selleks sobivad mõlemad - nii kangus, ajades ainult oma joont ja ei anna järgi, kui ka jonniga. Viimane on just laste lemmik. Aga kõige paremini saab kavalusega, pead jätma teisele mulje, et see mida tahad on just talle kõige sobilikum ja parim lahendus.
Kõige tõsisem luuletus on:
Põdurus pikki aastaid
On põetanud Kannatlikkus .
Laiskus vist laatsaretis
Vedeleb siiani.
Luuletus mis teemalt haakub mõne episoodiga minu elust on:
Sõprusel tihti on külas
Unistus , Nali ja Mäng.
Kui aga helistab Häda,
On Sõprus kohemaid seal.
Sõpradega koos olles unistangi, teeme nalja ja lõbutseme aga kui mõnel sõbral on probleem ehk häda siis aitame kõik teineteist.
Antonüümne luuletus:
Õekesed Nutt ja Hala
Näevad näguripäevi.
Teinekord laenab leiba
Nendele naaber Naer.
Vananenud sõnaga luuletus:
Pööningult Piinad kirjad
avastas Uudishimu.
Tõlkida oskab neid küll
vaid vanaisa Askees.
Siin luuletuses kasutatakse sõna askees mida tänapäeval enam eriti ei kohta.
Ühtegi Kareva luuletust viisistatud pole.
Luulekogu koosnebki põhilisel metafooridest ja võrdlustest. Mulle meenutasid need luuletused valme . „Perekonnaalbumis“ on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Need lood leiavad aset meie igaühe perekonna, suguvõsa , sõprade ja töökaaslaste eludes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt elu kohta ja samas õigesti:
Kadedus usub, et Headus
Teab mis varandust varjab.
Kelmusest kõneldakse,
Et noolib Naiivsuse maja.
Luulekogu sobib lugemiseks ka neile kes seda eriti ei armasta, seal ei ole pikka teksti:
Kui kohtusid Sõna ja Suhe,
sündis selline Lugu.
Ehk aitab veeta Aega
Sinul, kes Luulet ei loe.