Kust tulevad head lapsed? (0)

KUST TULEVAD HEAD LAPSED?
Kuidas me defineerime head last? Kas me saame öelda, et üks laps on hea ja teine halb? Kuidas me saaksime neid eristada või kas me peaksime seda üldse tegema?
Igal inimesel on erinev isikupära, osad on rahulikud, tasakaalukad, aeglased, teised seevastu väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saame me aidata lapsel näiteks kohaneda uues keskkonnas, toime tulla erinevates situatsioonides ja toetada lapse isikupärast arengut. Kindlasti loeb lapse kasvatamine ka lapse elus suurt rolli. Sellega saame last suunata õigemas või paremas suunas, sest iga vanem tahab et ta lapsel(lastel) läheks hästi ja et ta saaks enda eluga hästi hakkama.
Paha või halba last ei ole olemas, lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Tihti on nn karistaja kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Teine variant on see, et lapsel on diagnoositud meditsiinilised käitumishäired. Sellised lapsed vajavad erikooli või tavakoolis eriteenuseid, näiteks väikeklassis õppimist.
Mina olen eluaeg olnud väga tagasihoidlik , alati vanematega kokkuhoidev ja väga paindlik, enamasti kõigega nõus ja kõigega kaasa minemas. Minu noorem vend on seevastu, temperamentsem, jäärapäisem, osades asjades väga ükskõikne (enamasti need asjad, mis väga meelt mööda ei ole), kuid tegevused mis talle meeldivad teeb ta alati ära ja väga hästi. Noorena leidis endale alati tegevust, mis sest, et vahel ei ühtinud tema head ideed vanemate omadega, aga ega sellepärast ei saa last tembeldada halvaks lapseks. Ta on ikkagi hea laps, mis sest et vahel teeb rumalusi, laps jääb lapseks ja keegi ei saa öelda, et üks laps on halvem kui teine. Võibolla saaksime siis lapsi nimetada hoopis kergemateks ja raskemateks lasteks, seda nende iseloomude põhjal, kuid arvan pigem, et lastele mõjub see halvasti kui neid eristama või liigitama hakatakse.