Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Mees, kes teadis ussisõnu“ (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millele raamat mind mõtlema pani?
  • Mis on su loomingu saladus kust sa saad inspiratsiooni?
  • Miks tahtsid inimesed metsast ära minna kuigi elu oli seal hea?
„Mees, kes teadis ussisõnu“
Andrus Kivirähk
Autori tutvustus
Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988. aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. aastal. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus on esmaavaldatud ka suur osa tema tekste . Eesti Päevaleht nimetas Kivirähka 2015. aastal Eesti mõjukaimaks kultuuritegelaseks. Ta on kirjutanud ka palju raamatuid, neist tähtsaim on : „ Rehepapp “, mis oli 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Raamatu lühitutvustus
Raamat räägib ühest noormehest Leemetist , kuidas ta elas metsas. Tema raskustest, katsumustest ehk , kuidas elus toime tulla. Raamatu tegevust toimub ajast, kui inimesed elasid veel metsas, kuid enamus neist tahtis minna juba kangesti linna või külasse elama, et tunduda targem inimene ja elada euroopa luksuslikku elu. Metsas olevaid inimesi on väheks jäänud, kõik vananevad. Metsas elavatel inimestel oli , aga üks suur eelis, nimelt nad oskasid ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnade tulevik oli ohus, kuid Leemet õppis neid siiski oma onu Vootele käest. Ussisõnade abil oli sul kogu võim, sa said loomi tappa ja panna neid tegema mida sina tahad . Leemetil oli vähe sõpru, nimelt kolm: Pärtel, Hiie ja Ints . Pärtel kolib külasse ja nende suhted kaovad, Ints on rästik, kes on Leemetile väga truu sõber. Leemet abiellub kaks korda, kuid mõlemad abikaasad tapeti .
Põhja-Konn oli päästnud palju metsaelanikke raudmeeste käest ja toonud külale rahu, kuid nüüd oli ta kadunud. Põhja-Konna äratamiseks oli vaja umbes 10 000 meest, kes kõik koos lausuksid ussisõnu, kuid see oli võimatu, sest ussisõnu teadis vaevalt kümmekond inimest. Leemet sai sõrmusega kotikese, Leemet sai teada, et see kott on tehtud Põhja-Konna nahast ja kui ta selle ära sööb, siis ta näebki Põhja-Konna. Kui Leemet selle koti ära sööb, siis peab ta olema elulõpuni Põhja-Konna valvur. Põhja-Konn elab koopas ja magab sügavat und, Leemet on ta teener olnud raamatu lõpuks 40 aastat, ta käib ainult koopast väljas, siis kui tahab süüa või puhast õhku. Ta peseb tihti Põhja-Konna, et ta veel rohkem läigiks, Leemeti unistus täitus Põhja-Konna nähes ja ta on väga rahul.
Tegelate võrdlus
Leemet
Viimane mees, kes mõistis ussisõnu,peab väga lugu vanadest tavadest, kui on ka uutele vastuvõtlik ,hooliv,teadmistehimuline ja väga hea südamega.
Linda
Leemeti ja Salme ema, armastab kogu hingest oma lapsi ja teeb nende heaks mida iganes vaja, iseseisev ja võimas naine.
Vootele
Leemeti onu, tunneb väga hästi ussisõnu, elutark, hea taibuga ja sümpaatne, õpetab Leemetit.
Tölp
Leemeti vanaisa, võimas sõjamees, ei anna millegile järele ega alla. Väga hea taibuga, saab kohe aru kui midagi valesti.
Millele raamat mind mõtlema pani?
Raamat pani mind väga mõtlema meie eludest ja kui väärtuslikud need on. Oma elu tuleb nautida ja oma unistuste poole püüdelda. Ei tohi mitte millegil ennast takistada lasta. Inimkond vananeb iga päev ja me ei saa sinna midagi parata kuna see juba on nii ja jääb. Tuleb oma lähedastest sügavalt hoolida ja neid armastada , sest sa ei tea iial, millal võid jääda ihuüksi. Vanade inimeste kultuuri ja teadmisi tuleb austada ja kui sulle tahetakse midagi õpetada, siis kuula hoolega ja jäta meelde, sest sa ei tea iial, milllal sul võib seda vaja minna. Kuid siiski oled sa ise esmatähtis ja tuleb enda eest ennekõike hoolitseda.
Tsitaadid
„Ebameeldivad asjad on nagu vihm : kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.“
„Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“
Küsimused
  • Mis on su loomingu saladus, kust sa saad inspiratsiooni?
  • Miks on raamatu „Mees, kes teadis ussisõnu“ tegelane Põhja-Konn mitte hiiglaslik madu?
  • Miks tahtsid inimesed metsast ära minna, kuigi elu oli seal hea?
  • Mees-kes teadis ussisõnu #1 Mees-kes teadis ussisõnu #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ujumine13 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Mees kes teadis ussisõnu
    2
    rtf

    Mees,kes teadis ussisõnu

    Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine) Ülgas(Hiietark) Pirre ja Rääk(inimahvid) Ints(Leemeti rästikust sõber) Meeme(Põhja Konna valvur) Möigas(tuuletark) Magdaleena(Leemeti teine naine) Külavanem Johannes Pärtel-Peetrus(Leemeti lapsepõlve sõber) Teised külaelanikud(mungad,raudmehed) Raamatust: Raamat''Mees,kes teadis ussisõnu'' on ühe mehe(Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal kui viimased inimesed veel elasid metsas ja paljud neist kolisid linnadesse/küladesse. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod oli nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama ajamöödudes, ainult Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu

    Kirjandus
    Mees-kes teadis ussisõnu
    18
    docx

    Mees, kes teadis ussisõnu

    Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed

    Kirjandus
    Raamat-Mees-kes teadis ussisõnu-
    2
    docx

    Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu”

    Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on ühe mehe (Leemeti) jutustus sellest, kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest, arenemisest ja viimaseks jäämisest. Jutustus toimub ajal, kui viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse/küladesse moodsat euroopalikku elu elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes, nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed. Metsas on Leemetil kolm sõpra: Põrtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprussuhted kaovad

    Kirjandus
    Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu-- referaat
    12
    docx

    Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - referaat

    Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ­ ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid

    Kirjandus
    Mees-kes teadis ussisõnu
    8
    doc

    Mees, kes teadis ussisõnu

    ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati

    Kirjandus
    Mees-kes teadis ussisõnu
    9
    doc

    Mees, kes teadis ussisõnu

    Sissejuhatus Eesti menukirjanik Andrus Kivirähk on kirjutanud romaane, lasteraamatuid, näidendeid ning mitmeid teisi tekste. 2007.aastal avaldatud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kogus koheselt tähelepanu, mõned inimesed peavad romaani tippteoseks, teistes tekitab jällegi vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist

    Kirjandus
    Mees-kes-teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk
    2
    docx

    Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

    Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub

    Kirjandus
    Mees kes teadis ussisõnu - Kivirähk
    14
    doc

    Mees kes teadis ussisõnu - Kivirähk

    “ 3. „Midagi kasulikku pole ühegi jumalaga peale hakata, need on rohkem nagu sõled või helmed, lihtsalt ilu pärast.“ 4. „Ebameeldivad asjad on nagu vihm: kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni kuni päike paistab.“ 5. „Mitte miski ei saa olla koledam, kui sulle ammu tuttava ja armsa inimese muutumine kellekski võõraks ning arusaamatuks.“ Kokkuvõte teosest Raamat “Mees, kes teadis ussisõnu” on Leemetist ja kuidas ta üles kasvas. Tema katsumustest ja arenemisest. Raamatu sisu toimub ajal, kui 2 viimased inimesed veel elasid metsas ja enamus neist kolisid linnadesse või küladesse elama. Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu

    Kirjandusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun