(Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus Juhatab järgneva loo sisse Raam Olemas näiteks novellis „Inimene vutlaris“, kuid puudub novellis „Palat number 6“ Romaani aeg Sündmuste kestus (?) Romaani ideestik Ideestik on romaanis väljendatud mõtete kogum. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb konflikt romaanis? 5. Millised on romaani olulisemad stseenid või kõige olulisem neist? Miks just see stseen oluline on?
Selle jooksul kirjeldab jutustaja näiteks tegelase välimust, ruumi sisemust, ümbritsevat loodust või kommenteerib juhtunud. ! 4) Hüpe e ELLIPS - see loo osa, millest tekstis ei räägita. ! Tähtsusetu hüpe jätab kõrvale romaani tähenduse suhtes ebaolulise info. ! Tähtis hüpe varjab lugeja eest loo mõistmise suhtes olulist infot ja kruvib nii pinget. Teosel võib olla kindel rütm, kuid peaaegu igas romaanis vahelduvad kõik neli rütmivõimalust. IDEESTIK ! Romaani IDEESTIK on autori poolt romaanis väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autoei vastus romaani käigus astatud probleemile. Selleks, et romaani põhiideed kokku võtta ei tohiks piirduda ainult esimese pähetuleva sõnumiga, vaid tuleks alustada algusest ja liikuda edasi samm-sammult. ! 1) Milline on teose pealkiri? Kas see annab mingi viite teose mõistmisel? ! 2) Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? ! 3) Millised on roomani põhiteemad? ! 4) Milles seisneb konflikt romaanis?
Kõiketeadev jutustaja on sama, mis tekstuaalne autor. Teose analüüsis on vaja silmas pidada: Kelle vaatepunktist mis sündmus on esitatud Mitu erinevat vaatepunkti esineb Kelle silmade läbi nähakse olulisemaid sündmusi, millise tegelase vaatepunkte edastakse kõige rohkem. Kellele ei anta üldse sõna Proosateose tegelased Tegelased on kõige olulisemad komponendid nad viivad tegevust edasi, mille kaudu areneb ideestik. Tegelased jaotuvad: Peategelased kannab teose ideelist põhiraskust, juhivad sündmustikku Kõrvaltegelased peategelase teenistuses sündmuse edasi viimises Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt Tüüp tegelane, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. Prototüüp tegelikust elust võetud inimene, kelle põhjal on loodud tegelane Tegelased on kas muutumatud (ei arene aja jooksul) või muutuvad (arenevad
teadust väljendavaks luulevormiks. Seotud erootiliselt ihaleva objekti uurimisega. Sonett ei ole lüroeepiline kinnisvorm. SIRELITE AEGU Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratoloogia on teadusharu, mis tegeleb narratiivide (lugude), nende struktuuri ja mõju uurimisega inimese tunnetusele. Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaldub teose ideestik. Lugeja tunneb huvi 3 eelkõige tegelaste ja nende elusaatuste vastu. Tegelast saab analüüsida nelja aspekti kaudu: Tegelase bioloogiline aspekt – milline on tema päritolu ja välimus. Tegelase psühholoogiline aspekt – milline on tegelase siseelu: mõtted, soovid, lootused. Tegelase sotsiaalne aspekt – milline on tema ühiskondlik positsioon: amet, elukoht, varanduslik seisukoht, klassikuuluvus. Tegelase kujundlik
lugenud kõrgkultuuri valda kuuluvat ilukirjandust. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Tekst kui iseseisev tervik. 3 Autor: autori tahe, tema maailmavaade ja elukogemus. Teos, tekst: toimib kui iseseisev tervik; kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik. Lugeja: kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, lugeja `loob' teose. Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika,
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suurenema. 18.sajand on
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinna
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18. sajandi romaanile omasest moraliseerimisest ning ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses eriti köi
Kõik kommentaarid