„Punane elavhõbe“ Andres Anvelt (0)

„Punane elavhõbe “
Andres Anvelt
Andres Anvelt on sündinud 1969. aastal. Peale keskkoooli jätkas ta oma õppeteed Tallinna Miilitsakoolis. Ta on töötanud politseis, poliitikas ja tegelenud loometööga. Menuromaaan „Punane elavhõbe“ ilmus 2007. aastal. Teos räägib kuumade 1990-ndate algusest, kus taasiseseisvunud Eestis kehtib Metsiku Lääne mentaliteet. Kõik otsivad midagi: kes tõde ja õigust, kes raha, kes autoriteeti. 2010. aastal valmis romaani ainetel film , mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa.
„Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on tegelaseks Ekskavaator , keskkriminaalpolitsei komissar , väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit.
Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu , missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni väga hästi kurjategijate kõnepruugi, mis tegi lugemise veelgi mõnusamaks, sest sulandusin justkui teosesse. Peale slängi oli autor sisse jätnud venekeelseid fraase , mis oli positiivne, kuid samas tegi lugemise raskemaks, sest tõlget pidi lehekülje alt lugema. Teosest saab välja tuua ka näite, et kurjategijad ja korrakaitsjad polegi erinevate maailmade esindajad, vaid moodustavad ühtse, kuid bipolaarse maailma. Neil on sarnane kõnepruuk, nii politsei kui ka kriminaalid tegutsesid koos, lisaks võivad nad kergelt sattuda teisele poole kujuteldavat piirjoont. Näiteks leiab nooriminspektor Sander end ühel hommikul kainerist. Minu arvates ei saaks ka Ekskavaator oma käitumisega tavaühiskonnas hakkama.
„Punane elavhõbe“ oli minu esimesi kriminaalromaane ja ma nautisin selle lugemist. Teos on väga kaasahaarav, sest tekib kogu aeg tahtmine teada saada, mis järgmiseks juhtub. Soovitan seda teost nii tütarlastele kui ka poistele.
Karl Johan Leichter