J.Kross ''Keisri hull'' - Eeva analüüs (0)

Eeva analüüs
Eeva oli oma olemuselt väga suure südamega inimene. Ta oli küll talupoja seisusest aadli daamiks tõusnud naine, aga ta ei unustanud kunagi ära oma päritolu. Eeva ei kartnud teistele külanaistele appi minna ja küpsetas köögis ise ploomikooke, kuigi ta oleks võinud Liisol lasta neid teha. Külanaistega sai Eeva ka hästi läbi, kuulas nende hädasid ja viskas ka nende seltsis nalja. Oma vanemaid kutsus Eeva ka mitmel korral parema elu peale nendega Võisikule elama, aga esimesed keeldusid. Eeva talupoeglikus tuli ka välja kui ta kirjutas uuele keisrile Nikolaile palvekirja, mis oli kirjutatud mitte kõige formaalsemas kirjas.
Aadlitega oli Eeval, aga suhtlus alati keeruline. Esiteks oli ennekuulmatu, et aadliseisusest meesterahvas, Timo , võttis endale naiseks lihtsa talupoja tütre ning mitmeid aastaid peale nende kahe abielu ingoreerisid aadlikud Eevat pidulikulikel koosviibimistel või kirikus. Kuid siiski sulatas Eeva üsna pea aadlike südamed ning tema ruumi sisenemisel tõusid mehed ruttu toolidelt püsti ning nende sigarid lendasid akendest välja. Uued ignoreerimise lained tabasid Eevat, aga siis kui Timo vangi viidi ning ka peale kaheksat aastat kui Timo välja sai.
Kuigi Eeva oli väga südamlik näitas ta väga julgelt välja oma rahulolematust ja sallimatust inimeste suhtes. Olgu selle näiteks kord, kui Eeva läks Timoga riidu kas võtta vastu mehe õe poolt küpsetatud kook või kui enne Timo äraviimist käis markii Paulucci nende asjades tuhnimas. Viimase puhul näitas Eeva eriti ülesse oma rahulolematus , olgugi et naine oli viimaseid kuid rase , käis markiile mitmel korral sisse sellega, et tema on keisri käsu all mitte tülitatav ning härra markii rikub seadust.
Kõige tähtsam suhe Eeval oli loomulikult Timoga. Nende vaheline armastus ja side oli väga tugev. Peale Timo surma jäi Eeva talle truuks, andes järjekordselt korvi ka Timo vennale Karlile. Mõlemad hoolisid üksteisest väga ning olid üksteise nimel valmis ükskõik milleks. Kõik need aastad, mis Timo vangis veetis, oli Eeva teinud kõik selleks, et meest sealt välja saada ning saada selgust, mis põhjustel ta sinna viidi. Ta suundus isegi linna, kus Timo vangipõlve veetis, lootes, et saab seal targemaks, aga kahjuks seda ei juhtunud. Eeva tahtis kirjutada ka mitmel korral keiser Aleksandrile palvekirja, aga kuna ta oli oma mehele ja ta sõnadele truu, ei teinud ta seda. Peale Timo vabastamist sõitis Eeva ise mitmel korral üksi mitmete meeste jutule, tähtsam neist olgu minek Masingu juurde, kus Eeva sai viimaselt teada Rosenblänteri kohta, kes hiljem tutvustas Eevale ja Jakobile kapten Snyderi, kes pidi naise ja Timo välismaale toimetama . Eeva tegi kõike oma mehe nimel, isegi tema haigestumiste korral kiirustas naine Tartusse arste tooma (samamoodi oma poja, Jüri, haigestumisel ppõetas Katariina poega nii hästi kui ta suutis). Eeval oli ka väga suur austus Timo mõtete üle. Isegi kui Timo viimasel hetkel loobus välismaale sõidust, oli naine küll algselt segaduses, leppis ta sellega väga kiirelt.
Eeva suhe Jakobiga oli nagu venna-õde suhe alati. Nad ei mõistnud üksteist alati, aga mõlemad olid valmis üksteist kaitsma. Näiteks kui Jakob oli Annaga nälja ja raha muredes, siis Eeva aitas nad välja. Eeva hoolis oma vennast väga ning usaldas talle oma mured, kuigi Jakob oli oma õe suhtes palju kinnisem.